Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#1
Päris algus vist polegi oluline kuna sellest on kaua aega möödas. Muidugi mu mineviku teod ja valikud mõjutavad mind siiamaani. Aga ma tean, et enne seda olin ma tavaline teismeline. Aga mis sellest seda pole ma ammu.
Ma vajaks abi aga samas pole mul raha. Uurisin siis võimalusi aga jäi mõistmatuks mõned asjad.
Ravikindlustatud isikute psühhiaatrilist abi rahastab Eesti Haigekassa. Seega on psühhiaatriline abi ravikindlustatud isikule üldjuhul tasuta.Psühholoogiline nõustamine, nõustamiskeskuste ja erinevate terapeutide poole pöördumine on üldjuhul tasuline.
.

Lugesin ka, et perearst suunab psühholoogi juurde. Ma ei soovi kumbagi juurde minna kui aus olla. Perearst on mul mingi suvaline ja nii palju kui olen psühholoogide juures käinud ... mul ei ole vaja rääkida ega ka otsida põhjust. Sest need ma koogin enda seest ise välja. Ma olen iseenda psühholoog...aga ma ei suuda ravida ja parandada oma käitumis mustreid ega tunnet mida ma tunnen kui midagi juhtub. Ja kui piisavalt palju lugeda siis milleks üldse arsti vaja kui lõpuks pead ikkagi ise parandaja olema vms. Ma vist sooviks lihtsalt kohe diagnoosi.
Viimane tunne mis ma kirja panin oli et ma põlen ja suren seesmiselt. Ja see viimane periood on kestnud kuu aega arenevalt.
Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha? Ma olen segaduses ja ei oska otsuseid vastu võtta.
Mõtlen ka, et milleks arsti? See läheb ju nii kui nii mööda mõneks ajaks.
Ma tean ka seda, et mu praegune madal seis võib veel umbes kaks kuud olla...see tundub jube, sest ma pole ainuke kannataja.
If it doesn't feel right, it probably isn't.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#4
Mulle endale on jäänud mulje, et pidevalt tegevuses olemine on vaid tähelepanu hajutamine. Seest poolt olen ja tunnen end ikka samasugusena. Katkisena. Tühjana. Seda siis kui midagi juhtub ja tavaliselt oma käitumis mustri pärast ikka ja jälle juhtub selliseid asju mis mu sinna samasse auku tagasi viib. Mõni auk hullem kui teine.

Rohtudest ei oska ma midagi arvata. Kunagi pidin võtma ja kaotasid ära mu enesetapu mõted või õigemini muutis mu mõtlemist sellest. See muidugi toimus koos raamatuga..aga kes teab kuhu muidu see välja oleks jõudnud kui poleks võtnud rohte.

Njah....eks siis elu pöörab ise järgmise lehekülje musta või valge.
Mida rohkem ma psühholoogile mõtlen seda jaburam sinna minek tundub.
If it doesn't feel right, it probably isn't.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#5
Väga tore, et sa oma muret jagasid. Üldiselt su tekstis on palju üldist ja rohkem tekitab see palju isiklike küsimusi sinu kohta, kahtlen, et sa oled nõus nendele avalikult vastama.
Loodan, et see tekst, eneseväljendus, tõi sulle kas või natuke moraalset rahu.
Ei hakka siin su isiklike asju pärima ning annan soovituse lugedes antud teksti.
Proovi leida KEEGI kes su sisemist auku täidab. Näiteks laps,mees/naine (elame siiski selles ühiskonnas), või siis hea sõber, kellega mureid jagada ja aega veeta.
P.s See nõuande on algse info põhjal.

