Jutt, teema vägivald , Jackie.

#1
Kui sulle meeldis, siis kas ma peaks hakkama järjusi tegema ? | NB! see pole päris :D
___________________________


Olen 17 aastane Ohio 10 klassi tüdruk. Mu nimi on Jaqueline ja ma elan üksinda. Ma olen endaarust päris ilus ja mul on palju sõpru, nii tavalisi, joodikuid,kui ka parimaid,keda usaldada saan.


Kuigi mõned mu sõbrad ütlevad, et mul on vedanud, et ma üksi elan, pole see tõsi. Mul on palju miinuseid selle kohta. minu kõge suurem miinus ongi see, et mul ei ole kedagi kellele sed kurta.. Niiet, ma kurdan siis teile, kes seda juttu loevad.


On esmaspäev kaheteistkümnes mai ja meil on nädala pärast tasemetöö. Ma pabistan selle pärast, sest mul on jälle mure, kellega ma kos töötan ja kes mind hakkaks lohutama, kui mul halvasti läheb. Aga mõnes mõttes on selleks ka Chris.

Chris oleks nagu minu poiss, ta on hooliv ja armastav, kuid ta on popim poiss koolis. Ta imitz ja kuulsus ei sobi kokku.


Kuna tunnid olid lõppenud kutsusin ma Chrisi omale külla. Tema oli ainus, kes mul oli. (peaaegu) Täna ei olnud tavaline päev ma juba hommikul teadsin seda, kuid ma ei saanud aru, mis mõttes. Nüüd ma siis sain aru. Chris palus bussis mind oma tüdruksõbraks. TA meeldis mulle , kuid ma ei saanud vastata "jah", sest ma ei teadnud, millised mu tunded täpsemalt on .
<<Chris..>> ütlesin ma talle.
<< mis on ? ma võin ennast sinu pärast muuta, ükskõik mida>> lausus ta ootavalt.
<< .. ma ei tea.. Mul ei ole sulle midagi öelda, äkki me räägime sellest hiljem?>>
Chrisi nägu muutus ebloomuliseks. Ta oli kuidagi nördinud. Eks ma kohe aru saanud ju miks. Me olime olnud 5 aastat parimad sõbrad ja nüüd mina ei taha teda enam.

Kuid siis tuli bussi Delia- kooli kõige popim tüdruk, kes Chrisi järgi hull oli. Mu põsed punetasid, kui ta meie poole vaatas. Ma ei tahtnud, et Delia mu parima sõbra varastaks.
<<Jah...>> ütlesin ma välkkiirelt.
<<mida?>> lausus Chris
<<ah olevait ja SUUDLE MIND.>> sosistasin ma talle.

Chris suudles mind ja ma näitasin Deliale välja , et ma armastan chrisi. Delia nägu läks tulipunaseks ja ta tuli kiirenedes meie poole. Ta tõmbas meid üksteisest eemale ja hakkas karjuma.
<<KAS MU LAPS TAHAB ENDALE SELLIST ISA?!>> karjus Delia, aravatavasti ainult selleks, et meid lahku ajada.
<<laps? >> küsis Chris.
<<kas sa ei mäleta meie vahekorda? eile. mu vanemad ei luba aborti ka teha.>>
<<meil polnud eile mingit vahekorda ja nii kiiresti tavaliselt ei saada teada, et sa rase oled.. >> ütles Chris kuidagi kahtlaselt.
<<minu peatus.>> ütlesin vaikselt ja jooksin välja.

Tavalsielt ma usun Chrisi, aga seekord oli ta lihtsalt teistsugune, magu Delia jutt olekski päris. Kui ma bussist väljusin, hakkasin ma nutma. Mul pole kunagi südames nii palju torkinud. See oli vist armuvalu...
jooksin koju ja heitsin oma voodile. Ma ei märganudki, et mu purjus isa oli minu juures. Minu isa onm alkohoolik ja tal arvatavasti võeti korter käest. Ta vahepeal on minu juures. Kuid nüüd oli ta muutunud.
<<JACKIE!?>> karjus ta alt oma uimase hääälega.
Jooksin suurde tuppa, vaatama, mis tal jälle vaja läheb. Ta osutas põrandale.
<<korista ära!>> karjus ta minu peale. Seal oli õlleplekk.
<<EI! ise sa ajasid selle siia ja miks sa minu kodus oled? >>
<<kuula süna, krants. SEE ON NÜÜD MINU KODU KA ! >>
<< veel enam , kui see nüüd sinu kodu ka on ja kes sul lubas tulla siia? Mina elan siin ja varsti tuleb siia ka CHRIS(!?)!! >> Ma ei teadnud, mis mul hakkas, ma ei taha ju Chrisiga elada.
Nägin kuidas mu isa midagi kapilt otsis. Järsu oli tal käes pilt, minust ja mu surnud emast. Ta viskas mulle sellega vastu pead ja see lööks oli tugev. Ta viskas närvi ja ma kaotasin teadvuse..

Ärkasin ema voodis ja olin kinni seotud, ema pesu seljas. Ma kartsin, sest ma teadsin, mis nüüd mind ees ootab. Õnneks polnud mu isa väga taibukas ja pani mind kirjatarvete sahtlist võetud teibiga kinni. Rabelesin end lahti ja panin oma toas riidesse. Ja jooksin. Ma ei tea kuhu, aga ma jooksin.

Ma läksin Chrisi akna alla , sest tal vanemad ei taha tüdrukuid koguaeg külla, eriti mind. Piilusin aknast sisse ja nägin Chrisi ja Deliat. ma laskusin mööda maja seina alla. Mul ei olnud enam pääsemiseteed. Läksin poodi ja ostisn paberit a pliiatsit ja läksin kaljukünkale. Võtsin oma kotist paberi ja pliiatsi ja hakkasin sodima.


Tsau Chris ja Melinda.


Alustame siis sinust, Chris. See jutt bussis
oli tõde, või sai tõeks. Ma käisin su akna taga sinu käest
ulualust küsimas. aga sa olid Deliaga, nii et mul ei jäänud
valikut. Melinda, sinu juurde ma ei jõuagi, aga ma ootan
sind teispoolsuses, sa ei treetnud mind ja te peate
Christopheriga endale teise pruutneitsi valima. Ärge süüdistage
selles Chrisi, ega veel minu isa, et ta nii loll oli ..


panin selle kirja omale taskusse ja vaatsin üle serva alla. Võtsin veidi hoogu ja ennem kui ma ümber mõelda jõudsin..... MIND POLNUD ENAM
Vasta

Mine “Minu looming”