Enesevigastamisest, kuidas ennast aidata.

#1
Vaata interneti materjalid:
http://www.selfinjury.org
http://www.selfinjury.com
http://www.palace.net/~llama/selfinjury/fself.html


Peale eneselõikamise eksisteerivad ka teised enesekahjustamise vormid nagu kõrvetamine, pea millegi vastu löömine, naha torkimine, juuste väljakiskumine... Kõik see toimub sarnaste põhjuste pärast. Selleks, et ennast aidata sellest lahti saada, aitab esiteks teadmine, miks, milleks inimesed nii teevad, siis toon teile ka näited võimalustest, mille abil saab enesehävitamist asendada.


:idea: Enasekahjustamise mehhanism:

Tekib tugev, ebamugav emotsioon → ei tea, kuidas sellega toime tulla → tean, et endale valu tekitamine leevendab emotsionaalset ebamugavust.
Halb tunne jääb siiski enesekahjustamise pärast, kuid ei ole rohkem paanilist tunnet nagu oleksid lõksu langenud.

:idea: Miks inimesed end kahjustavad?

:arrow: Inimene tahab pingest, vaimsest valust, kurjusest vabaneda ning ei tea kuidas seda teistmoodi teha.

:arrow: Reageerib abitult probleemile. Mõtleb, et asjad ei laabu kunagi.

:arrow: Ei oska oma tunnetest rääkida, abi teiste inimeste käest lükkab tagasi .


:idea: Isiklikud iseärasused.

:arrow: Impulsiivsus, agressiivsus.

:arrow: Näeb maailma musta-valgetes toonides, mille pärast on tal raske probleemi lahendada, tulemuseks tunneb end abituna.

:arrow: Tulevikku näeb tihti lootusetuna.

:arrow: Raskused emotsioone väljendada, tunnetest rääkida, mis agressiivsuse ja impulsiivsuse kombinatsioonis viib agressioonini, mis on enda sisse suunatud, e. autoagressioonile.

:arrow: Inimesel võib olla depressioon.


:idea: Mida enesekahjustamine annab inimesele? Miks �aitab�?

:arrow: Aitab lühikeks ajaks vaimsest valut vabaneda, pinget leevendada, mõtetest probleemidest �ära minna�.

:arrow: Võib teenida enesekaristusena: inimene usub, et pälvis karistuse kuna oli �halb� või loodab, et enesekaristus ennetab mingit suuremat karistust.

:arrow: Enesekahjustamise abil väljendab asju, mida ei oska sõnadesse panna: kurjuse ilmnemine, tugev emotsionaalne valu, tunneb abi ja toetuse vajadust.

:idea: Tagajärjed.

:arrow: Enesesüüdistus.

:arrow: Madal enesehinnang, usk endasse.

:arrow: Abituse tunne.

:arrow: Enesevihkamine.

Inimesel koguneb palju kartust, valu, millest ta püüab enesekahjustamise abil vabaneda. Kuna see aitab ainult ajutiselt ja probleemi ei lahenda, lisab inimese probleemidele rohkem viha, valu, enesesüüdistamist - püüab inimene kõike seda lahendada enesekahjustamisega veel ja veel. Tekib kinnine ring.

Kuidas ennast aidata?
I
Enesekahjustamise abil lülitab inimene ennast välja oma muredest, kuid probleemi see ei lahenda. Inimene ei proovi lahendust leida, sellest rääkida oma lähedaste inimestega, vaid surub seda oma alateadvusse aina sügavamale. Aga probleem siiski jääb. Mida teha? Proovida ennast välja rääkida, leida, mis läheb viltu? Proovi vastata enda jaoks küsimustele:
Mis toimub, kui hakkan end kahjustama?
Mida tunnen enne kui tahan end kahjustada?
Kas olen sel ajal samas kohas, sama inimesega?
Kas mul on ebameeldivad mõtteid, mälestusi, milledest ei saa kellelegi rääkida?

Kui leiad, missugused probleemid sul on, siis võib juba edasi nendega töötada.

On ka strateegiad, mis aitavad momendil, kui tahad end kahjustada, s.t. teha midagi, mis ei ole enesekahjustamine, kuid tekitab tugevaid tundeid, nagu külm vann, kontrastne dush, hammustada/süüa midagi väga aromaatset (pipar, mädarõigas, koorimata sidrun). Need strateegiad aitavad, kuna tugevad emotsioonid, millede pärast tahetakse end kahjustada, on ajutised nagu lained randuvad ja voolavad tagasi avamerele. Kui saad ühele vastu panna, ilmub võimalus enne teist vabalt sisse hingata ning ennast tugevdada. Mida rohkem saad vastu pidada, seda tugevamaks muutud.

