Alkoholi ohtlikkus noortele on bioloogiline probleem, sellel ei ole midagi ühist passi saamisega ja juriidiliselt täiskasvanuks tunnistamisega.
Organism kasvab ja areneb kuni 21. eluaastani. Alkoholi sagedane tarvitamine sellest nooremast eas viib kergesti pöördumatule muutustele alkoholi lagundamisega seotud maksa ensüümsüsteemides.
See on aluseks kroonilese alkoholismi tekkele raskesti allasurutava vajadusega pidevalt juua. Eriti on suur oht nendel, kellel on pärilik eelsoodumus alkoholilembusele. On andmeid, et näiteks iga päev 3 liitri õlle joomine 3 kuu vältel viib kroonilise alkoholismi tekkele. Alkoholi pidevast tarvitamisest põhjustatud krooniline mürgistus kahjustab kogu organismi, eriti närvisüsteemi. Sellest algab kiire ning pöördumatu vaimne ja füüsiline allakäik, mis viib psüühika muutustele, ühiskonnast väljatõrjutusele, äärmisele vaesusele ja varase surmani. Ainult kohene ja täielik alkoholist loobumine võimaldab surnud ringist välja murda.
ALKOHOLI MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE
Üheks peamiseks inimese vaimset tervist kahjustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla sündinud või omandatud.
Kaassündinud häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi anomaaliana või närvisüsteemi üsasisesest kahjustustest tingitud vaimse ja füüsilise puudena.
Ema alkoholism on sagedasem vastsündinute vaimse alaarengu põhjus. Loote kahjustust põhjustab isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal. Kõige ohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on 100!% ärahoiatavad alkoholi täieliku vältimisega raseduse ajal.
Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, kogu perekonnale kui ka kogu ühiskonnale. Alkoholikahjustuse teke ei tunne piire, see võib ohustada kõiki vastsündinud, kui ema on tarvitanud alkoholi.
Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu.
Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetakse ajuatroofiaks.
Tekib mälu nõrgenemine, vaimsete võimete üldine langus, haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada, võimetus töökohta pidada, perekonna lagunemine ja lõpuks pätistumine. Alkoholi toimel kahjustavad aja tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Lisaks vaimsele allkäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südamepuudulikkus, seedetrakti haigused. Immuunsüsteemi kahjustuste tõttu langeb vastupanuvõime ka teistele haigustele. Krooniline alkoholism ja sellest tekkivad haigused on Eestis peamine keskmine eluea lühenemise ja varase surma põhjuseks. Alkohol kahjustab eriti väikeaju rakke, mis omakorda põhjustab tasakaaluhäired. Need koos jalgade närvide kahjustusega (polüneuropaatia) ongi kroonilise alkohooliku raskete tasakaalu- ja käimishäirete põhjus.
Omandatud alkohoolsed kahjustused võivad kergematel juhtudel ravitavad.
Ravi eelduseks on alkoholost täielik loobumine.
Pea meeles
Sinu ees aga seisavad kaine eneseteostus ja eesmärgid eluks.
Seepärast parem hoidu alkoholi tarvitamisest ka siis, kui usud, et suudad piiri pidada.
AVE (Alkoholiseerumisevaba Eesti) voldikust