Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#1
Päris algus vist polegi oluline kuna sellest on kaua aega möödas. Muidugi mu mineviku teod ja valikud mõjutavad mind siiamaani. Aga ma tean, et enne seda olin ma tavaline teismeline. Aga mis sellest seda pole ma ammu.
Ma vajaks abi aga samas pole mul raha. Uurisin siis võimalusi aga jäi mõistmatuks mõned asjad.
Ravikindlustatud isikute psühhiaatrilist abi rahastab Eesti Haigekassa. Seega on psühhiaatriline abi ravikindlustatud isikule üldjuhul tasuta.Psühholoogiline nõustamine, nõustamiskeskuste ja erinevate terapeutide poole pöördumine on üldjuhul tasuline.
.

Lugesin ka, et perearst suunab psühholoogi juurde. Ma ei soovi kumbagi juurde minna kui aus olla. Perearst on mul mingi suvaline ja nii palju kui olen psühholoogide juures käinud ... mul ei ole vaja rääkida ega ka otsida põhjust. Sest need ma koogin enda seest ise välja. Ma olen iseenda psühholoog...aga ma ei suuda ravida ja parandada oma käitumis mustreid ega tunnet mida ma tunnen kui midagi juhtub. Ja kui piisavalt palju lugeda siis milleks üldse arsti vaja kui lõpuks pead ikkagi ise parandaja olema vms. Ma vist sooviks lihtsalt kohe diagnoosi.
Viimane tunne mis ma kirja panin oli et ma põlen ja suren seesmiselt. Ja see viimane periood on kestnud kuu aega arenevalt.
Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha? Ma olen segaduses ja ei oska otsuseid vastu võtta.
Mõtlen ka, et milleks arsti? See läheb ju nii kui nii mööda mõneks ajaks.
Ma tean ka seda, et mu praegune madal seis võib veel umbes kaks kuud olla...see tundub jube, sest ma pole ainuke kannataja.
If it doesn't feel right, it probably isn't.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#4
Mulle endale on jäänud mulje, et pidevalt tegevuses olemine on vaid tähelepanu hajutamine. Seest poolt olen ja tunnen end ikka samasugusena. Katkisena. Tühjana. Seda siis kui midagi juhtub ja tavaliselt oma käitumis mustri pärast ikka ja jälle juhtub selliseid asju mis mu sinna samasse auku tagasi viib. Mõni auk hullem kui teine.

Rohtudest ei oska ma midagi arvata. Kunagi pidin võtma ja kaotasid ära mu enesetapu mõted või õigemini muutis mu mõtlemist sellest. See muidugi toimus koos raamatuga..aga kes teab kuhu muidu see välja oleks jõudnud kui poleks võtnud rohte.

Njah....eks siis elu pöörab ise järgmise lehekülje musta või valge.
Mida rohkem ma psühholoogile mõtlen seda jaburam sinna minek tundub.
If it doesn't feel right, it probably isn't.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#5
Väga tore, et sa oma muret jagasid. Üldiselt su tekstis on palju üldist ja rohkem tekitab see palju isiklike küsimusi sinu kohta, kahtlen, et sa oled nõus nendele avalikult vastama.
Loodan, et see tekst, eneseväljendus, tõi sulle kas või natuke moraalset rahu.
Ei hakka siin su isiklike asju pärima ning annan soovituse lugedes antud teksti.
Proovi leida KEEGI kes su sisemist auku täidab. Näiteks laps,mees/naine (elame siiski selles ühiskonnas), või siis hea sõber, kellega mureid jagada ja aega veeta.
P.s See nõuande on algse info põhjal.

Päikest
P.S Vastan privas.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#7
Leia keegi, kellega saaks lähedasemalt suhelda, see on esmatähtis.
Kui sa ütled, et "põlen ja suren seest" ilma, et mingisugust väiliselt tekitatud põhjust või sündmust sellele oleks, siis on tegu ikkagi ajukeemiaga, mis sassis on. See on suht tavaline, kuid otsi kindlasti psühhiaatri juurest abi.
Räägid mineviku vigadest, mis sind mõjutavad. Kas lihtsalt mustad mõtted, mis vahest koputama tulevad, või on sul kriitilisemad probleemid kukil? Igatahes, mõlemal juhul on kõik lahendatav, ennast saab alati parandada, leida passiivsus.
Palju edu.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#10
hmhmhm kirjutas:
11 Juun 2018, 17:55
hilfexd kirjutas:
11 Juun 2018, 13:05
Rõhutan, et asi on tugevalt mõtteviisis kinni, kõik valu tekitad iseendale. Leia vaikne passiivsus.
Depressiooni puhul ei saa küll öelda, et asi on ainult mõtteviisis kinni.
Depressioonis ongi selline "mõtteviis", et kõik seisab, põled seest ja mitte miski pole väärtuslik, eriti sa ise. See ongi mõtteviis ju. Sisemine häire.
Kui saab suhelda kellegiga lähedasemalt, väljendada ennast, oleks sellestki suur abi. Ei tea täpselt ju, mis seis on.
Ma ei usu, et tal lihtsalt depressioon on, kui räägib käitumismustritest mis sündmustel tekivad, ja neid talitseda ei suuda.
Ning kui see mööduv on, võib tegu ka mingisuguse bipolaarse- või isiksushäirega olla. Kindlustunnet andev suhtlus ja abi otsimine on vajalikud.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#11
Üldiseks jäin selletõttu kuna ma ei näe põhjuse rääkimisest kasu.
Vaatasin et paljud soovitavad leida keegi kellega rääkida või see keegi. Inimeste leidmine ei käi kahjuks niimodi. Aga ma mõtlesin siin omaette, et mul pole rääkimist vaja. Ma võiks rääkida kellele iganes aga ei hooli. Räägiks muidugi selle inimesega kellega see asi juhtus. Aga tihtipeale see teine inimene jällegi minuga ei räägi.
Et ma koguaeg ei tunne end kohutavalt. Aga olekult olen ebastabiilne.
Ja ma jõudsin mõtlemisega sinna, et kui need tunded tulevad siis ma ei oska sellel hetkel midagi peale hakkata ja nende tundmine on......ma ei leia seda sõna.
Kui psühholoogi ajaks kõik möödas on siis mul enam ju neid tundeid alles pole ja kuidas ma siis oma probleemist räägin? Või mis minu probleem siis üldse on...

Ma tihtipeale küsin, et milline see normaalne olek olema peaks inimesel? Et mis moodi peaks end üks nö tavaline inimene tundma?
If it doesn't feel right, it probably isn't.
Vasta

Mine “Depressioon”