Tekib küsimus, kas need strateegiad on samad asjad nagu enesekahjustamine? Erinevus on selles, et nad ei jäta armi. Nad aitavad intensiivsed momendid läbi elada ilma oma keha vigastamatta. Pärast seda ei hakka sa süüd tundma, tunned end võib-olla natuke rumalana, võib natuke uhkena, sest said kriisi vastu pidada ilma enesekahjustamiseta :) .

Niisugused meetodid ei ravi enesekahjustamise juuri. Kuid, mida rohkem saad nende abil kriisimomendi läbi elada, seda enam väheneb pärast enesekahjustamise vajadus. Sinu ülesanne on surnud ringist välja minna, sundida end teisi toimetuleku meetodeid kasutama. Sa pead töötama, võitlema, sundima end midagi teisiti tegema. Kui tahad end lõigata, lüüa, pead teadlikult end sundima midagi teisiti tegema! Isegi kui sa järgmisel korral seda meetodit ei kasuta, ei võta sinult tükki küljest selle toimetuleku oskuse moment kui sa otsustasid esesekahjustamist mitte kasutada. Kui sa järgmisel korral end kahjustad, siis tead, et sul on valik- teine võimalus. Siis ei tunne sa ennast nii abituna nagu varem.
Abiks on ka panna tähele seda, mida tunned enne seda kui tahad end kahjustada. Vastavalt selle, mida tunned, kasuta järgmisi vahendeid:

1. Kui tunned kurjust, rahuldamatust, rahutust. Sel puhul pakutud strateegiad töötavad paremini, kui sa räägid esemetega, mida hakkad lõikama, rebima, peksma. Alusta aeglaselt, selgita, miks oled vihane, solvunud, lõpetada võid karjumisega. Mida võid teha:

:!: Lõika tükkideks oma vana sokk või särk.
:!: Tee vanast riidest või kangast nukk, mis sarnaneb sellele, mille peale oled kuri. Lõika ja rebi seda.
:!: Mulju alumiiniumpurkki, vaata kui kiiresti saad sellega hakkama.
:!: Pillu patja vastu seina.
:!: Rebi vana ajaleht või ebavajalik raamat väikesteks tükkideks.
:!: Joonista fotol või joonistusel endast punasega see, mida endaga teha tahad. Lõika ja rebi seda.
:!: Murra kuivi oksi.
:!: Korista oma ruumis või terves korteris.
:!: Mine välja jalutama, jookse kui tahad.
:!: Käi raskel sammul raskete jalanõudega.
:!: Mängi palli või tennist.

2. Kui oled kurb, õnnetu, masendunud.

:!: Tee midagi aeglast ja rahustavat, nagu näiteks vann õli või vahuga; loe raamatut, tee endale kakaod.
:!: Tee seda, mis annab sulle mugavuse tunde.
:!: Kuula rahustavat muusikat.
:!: Põleta magusalõhnalisi viirukeid.
:!: Kanna kehakreemi nendele kehaosadele, mida tahtsid kahjustada.
:!: Helista oma sõbrale ja räägi temaga sellest, mis sulle meeldib, käi tema juures.

3. Tugeva soovi tunne, depersonalisatsiooni (�see ei puutu minusse�) , ebareaalsuse tunne. Selle puhul tee midagi, mis annab teravaid füüsilisi tundeid:

:!: Pigista jäätükke käes, võid ka panna jää selle koha juurde, mida tahtsid kahjustada.
:!: Pane jäätükid sügava taldriku või kannu sisse, vala vett peale, puista soola. Pane oma käsi selle sisse mitmeks sekundiks.
:!: Näri mädarõigast, pipart.
:!: Löö käega tugevalt vastu lauda.
:!: Võta külma vanni.
:!: Keskendu oma hingamisele, kuidas sinu rind ja kõht liigub iga sisse- ja väljahingamise ajal.
:!: Lase kummiga vastu kätt.

4. Ebapiisavuse tunne või vajaduse tunne.

:!: Tee midagi, mis nõuab keskendumist, pinget nagu arvuti mäng (tetris), õmblemine jne.
:!: Vali mingi ese oma kodus, kirjuta kirjeldus: suurus, kaal, kasutusotstarve, tekstuur. Kirjuta 30 võimalust, kuidas võib seda kasutada.
:!: Vali mingi ese või teema ning uuri selle kohta intrnetis nii palju kui on võimalik.

5. Soov näha verd.

:!: Joonista oma kehale punase pastaka või värviga.
:!: Võta pudel punase toiduvedelikuga ja pane see mitmeks minutiks sooja vee sisse soojenema. Pigista sellest vedelikku nendele kohtadele, mida tahtsid lõigata.
:!: Tilguta natukene punast toiduvedelikku jäätükkidele ja joonista nendega nendele kohtadele, mida tahtsid lõigata.


