Ma rikun enda elu ära...

#1
Tere!

Mul on nimelt selline probleem, et mul on kohutav social anxiety ja depressioon. Need rikuvad minu jaoks kõik head võimalused elus ära. Ma ei julge end piisavalt väljendada, sest ma kardan teiste arvamust. Ma olen kogu aeg nii kurb ja väsinud. Ma käisin just malevas ja seal on nii palju toredaid inimesi ja ma tahaks nendega kõigiga rohkem suhelda, aga ei julge, kuna ma kardan, et olen tüütu, ajan neid närvi, käin pinda jne. Niiet erinevatel ühistegevustel ma alati isoleerin end ja kui keegi tuleb küsima, et "Kas kõik on hästi? Sa paistad nii kurb." ma vastan lihtsalt, et jah, kõik on hästi. Kuna ma olen ka ülekaaluline, pole mul mitte mingisugust enesekindluse raasu alles ja jamh... Ma muutun julgeks ainult siis, kui ma olen täis joonud end. Mul pole ka ühtegi erilist annet millega rohkem silma paista ja isegi kui oleks, ma ei julgeks seda välja näidata kuna kardan, et inimesed arvavad, et ma show offin.

P.S. Kui keegi siit tahab ja viitsib minuga mõni päev veits pikemalt eraldi rääkida siis see oleks väga vajalik mulle ja ma oleksin tänulik.

Mures noor

Re: Ma rikun enda elu ära...

#3
Ise Sa peab suutma juhtida oma mõtteid endast eemale, alguses on raske (psühholoog saab abiks olla), aga hiljem on see palju lihtsam.
Pikapeale hakkad olema oma negatiivsest enesekeskusest väljaspool, elu tundub palju kenam, sa ei võta kõike enam isiklikult ja ei arva, et kõik tahavad nimelt sulle haiget teha, solvata ja sa ei arva, et kõik arvavad, et oled tüütu ja närvidele käiv.
💚💜💚💜

Re: Ma rikun enda elu ära...

#5
mery17 kirjutas:
10 Aug 2018, 09:01
Sa võiksid käia arsti juures.
Sotsiaalärevuse puhul võib piisata psühhoteraapiast, (tavaliselt kõige efektiivsem psühhoteraapia+ravimid).
Sotsiaalärevus (kuni see elu otseselt segama ei hakka, ei saa seda häireks pidada), mis nõuab (võib nõuda) ravi, näiteks kui kardad suhtlemist isegi oma lähedastega, kardad nt eksamitele minekut, kõige tavalisemalt hirm avaliku esinemise (nt kõnepidamise ees), klassi ees vastamise või ettekande tegemise ees, veel võib hirm olla nt avalikus kohas söömise ja sellega kaasneva kohatu käitumise eeshirm, avalike tualettide kasutamise, hirm rahvahulkade ees.
💚💜💚💜

Re: Ma rikun enda elu ära...

#6
Suvakas_deprekas kirjutas:
09 Aug 2018, 12:50
mul on kohutav social anxiety ja depressioon.
ise diagnoosisid või päriselt on?
lebo ots võid olla lihtsalt kartlik ja arg ning veidi introvertne, pole vaja hakata endale haiguseid külge mõtlema

mu arust need kes kuskil üritustel end nurka kerra tõmbavad tunduvad sellised, kes nagu meelega tahakski et nende juurde tuldaks ja küsitaks ja muretsetaks, selline väikestviisi tähelepanu otsimine
sest kui sa tahaks tõesti üksinda olla ja teistest eemal, siis sa ei oleks seal üritusel mis on siiski vabatahtlik
ja kui on niiiiii vältimatu üritus, siis lahkuks varem või istuks päriselt eemal kus keegi sind ei näe
sotsiaalärevusega inimene ei suuda end isegi piisavalt kokku võtta, et ükskõik kui kohustuslikule-tähtsale üritusele minna, sa oled lihtsalt pelglik

kellegagi rääkida tahad siis eestis on tasuta psühholoogid nii alaealistele kui täiskasvanutele, eeldan et sa pigem alaealine. nad käsitlevad sügavamalt su probleemi, pakuvad mõistlikumaid lahendusi kui meie kõik siin kokku ning ehk saad ka psühhiaatrile kes võib-olla saab sulle anda su kauaihaldatud diagnoosi.

jah, võid öelda et ma jube ignoratne ja ei jaga asjast ikka mitte sittagi, aga nii lihtsalt on
kõik on sodi

Re: Ma rikun enda elu ära...

#9
Teemaalgataja siin!

Ma olen jah endale diagnoosi ise pannud netist loetud info põhjal. Ja ma ei julge minna arsti juurde, ma ei taha, et teised teaksid mu mentaalsest olukorrast. Ma lugesin netist ühte lauset ka mis käib väga hästi minu kohta: “Telling anyone you are depressed is one of the biggest challenges because you don't want to be seen differently, you simply want someone to be there for you, to understand you, to accept you, so you don't feel so alone....”

Siis siia üks küsimus ka äkki keegi oskab vastata, et kuidas ma saaksin oma sõpradele oma mõtetest rääkida ilma, et ma näeksin välja, nagu ma otsiksin tähelepanu?

Re: Ma rikun enda elu ära...

