Minu mõtted

#1
Ma olen tihti ööde viisi üleval ja mõtlen enda elust, enda tehtust ja tegemata jäänust. Näiliselt olen saavutanud võrdlemisi palju, ent tegelikult pole mul mitte midagi ja ma tean, et nii jääb see ka tulevikus. Olgu, mul on nn eliitkool (mida ma vihkan, siin on enamikus täiesti väljakannatamatud snoobid,) hea õppeedukus, armastavad vanemad ja mingisugused tuttavad, ka üks sõber. Aga mina ei taha neid, ei taha seda kooli - ei taha midagi. Lihtsalt ei taha. Ma ei unista materiaalsest kindlustatusest, sõpradest, perest - mitte millestki. Mulle ei paku mitte miski huvi, ma ei taha kellegagi suhelda, aga ikkagi suruvad mulle inimesed end ja mingeid tegevusi peale. Ma ei taha.

Mina leian, et eksistents on mõttetu - igaühe oma valik, kas tahab elada või elu lõpetada. Aga mul on vanemad, ma ei taha neile kurba meelt tekitada. Unistan, et elaksin lastekodus, siis mul neid poleks. Ma ei taha neile pettumust valmistada, et nende laps on tulnud selline mitte millestki huvituv. Vahel mõtlen, et lavastan õnnetuse, siis nad poleks nii kurvad ja pettunud. Või siis ootan, kuni saan vanemaks ja oma elu peale, siis nad ei puutuks minuga nii palju kokku ja minu kaotus poleks neile ehk nii raske.

Mida ma teie arvates nende vanematega peale peaksin hakkama?

Re: Minu mõtted

#2
Tere

Alustuseks uuriks, et kui vana Sa oled? Kas lõpetad juba varsti?

Ma kujutan täitsa ette, mida tunned. Võimalik, et käisin isegi Sinuga samas koolis. Ning see kõik, mida tunned, on täiesti okei - näitab, et mõtled oma peaga. Kõigist ei pea saama firmajuhte ja arste. Oluline roll ühiskonnas on kanda kõigil.

Ütled, et inimesed ja tegevused suruvad end Sulle peale. Vastu tahtmist muidugi ei saa midagi teha, kuid üldiselt teine seltskond teise ellusuhtumisega ma arvan, et aitaks. Mina ise leidsin enda jaoks ühe noorteühingu, kust tuli uus sõpruskond ja uus elunägemus. Tänu sellele kõigele ei ole eksistents mõttetu. Läbi vabatahtlikuna noorteühingus tegutsemise saan ise midagi teiste jaoks paremaks teha.

Eks need eliitkoolid ole põnev keskkond, kuid pead olema valmis leidma ka midagi muud oma ellu. Kool ei saa olla põhiline.
“It's what you've done with your time, how you've chosen to spend your days, and whom you've touched this year. That, to me, is the greatest measure of success.”
― R.J. Palacio, Wonder

Re: Minu mõtted

#3
Kui kool tõesti ei meeldi ja ei sobi, siis seda võid ka vahetada. Vanemad võivad küll vastu olla, aga kui piisavalt kaua selgitad, miks seda soovid, siis küll nad lõpuks ka mõistavad. Ise olen käinud pigem madala maine ja tasemega koolis (mitte et see mind huvitaks, aga kui juba eliitkooli jutuks läks) ja tuleb tunnistada, et oli väga lõbus, selles mõttes võid endale sobiva keskkonna ükskõik mis koolis. Tasub kindlasti mõelda sellele koolivahetusele.

Kas see variant ei ole võimalik, et kui ütled, et sul on "mingisugused tuttavad ja üks sõber" ja inimesed, kellega sa suhelda ei taha, suruvad peale jms, et lihtsalt ei ole kohanud neid õigeid inimesi, kellega sul hea koos olla oleks? Selles mõttes see võimalus siiski jääb, et neid kohtad, küll aga tuleks sellele kasuks erinevate keskkondadega kokkupuutumine, ka seesamune koolivahetus oleks üks variant.

Re: Minu mõtted

#4
Saan varsti 18 ja sügisest õpin 12. klassis. Kool polegi minu jaoks primaarne. Mul on ükstapuha kõik, mis koolis ma käin või ei käi. Ühiskond on minu jaoks triviaalne, olen kurb, et inimene on loomadest arenenuim ja suutnud sellise moodustise luua. Mina ei taha selle osa olla.

See sõber, kes mul on, on tõesti väga hea sõber, paremat ei oskaks tahtagi. Siiski mulle ei meeldi temaga olla. Mul on ka varasematel perioodidel sõpru olnud, kes on samuti head sõbrad olnud - ei meeldinud mulle ka nemad. Ma lihtsalt ei taha olemas olla, ei enda ega teiste jaoks, aga kellelegi kurba meelt ka tekitada ei taha.

Re: Minu mõtted

#7
Tere

Oota see üks aasta ära. Ma julgeksin arvata, et asi selles, et selle kooli keskkond lihtsalt ei sobi Sulle ning see mõjutab. Kooli lõppedes mõtle puhtalt ja ainult enda järgi, mida Sa järgmine aasta teha tahad - on selleks aasta vabatahtlikuna kuskil Euroopas, ülikool, kutsekool, ...
Mida rohkem teed valikuid puhtalt ja ainult enda südame järgi, seda rohkem on ka selliseid inimesi Su ümber, kellega Sul hea klapp.

Mina Sinu asemel soovitaksin ka mõnda vabatahtlikku tegevust juba praegu.

Nö täiuslikkus, mille poole püüelda, ei ole üks ega ka üheselt tõlgendatav. Sina ise lood oma maailma.
“It's what you've done with your time, how you've chosen to spend your days, and whom you've touched this year. That, to me, is the greatest measure of success.”
― R.J. Palacio, Wonder
Vasta

Mine “Milleks me elame?”

cron