On veel üks võimalus, mis aitab kõikides situatsioonides: 15 minutiline mäng. Kui tekib soov ennast kahjutada, siis ütle endale, et teed seda 15 minuti pärast. Kui see aeg läheb mööda, siis proovi oodata veel 15 minuti. Püüa nii jätkata kui suudad: iga 15 minuti tagant öelda endale, et on vaja veel oodata 15 minutit.

Edu kõigile!!! :!:
Viimati muutis Hanna, 08 Aug 2006, 12:06, muudetud 1 kord kokku.
Hanna (konsultant).

Miks ta teeb endale haiget? (Delfi artikkel)

#2
Miks ta teeb endale haiget?

Katariina
7. detsember 2005 11:51
Delfi artikkel

Nõelad, ¸iletid, käärid, noad, klaas, kirjaklambrid, naelad… lõikehaavad ja põletusarmid, sinikad ja verevalumid. Oled mõnel tuttaval, sõbral või perekonnaliikmel vilksamisi näinud? Kindlasti oled. Enda lõikumine pole enam ammu üksnes välismaiste filmide teema või lihtsalt võõras mure, mis ei puudutaks meid või meie lähedasi.

Enamasti teevad endale vägivaldselt liiga just naisterahvad vanuses 13-30, kuid mitte ainult — “lõikujaid” leidub igas rassist, soost ja vanusest. Nii mõnelgi on seljataga raske lapsepõlv, kuid paljude elus ei paista pealtnäha midagi valesti olevat. Seetõttu kiputakse ühiskonnas enda vigastamist pahatihti liigitama lihtsalt tähelepanuvajaduse näitamiseks. Tegelikult on sellise käitumise põhjuseks “Tahtlik Iseenda Vigastamise Sündroom” (Deliberate Self Harm Syndrome), mille tekkimise ja arenemise põhjuseid on sadu.

Enda vigastamine on paljudele lõikujatele rahustava (kui kummaliselt see ka ei kõlaks!) toimega — see annab tunde, et nad omavad kontrolli oma keha ja oma elu üle. Teised teevad seda väljendamaks kõike seda, mida nad tunnevad maailma ja iseenda vastu.

Lahendus?

Kui näed (või avaldab ta sulle selle saladuse ise), et haiget teeb endale mõni sõber või perekonnaliige, siis pead sa sellele reageerima.

• Ära võta isiklikult

Inimene, kelle pärast sa mures oled, ei lõika, põleta, löö vms sellepärast, et SULLE halba enesetunnet tekitada või midagi välja pressida.

• Vii ennast kurssi

Loe temaatilisi raamatuid, veebilehekülgi ja kui sellest tundub väheseks jääma, siis võta ühendust professionaaliga. Kuid ära kasuta kunagi vestluses otseseid tsitaate raamatutest või vestlusest psühhiaatriga, see ei too kindlasti head.

• Mõista iseennast

Ole aus iseenda suhtes ning tunnista, mida lähedane sind tundma paneb. Ära teeskle, et kõik on korras, kui see tegelikult nii pole — vastumeelsus, hirm, ärakasutamine jms.

• Ole toetav

Anna mõista, et inimene on tähtsam kui tema harjumus ennast lõigata — st sa hoolid temast tema enda pärast, mitte ainult siis kui ta endale haiget ei teeks või selleks et ta lõikumisest loobuks.

• Ära väldi vigastamise teemat…

… kuid ära ole ka pealetükkiv. Anna mõista, et sa oled valmis kuulama, kui tema on valmis rääkima. Ära mõista teda hukka, püüa TEDA mõista.

• Ultimaatumid ei mõju. Mitte kunagi.

“Ma lähen minema, kui sa enda lõikamist ei lõpeta”, “Kui sa mind armastad, siis sa ei tohi seda teha” jne, selliste lausetega saab saavutada tõenäoliselt üksnes seda, et ta jätkab oma tegevust salajasemalt kui enne. Ka ei ole võimalik kõiki teravaid esemeid kodus ära peita. Isegi pliiatsist või plastmassist kahvlist saab tungiva vajaduse korral vägeva relva.

• Ole olemas! Kuid ära käi peale.

Kui sind alguses tagasi lükatakse, siis ära kaota veel lootust, inimene võib vajada pisut aega otsustamiseks, kas ta tõesti sind usaldab. Kuid kui sinuga ei ole võimalust ühendust saada, siis ei ole sul ka võimalus toetav olla ja teisel tuge paluda.
Suletud

Mine “Depressioon”