Päikest
P.S Vastan privas.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#7
Leia keegi, kellega saaks lähedasemalt suhelda, see on esmatähtis.
Kui sa ütled, et "põlen ja suren seest" ilma, et mingisugust väiliselt tekitatud põhjust või sündmust sellele oleks, siis on tegu ikkagi ajukeemiaga, mis sassis on. See on suht tavaline, kuid otsi kindlasti psühhiaatri juurest abi.
Räägid mineviku vigadest, mis sind mõjutavad. Kas lihtsalt mustad mõtted, mis vahest koputama tulevad, või on sul kriitilisemad probleemid kukil? Igatahes, mõlemal juhul on kõik lahendatav, ennast saab alati parandada, leida passiivsus.
Palju edu.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#10
hmhmhm kirjutas:
11 Juun 2018, 17:55
hilfexd kirjutas:
11 Juun 2018, 13:05
Rõhutan, et asi on tugevalt mõtteviisis kinni, kõik valu tekitad iseendale. Leia vaikne passiivsus.
Depressiooni puhul ei saa küll öelda, et asi on ainult mõtteviisis kinni.
Depressioonis ongi selline "mõtteviis", et kõik seisab, põled seest ja mitte miski pole väärtuslik, eriti sa ise. See ongi mõtteviis ju. Sisemine häire.
Kui saab suhelda kellegiga lähedasemalt, väljendada ennast, oleks sellestki suur abi. Ei tea täpselt ju, mis seis on.
Ma ei usu, et tal lihtsalt depressioon on, kui räägib käitumismustritest mis sündmustel tekivad, ja neid talitseda ei suuda.
Ning kui see mööduv on, võib tegu ka mingisuguse bipolaarse- või isiksushäirega olla. Kindlustunnet andev suhtlus ja abi otsimine on vajalikud.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#11
Üldiseks jäin selletõttu kuna ma ei näe põhjuse rääkimisest kasu.
Vaatasin et paljud soovitavad leida keegi kellega rääkida või see keegi. Inimeste leidmine ei käi kahjuks niimodi. Aga ma mõtlesin siin omaette, et mul pole rääkimist vaja. Ma võiks rääkida kellele iganes aga ei hooli. Räägiks muidugi selle inimesega kellega see asi juhtus. Aga tihtipeale see teine inimene jällegi minuga ei räägi.
Et ma koguaeg ei tunne end kohutavalt. Aga olekult olen ebastabiilne.
Ja ma jõudsin mõtlemisega sinna, et kui need tunded tulevad siis ma ei oska sellel hetkel midagi peale hakkata ja nende tundmine on......ma ei leia seda sõna.
Kui psühholoogi ajaks kõik möödas on siis mul enam ju neid tundeid alles pole ja kuidas ma siis oma probleemist räägin? Või mis minu probleem siis üldse on...

Ma tihtipeale küsin, et milline see normaalne olek olema peaks inimesel? Et mis moodi peaks end üks nö tavaline inimene tundma?
If it doesn't feel right, it probably isn't.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#15
Mina soovitaksin küll minna psühholoogi vastuvõtule, alguses tundub see mõttetu ja tundub, et sellest ei saa asja, kuid kui sa leiad õige psühholoogi, kellega asjadest rääkida, siis hakkab vaikselt kõik paika loksuma. Kui sa arvad, et need tunded ja mõtted lähevad selleks ajaks mööda, kui aeg kätte jõuab, siis enda kogemusest võin öelda, et see läheb ajaga jubedamaks ja ei lähe nii kergelt üle, kui asi ikka tõsine. Võin öelda, et samastun sinuga mõnevõrra, sest sinu olukord tundub sarnane minu omaga. Kindlasti tuleb tagasilööke ja neid palju, aga jää endale kindlaks ja leia, palun leia keegi, kellega sa vajadusel rääkida saad või kirjuta oma mõtted kuskile memosse ülesse. Aega läheb, aga ma loodan, et sul hakkab parem. Võid mulle alati kirjutada!
Päikest

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#17
Estel kirjutas:
29 Aug 2018, 09:19
Tere, sa 31 aastane nagu ma aru saan? Seljuhul kas sul pere ja lapsed on? Ilma pereta inimesed muutuvadki aina vanemaks saades aina kurvemaks.
Mul on laps ja tema ongi see kes selle all kannatab kui mu aju ei funktsioneeri enam. Siis saab minust peksukott.

Juuli kuu oli isegi alright olla. Aga nüüd olen kuskil mustas augus ja see kõik kordub taas. Ainult mõtted ja valu on teistsugused. Mul on aimdus miks see juhtus. Üks inimene suudab mind väärtusetuna tundma panna korduvalt ja kahjuks ei saa ma teda oma elust välja visata sest ta on lapse isa. Ja ma ei oska tema eest ennast kaitsta.
Kõige parem oleks kui ma ei vaataks pealt kuidas ma auku kukun vaid teadlikult trikitaksin oma aju teisiti mõtlema, et mitte väga sügavale langeda. Emotsioone siiski sooviks tunda aga mõistlikult.