#11
istu vähem netis ausõna, loed mingi depressiooniga seotud tsitaate ja siis elad oma elu nende järgi ja järsku tahad nendega samastuda ja mõtled et “jah mul deprekas”
õpi enne ära mis on wannabe depressioon ja mis on päriselt depressioon, siis tule ütlema
ja katsu sa kuskilt tumblrist või mujalt netist tulla “tarkusi” jagama
kõik on sodi

Re: Ma rikun enda elu ära...

#12
Seleen, tegelt on nii et psühhiaater paneks talle 100 % diagnoosi raske depressioon või mõõdukas depressioon. Psühhiaatrid reaalselt diagnoosivad samade testide järgi vaimuhaigusi mis internetis on. Seal mingi 10 sellist küsimust, et kas sa oled kurb, kui palju magad jne. Tegelikult on täiega palju teadlasi ja arste jne, kes ütlevad, et psühhiaatria polegi päris teadus vaid fake, sest ühelegi vaimuhaigusele pole biomarkerit jne, mis tähendab need ei olegi tegelt haigused. Ma olen seda teemat uurinud ja tean sellest suht palju. Psühhiaatria on reaalselt täpselt samas seisus nagu 100 aastat tagasi, ainult uusi haigusi on juurde leiutatud. Nt 100 aastat tagasi tehti lobotoomiat niimoodi, et torgati läbi silma mingi sukavarras ajusse, tänapäeval tehakse lobotoomiat keemiliselt ja rohtudega.

Ma ei soovita mitte kellelegi psühhiaatri juurde minna, ainult psühholoogi.

Re: Ma rikun enda elu ära...

#13
ma olen psühhiaatril käinud rohkem kordi kui sa psühhiaatria kohta lugenudki oled, ega need küsimused pole nii pinnapealsed
küsivad nt neljas vormis sarnast küsimust erinevatel vastuvõttudel, jube võimatu on neile sitta ajada, sest seal on igast ümbernurgaküsimused millega räägid end kohe sisse kui tõtt ei ütle, ega arstid nii lollid pole, olen mitmete juures käinud
10 pinnapealse küsimusega ei diagnoosi sa kuraditki, nii lihtsalt saab igaüks endale depreka külge võltsida, mul tehti küsimustikke, uuringuid ja muud jama üle poole aasta iganädalaselt enne kui mingi diagnoosi sain et mis mul viga

ja iseendale diagnoosi panemine ja selle kuulutamine ongi tähelepanuvajadus, tunnistage seda endale või ei

raske depressioon on selline, kus sa ei tule kodustki välja, sest sa ei näe mingit pointi, sa oled toas kardinad ees, motivatsiooni pole isegi välja minemiseks, tahaksid ainult päevad läbi nutta ja magada
sellisele tähelepanuhoorale ei saa sellist asja külge panna, mis kuradi raske depressioon?
kõik on sodi

Re: Ma rikun enda elu ära...

#14
Haha sul endal on hoopis tähelepanuvajadus kuna igas teemas kekkad oma depressiooniga. Jah ma tean et küsitakse erinevatel viisidel aga see on ikkagi sama küsimus ju. Ja ära arva et sa eriline oled, mulle on psühhiaater pannud raske depressiooni, ärevuse ja buliimia. Aga tglt oli nii et kui rohtude võtmise ära lõpetasin ja suvel tööle läksin sain "terveks". Polnud ka motivatsiooni aga lihtsalt tuleb end sundida. Ja see et sa hakkad sümptomeid kõigile täpselt samu panema näitab, et sa ise ei tea midagi. Esiteks meestel ja naistel erinevad sümptomid täiega. Isegi samast soost inimestel võivad sümptomid täiega erineda. Raske depressioon võib mõnel inimesel nii olla, et keegi ei märkagi seda. See et sümptomid nii palju erinevad näitab et see polegi haigus tglt. Kui on ajul haigus ja seda saab diagnoosida masinatega ss seda ravib üldse neuroloog mitte psühhiaater.

Re: Ma rikun enda elu ära...

#15
eriliseks ma end nüüd küll ei pea, siin foorumis ongi paljud viie diagnoosiga, aga vähemalt need arstide poolt pandud diagnoosid, sellised puberteedis isediagnoosijad ajavad aga nii närvi, nagu tahavadki end tunda erilisena et vaata mis mul on, küll mul on sitt, tundke kaasa ja tehke pai
ja siis kui ei saa veel siis ka piisavalt tähelepanu siis mõtlevad et oh hakkaks end lõikuma ja siis on sotsiaalmeedia täis 11-16/17 aastaseid noori tüdrukuid kellel on selfid üleval, aga ikka vahel pean jätma oma käe pildile ja armid suruma ette ja kui pildistan merd siis jätan ikka täpselt oma lõigutud jala ka kogemata pildile ja kui keegi ütleb et kle tahad abi siis näitsik ütleb et “jäta mu elu rahule mida sa surgid”

obvious tähelepanuvajadus on obvious
kõik on sodi

Re: Ma rikun enda elu ära...

#16
Sa ei saa vist aru mida ma öelda tahan. Ma mõtlen lic seda, et psühhiaater paneks talle diagnoosi. Ma ei ütle et tal mingi deprekas on.

Ja tglt on veel nii, et täiskasvanutel on sõna otses mõttes paberi peal 10 küsimust. Lastel tehakse põhjalikumalt. Sest kui psühhiaater oma rohtudega täiskasvanu pekki keerab ss see ei koti kedagi. Kui lapse pekki keerab on kohtuasi kaelas. Aga isegi kui keera last pekki, ss need rohud ikkka midagi ei tee.
Vasta

Mine “Depressioon”