Miks mina?

#1
Ma olen alati endale öelnud et mul ei ole depressioon se läheb üle. Ei läinud ja ilmselt ei lähe ka. Nutan iga päev ma ei jaksa ma olen väsinud ma ei suuda ma ei taha. Sõpru on tore pere on aga iga päev
-Ärkan
-lähen kooli
-tulen koju
-nutan
-üritan positiivne olla
-nutan
-magan
...
Ma ei suuda enam. Kuidas ma saaksin depressioonist üle. Vanematele ka ei taha rääkida.

Re: Miks mina?

#3
Ise mainisid et perekond on tore, miks siis vanematele ei soovi rääkida? Oleks mina enda omadest samal arvamusel, siis küsiks kindlasti nõu enda probleemidega.

Aga sul koolis mingisugust psühholoogi või sarnast isikut pole, kelle juurde pöörduda võiks? Teine variant oleks sul ise enda kodulinnast mõni psühholoog otsida ja seejärel tema jutule minna.

Oled sa üldse kindel, et see, mis sul on, on depressioon? Ja kui oled, siis ehk tead mis võisid selle tekkepõhjusteks olla?
it's not pretty to spy on others. :)

Re: Miks mina?

#6
Ei tasu kohe depressiooniks liigitada. Igal inimesel on elus tõuse ja mõõnu. Mõni periood ei suuda ära imestada, kui hea ja tore elu on, teisel aga on kõik hall ja masendav. Päris hästi aitab, kui leida mõni isik, kellega saab rääkida. Vahel on lihtsalt vaja omaette nutta, jalutada, kuulata muusikat. Valu tasub läbi elada ja emotsioonid välja lasta, muidu sööb seestpoolt. Inimene on nii keeruline, et iseennast on teinekord raskem mõista kui kõrvaltvaatajal. Seega jah, tasub ehk nõu pidada kellegi teisega. Endaga tasub tegeleda, end üles äratada, üles töötada. Too oma ellu väikseid detaile, mis natukenegi sära tooks.
Vasta

Mine “Depressioon”