Ma olen lihtsalt nii läbi omadega. Nii vaimselt kui füüsiliselt, aga täiskasvanuna olles koos lapsega elust pausi võtta ei saa. Ei saa ka jalad seinale visata ja öelda. Täna süüa ei saa. Täna ma sinuga ei räägi. Saa täna ise hakkama. Ma olen nii väsinud. Või et ma täna tööd ei tee.
If it doesn't feel right, it probably isn't.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#18
kakkybabenasa kirjutas:
29 Aug 2018, 10:36
Estel kirjutas:
29 Aug 2018, 09:19
Tere, sa 31 aastane nagu ma aru saan? Seljuhul kas sul pere ja lapsed on? Ilma pereta inimesed muutuvadki aina vanemaks saades aina kurvemaks.
Mul on laps ja tema ongi see kes selle all kannatab kui mu aju ei funktsioneeri enam. Siis saab minust peksukott.

Juuli kuu oli isegi alright olla. Aga nüüd olen kuskil mustas augus ja see kõik kordub taas. Ainult mõtted ja valu on teistsugused. Mul on aimdus miks see juhtus. Üks inimene suudab mind väärtusetuna tundma panna korduvalt ja kahjuks ei saa ma teda oma elust välja visata sest ta on lapse isa. Ja ma ei oska tema eest ennast kaitsta.
Kõige parem oleks kui ma ei vaataks pealt kuidas ma auku kukun vaid teadlikult trikitaksin oma aju teisiti mõtlema, et mitte väga sügavale langeda. Emotsioone siiski sooviks tunda aga mõistlikult.

Ma olen lihtsalt nii läbi omadega. Nii vaimselt kui füüsiliselt, aga täiskasvanuna olles koos lapsega elust pausi võtta ei saa. Ei saa ka jalad seinale visata ja öelda. Täna süüa ei saa. Täna ma sinuga ei räägi. Saa täna ise hakkama. Ma olen nii väsinud. Või et ma täna tööd ei tee.
Alustame. Et siis, su aju peksab segast, ning selle all su laps kannatab? Sorry aga mis fakking ema sa nüüd oled? Nagu paned oma lapse, mis on sinu veri ja hing kannatama enda "ajublokki" all? Emmed soovivad lastele kõige paremat, proovi sellega nüüd võidelda, või kõrvalda laps sellest.Laps ei ole kohe üldse süüdi , et ta laps ning ei pea kannatama!.
Peksukott? nagu sellest ma nüüd aru ei saand eriti, kõik hakkavad sind "ära kasutama" või noh? hmm...
"väärtusetuna tundma panna". Jummel, mõtle sellest nagu mingi mõttetust jorsist kes vahel käib lapsega mängimas (ei kujuta ette kuidas teil seal need kohtulepped on)
Sa pead suutma tegema restardi, leidma uued eluhinnangud, mõtlema eluüle järgi, sa pead aru saama ,et su lapsuke on Top1 sinujaoks ja tema heaolu ülekõige, alles siis sina, su tunded, muu sitt.
No ilmselgelt ei saa pausi täiskasvanu olles, aga on palju võimalusi "lõõgastumiseks" "restardiks" (tead? ei tea?)
Nagu aus küsimus, sa oled 30+(pole see mingi näitaja siin elus). Miks mina, Vulkaanipurse , seda kõike tean ja soovitan, ning sina oma elupagasiga pole ise selle peale tulnud? Elades vändras ning käies poes kord päevas ning nähes oma meest peale tööd (ja nii päevast päeva) ega ei saagi midagi teada.
Võibolla on asi elukogemuses? sündmustes? Küsimusi rohkem kui vastuseid.
Aga kui mu jutt sind mõtlema pani, võid privada (või siis mitte) ja jagada seda "laiffi".
P.S Vastan privas.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#19
Loomulikult ma ei hakka siin lahkama oma isiklikku elu sellest poleks vähimatki kasu.
Võib olla on asi selles, et mõne jaoks mõned elementaarsed inimest puudutavad tunded on nii lihtsad ja mõistetavad. Ma usun, et siin mängib suurt rolli lapsepõlv ja keskkond kus kasvame.
Samas mõni kellel lapsepõlv puudulikuks jäi peab neid hiljem omal käel läbi elama ja õppima.
Või muud sellist.

