Mida edasi teha?

#1
Hei! Olen gümnaasiumi kõrvalt käinud nüüd peaaegu kuu tööl ja ma tunnen, et ma ei saa hakkama, alguses kui tööle läksin kujutasin ette, et mis seal ikka saan hakkama, kuid praegu ma enam endasse nii väga ei usu. Ma ei tea täpselt, mis minuga toimub, aga ma tunnen, et kõik on nii metsas lihtsalt ja tundub täiesti mõttetu. Kooliga väga hästi ei lähe, tööl ka ei lähe ning ka suhetes on raskusi, mul pole enda poisi jaoks endam üldse aega ja kui mul isegi on paar tundi siis ma tahaks lihtsalt üksi olla kuskil. Ka enda jaoks pole enam eriti aega, pole viimased paar nädalat ka ennast korralikult välja puhanud, lähen küll 22 või 23 magama, aga hommikul ärgates olen endiselt väsinud. Elan hetkel nii, et ootan pidevalt nädalavahetust. Olen ka uurinud seda, et katseajal on seadusega antud võimalus lõpetada tööleping ilma põhjuseta, aga selle juures on probleem, tööle sain tänu ühele tuttavale ja ta oleks minus kohutavalt pettunud, kui ma avalduse kirjutaksin, aga ma ei suuda enam. Olen tähele pannud, et minust, hästi rõõmsameelsest ja suhtlevast inimesest on saanud täiesti rõõmutu inimene, isegi head raamatud ei tee mind enam õnnelikuks. Mis minuga toimub ja mida teha, kas leppida sellega, et kirjutan avalduse ja ilmselt satun pahameele alla või siis teen edasi seda, mis mulle ei meeldi?
"Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles."

Re: Mida edasi teha?

#2
Kirjuta muidugi lahkumisavaldus! Või ürita rääkida, et töötad ainult reedeti ja laupäeviti, samas algab kohe viimane nädal kooli, äkki kannatad selle viimase nädala ära ja suvel kui sul enam kooli ei ole ja on ainult töö, suudad sa ka rohkem, kui siis ka ei saa hakkama siis lihtsalt lahku. Ei tasu end ju piinata.

Re: Mida edasi teha?

#3
Põhimõtteliselt, ma arvan, et oleks tõesti parem lahkuda, sest ma samas kardan tööle minna, see pole küll midagi sellist väga kontimurdvat ja keerulist, küll on ta vaimselt väsitav. Isegi, kui ma seda teen ja kirjutan avalduse, siis kas lahkumisest etteteatamine on 30 päeva? Kuigi ma mõtlen ka sellele, et alguses ei tahetud mind sinna üldse võtta ja sellel, kes vastu väitis võib ehk pahandusi tekkida, aga ma ei usu, et kasu on inimesest, kes ei ole rõõmus ja motiveeritud, sellega ju langevad ka tulemused.
"Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles."

Re: Mida edasi teha?

#4
Ma kardangi seda, et kui ma üritan kõike endiselt edasi enda jaoks täpselt planeerida ja kui ma vaatan oma tihendat kalendrit, siis mingi hetk võib lihtsalt tulla moment, kui ma annan üldse kõige osas alla, sest lisaks tööle olen ma ka mujal aktiivne, võtan osa vahel vabatahtlikust tööst, siis veel kooli õpilasesindus (õnneks hakkab suvi kohe), aga samas seda muud aktiivsust teen täiega hea meelega, sest see on enamasti selline, kus ma olen liikuvas rollis ja ei pea ühel kohal istuma... Suht suur hirm on seda töösuhet lõpetada, sest alguses kohe küsiti, et kas tuled pikemaks ajaks või mitte, kui mitte siis pole üldse mõtet üritadagi, sellele ma vastasin, et olen seni kuni suudan, aga ma ometi ei arvanud, et see kõik korraga nii pingeliseks mu jaoks muutub, olen alati arvanud, et olen väga tugevate närvidega inimene...
"Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles."

Re: Mida edasi teha?

#5
Katseajal on minu teada etteteatamine 14 päeva, aga loe töölepinguseadust. Kui ülemus on vastutulelik ja see ettevõttele võimalik on, lastakse ka varem ära kui seaduses ette nähtud aeg.

Soovitan ka töölt ära tulla, kui ikka üldse ei jaksa, õnnelik ei ole ning ka rahaliselt selle tööta hakkama saad.

Re: Mida edasi teha?

#6
Saan rahaliselt hakkama, ma otsisingi töö raskes olukorras, kus kartsin, et võib juhtuda see, et jään oma isast ilma, õnneks isa paranes ja praegu ei ole enam otsest vajadust reaalselt raha teenida. Lisaks sellele tean väga paljusid võimalusi põllul töötamiseks, põllul olen ka eelnevalt tööd teinud ja isegi sellega olen paremini hakkama saanud, töö on olnud kuidagi meelepärasem ja samas on olnud ka palk suurem, praeguses töökohas saan miinimumi ja kunas mul on pool kohta siis see palk pole just väga kiita.
"Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles."

Re: Mida edasi teha?

#8
Suur aitäh teile, sain julgust juurde ja usun siiralt, et selle töölepingu lõpetamine on hea idee. Kindlasti tuleb sellega ka probleeme, aga samas, ei kaalu need probleemid ilmselt üle olukorda, kus 24/7 on stress ja sa mõtled sellele, mida teha teisiti ja kuidas teha paremini. Otsin hetkel informatsiooni, kuidas tuleb lahkumisavaldus vormistada. Päris homsel tööpäeval veel seda ära ei anna, kuid loodan, et järgmisel nädalal on julgust juba nii palju, et ma selle ka reaalselt ära teen.
"Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles."

Re: Mida edasi teha?

#10
Avaldus on kirjutatud ja välja prinditud homse kuupäevaga, nii, et homme annan ära :) panin ise viimase tööpäeva kuupäevaks 30. juuni, seni pean ikka vastu, sest tahtsin olla viisakas ja anda neile võimalust selle ajaga kedagi enda asemele leida. Aitäh kõigile, kes aitasid!
"Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles."
Vasta

Mine “Töö otsingud ...”