Vajan lähedust...

#1
Mul on selline probleem (mis nagu ma natukene lugenud olen , on väikest viisi paljudel) , ma vajan nimelt lähedust . Ma tahaks endale kedagi , kes minust hooliks jne . Tahaks ntx poissi , kes mind hoiaks , kellele oleksin tähtis jne. Aga praegu mul pole poissi , vanemad ei hooli ja sõbrannasi pole häid. Maitea kas saate aru või mitte aga ma vajan lähedust , ükskõik millist. Muidu üldiselt olengi selline üksik jne. . Mu välimusel pole viga midagi ega ka iseloomul , ma arvan . Aga mul lihtsalt ei ole neid inimesi kes mulle nö lähedust pakuksid vms.. ei oska hästi kirjeldada.
Aga minu jaoks on see läheduse asi väga suur probleem juba. tänu sellele on mu enesehinnang paljupaljupalju madalam kuna tunne et keegi ei hooli ega midagi .
Ma loodan et saite aru ,mida ma mõtlen . Ja äkki oskate midagi soovitada ,kuidas seda tunnet vältida vms.. (ps: ma pole üldse hea seletaja)
aitähh ,neile kes mõistavad .
muideks olen 14 ja tüdruk .

Re: Vajan lähedust...

#2
Siin on juba mitu sarnast teemat. Loe sealt ka soovitusi. Aga, et endale lähedasi inimesi leida, läheb ikka natuke aega, alguses tuleb sul lihtsalt kellegiga tutvuda ja sealt areneb suhe edasi, iseasi kui lähedaseks. Muigui pead sa ka ise panuse andam, st olema teisele inimesele olemas, teda toetama ja nii edasi. Ühepoolne kiindumus on mõttetu. Suhted peavad ikka vastastikused olema mitte nii, et sõbranna teeb sulle kingitusi, helistab, kutsub välja, innustab sind ja sina lihtsalt kasutad teda ära. Aga otsi endale võimalikult palju võimalusi suhtlemiseks, siis saad ka uusi sõpru ja poisi.

Re: Vajan lähedust...

#7
Mul on ka vahest nii, aga vahe on selles, et mu vanemad hoolivad minust, kuid tahaks ka kedagi teist. Mul on palju sõpru, aga see ei ole see. Üks päev nägin unes, et üks inimene kallistas mind ja see tekitas tohutu õnnetunde. Seda on ülitore kogeda, aga kui ärkad, kaob see lähedus- ja õnnetunne varsti ära...

Re: Vajan lähedust...

#11
Ma soovitan sul hakata igal võimalusel mugavustsoonist välja tulla, linna minna, sõpradega üritustel kaasas käia, enda elu pisut teistsuguseks ja värviliseks muuta, ükskõik, millega. Sellega võid leida selle iseenda, kes sa oled võõrastega, sõprade sõpradega. Siis oskad ennast paremini kujutada ka pidevalt uue inimese kõrval ja oled enesekindlam tutvuste otsimisel. Lisaks tuleb alati kasuks, kui inimene on energiline ja tal on oma elu. Nüüd vabandan, kui sa juba oled superaktiivne inimene - see jutt ei aidanud kuidagi kaasa :D Aga panin kirja, sest endal oli täpselt sama lugu, ma tundsin igavust, üksildust, tahtsin kedagi enda kõrvale. Selle sobiva inimese leidmine on juba teine tera, aga mina näiteks aasta tagasi ei oleks saanud ealeski hakkama isegi uute sõprade leidmisega. Kes teab, mis aasta pärast saab? :)
Igatahes soovin palju edu ja veel rohkem kannatlikkust. Ta tuleb küll, sinnamaani võid lihtsalt Tema puudumist muu toredaga tasa teha, ennast arendada. Päikest! :)
Vasta

Mine “Üksildus”