Probleemid

#1
Olen 16-aastane neiu. Ma elan koos isa, isa naise ning isa naise kahe poja (3 ja 6) ja kolme tütrega (10,13,15). Isa tutvus selle naisega 2 aastat tagasi ning eelmise aasta suvel ütles ta mulle, et ta naine kolib koos lastega meie juurde. Ma sain selle peale vihaseks ja ütlesin, et ma ei taha seda, aga isa ütles, et teda minu arvamus ei huvita. Kohe kui nad siia kolisid, muutus mu elu põrguks. Kõigepealt pidin ma oma toa isa naise tütardele loovutama ja elutoas magama. Üsnapea hakkas mu see naine mind käsutama, rääkisin sellest isale, kuid ta ei teinud sellest välja, ütles ainult, et see on normaalne, kui ma pere majapidamistöödes aitan. Minu arust on see samuti normaalne, AGA teatud määral. Nimelt pean ma iga päev tema poegi lasteaiast tooma ning mõnikord ka sinna viima (seda koolitundide ajast), kõik nõud pesema ja kuivatama, tema tütarde eest koristama (nt nende voodeid tegema), süüa tegema, pesu pesema jne. Kohe kui kuskil midagi segamini või tegemata on, olen mina sellest süüdi ja alati pean mina selle ära tegema. Olen korduvalt üritanud nii oma ise, tema naise ja lastega rääkida, et nemad võiks ka midagi teha, sest mina pole ainuke, kes asju sassi ajab, määrib jne, aga keegi pole mind kuulanud. Isa naine ähvardab, et ta viskab mu tänevale, kui ma ei tee seda, mida ta tahab. Ma ei julge sellest isale rääkida, sest kes teab, kuidas naine teda mõjutad võib. Isa naine on mind ka korduvalt löönud ja mulle teatud asju keelanud, näiteks, kui ma külmkapist süüa võtta tahan, siis ei lase ta seda teha ning ütleb, et ma ei raiskaks tema raha eest ostetud sööki. Samuti on ta mul õppida keelanud ning öelnud, et ma selle asemel hoopis majapidamistöid või tema tütarde eest nende kodutöid teeksin. Tema lapsed, eriti tütred käsutavad mind samuti ning on minu vastu ülbed. Vanim neist tuleb mulle sageli kallale....Ma lihtsalt ei suuda enda elu enam taluda, koolis on ka kõik halvasti, okei hinded on korras, aga klassiskaaslased ei salli mind....Tahaks lihtsalt ära surra, mul pole enam kedagi, kes minust hooliks.

Re: Probleemid

#2
Su juttu lugedes tuli mulle kohe meelde Tuhkatriinu lugu, kus oli kuri võõrasema ja tema tütred. Tõsi, olukord su kodus on päris haiglane lausa, sest sina oled enda isa laps, aga isa sind ei kuula.. Kas sa tõesti ei saa isaga mitte kuidagi jutule? Proovi temaga kahekesi kuidagi rääkida, kui isal on näiteks hea tuju ja ta pole väsinud/vihane/halvas tujus.
See, et su isa naine sind tänavale tõstmisega ähvardas, ei ole normaalne. Mina sinu asemel hakkaks temale vastu (mitte küll kõiges), aga sul pole ju mingit käsku teha tema tütarde kodutöid - mis kuradi mõttes? Absurdne. Ja ma kahtlen, kas su isa üldse lubaks sul tänavale elama minna.
Sa ei maininud midagi enda emast.. Aga sellegipoolest küsin - kas tema ei saaks sind aidata? Või mõni sinu lähedam sugulane? Samuti sa võid võimalusel mõne psühholoogi juurde pöörduda, kelle juurest sa saaksid mingitki abi.

See, et sul on mõte, et keegi sinust ei hooli ja sa võiksid vabalt surra.. On suht hetkeline mõte, olgugi et see võib olla su mõtteis juba kuid või aastaid. Minagi mõtlen sellest.. Mul pole elus peaaegu et mitte midagi, mis mind õnnelikuks teeks. Ainult üks asi ja seegi ajab mind mingilmääral masendusse.. Aga ma ei tea miks - mina loodan sellepeale, et varsti mul on õigus elada oma elu ja teha seda, mis mind õnnelikuks teeb. Ajapikku asjad hakkavad kindlasti muutuma paremuse poole.. Tuleb lihtsalt see hullem jama enda elus ära kannatada.
Jah, avataril olen mina, et keegi enam seda ei küsiks. :D
Enam väga siin ei käi, aga vahest eksin ära.
Uued tutvused oodatud, võid julgelt kirjutada.

Re: Probleemid

#3
Appi, see kõlab juba tõesti nagu tuhatriinus(ainult õnnelikku lõppu veel pole). Igatahes see ei ole tõesti normaalne, mis teil seal toimub ja sa pead midagi ette võtma. Kas sa ema juurde ei saa kolida(kui sul ta on)? Kehtesta ennast ja tee neile selgeks, et ka sul on oma elu. Mine kasvõi kusagile välja hängima(kinno, šoppama, jalutama..) ja kui sul sõpru pole siis tee seda üksinda. Sul on enda elu ja ammugi ei tohi pereelu õppimist segada!! Kui su isal vähegi ajusid on siis küll ta sellest aru saab. Kui sa kuidagi rahu ega vaba aega ei saa, siis lihtsalt valeta, et on vaja kellegi juures koolitööd teha.
Kõige parem oleks isa(ja nüüd ka sinu) perega kõik asjad rahulikult selgeks rääkida. See on ilmselge, et sinu suhted isa naisega ei ole just kõige paremad kuid seda saab muuta. Räägi sellest mida sa tunned, aga RAHULIKULT ja SÕBRALIKULT, mitte ära hakka kõiki süüdistama ja oma elu kurtma. Te peate rohkem üksteisega arvestama ning sina võid ju esimese sammu teha sõbraliku suhtlemise poole. Minu arvates on kogu asja võti suhetes(sõbralike suhetega ei oleks asi nii hull).
Aruta seda rahulikult diivanil istudes oma perega.

Õnn kaasa!

Re: Probleemid

#4
see naine on lihtsalt haige.
Ära tee neist välja ja oota see hetk ära kuna ta sind tänavale tõstma hakkab ja kui nii teebki siis üritagi kusagil peavarju leida kellegi juures (keegi ikka on), ehk on isa veel normaalne ja saab aru mis kodus toimub. Või on tal tõesti sinust ükskõik?
Vasta

Mine “Depressioon”