Prioriteedi asi mulle kohale ei jõua. Kes saab olla tähtsam kui mina? Kui mina katki olen siis kes mu korda peaks tegema. Mina ise ju. Ja kui mina olen korras siis on mul jõudu ka teisele jagada enda seest head. Keegi teine minu sisse head ju ei pane. Mina pole kellegi prioriteet.
If it doesn't feel right, it probably isn't.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#20
Miks hõõrute nina alla ja kisute teemasse postitaja vanust või perekonda? Väga madal. Igatahes teemaalgatajal soovitan pöörduda perearsti poole. Häda ei anna häbeneda. Perearst saab suunata sind nii psühhiaatri kui psühholoogi vastuvõtule. Võin öelda, et ka olles eelnevalt negatiivselt meelestatud psühholoogile minemisest, siis tegelikult see teeb ainult head. Kasvõi probleemide lahti rääkimine on kasulik. Tagasi saab adekvaatset nõu professionaalilt. Nt vanemad võivad tihti öelda, et pole midagi, ära põe vms, siis psühholoog reaalselt süveneb. Peale psühholoogil käimist on kohe kergem olla, sest keegi mõistab, keegi kuulab, keegi hoolib. Psühhiaatria lahedus tundub esmapilgul kergem - tablett kustutab probleemid. Tegelikult see nii ei ole. Lahendus algab mõtlemise muutmisest. Lisaks need ei pruugi sulle üldse sobida. Endale lõpuks üksi antidepressant ei sobinudki, kuigi proovisin mingi üle 5 erineva. Lisaks võivad tulla kõrvalmõjud, mis on väga ebameeldivad. Ja rahustite puhul jääb kiiresti sõltuvusse. Ühe sõnaga minu soovitus on kas mõlemad korraga - psühhiaater ja psühholoog, või ainult psühholoog. Parem kindlasti, kui üksi pusida ja paigal tammuda.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#22
Vulkaanipurse kirjutas:
30 Aug 2018, 23:51
crystalclear kirjutas:
30 Aug 2018, 22:59
Miks
Tore soovitus, kuid kui asi liiga tõsine, võidakse sundravile saata, või siis pannakse arvele(pole küll nendega kokkupuutund), kui pannakse arvele,ei ole see hea ei sinu enda jaoks, pms "märk" küljes.
See märk? Mind pole see märk kunagi seganud, teised ju ei tea et sa oled kuskil olnud. Ja oma nõrkusi ei maksa häbeneda.
If it doesn't feel right, it probably isn't.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#24
kakkybabenasa kirjutas:
31 Aug 2018, 07:58
Vulkaanipurse kirjutas:
30 Aug 2018, 23:51
crystalclear kirjutas:
30 Aug 2018, 22:59
Miks
See märk? Mind pole see märk kunagi seganud, teised ju ei tea et sa oled kuskil olnud. Ja oma nõrkusi ei maksa häbeneda.
Võivad piirata juhtimisõigust, raskendada relvaloa saamist (või siis pikendamist) samuti võib olla komistuskiviks teatud riigiasutustesse tööle kandideerimises (või siis edasi töötamises). Usinad tööandjad võivad "nuhkida", kuna keegi ei taha töötada hulluga koos (või ,et hull oleks tema vastutuse all).
P.S Vastan privas.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#26
Seleen kirjutas:
31 Aug 2018, 16:39
vaimsete probleemide all kannatavad paljud
Täpselt õige, kannatavad, varjavad ja kannatavad,et saaksid rahus elada. Usu või mitte, kui oleks valida inimene kes reaalselt on vaimse probleemi all, kuid ei näita seda välja ja pole kellegile räägkind sellest või siis adekvaatne inimene kellel on selline "paber", tööandja kutsub vestlusele selle paberita töötaja, paberiga saab ainult meili (teie kandidatuur ei sobi meie firma/asutuse hulka).
P.S Vastan privas.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#27
Vulkaanipurse kirjutas:
31 Aug 2018, 14:42
kakkybabenasa kirjutas:
31 Aug 2018, 07:58
Vulkaanipurse kirjutas:
30 Aug 2018, 23:51


See märk? Mind pole see märk kunagi seganud, teised ju ei tea et sa oled kuskil olnud. Ja oma nõrkusi ei maksa häbeneda.
Võivad piirata juhtimisõigust, raskendada relvaloa saamist (või siis pikendamist) samuti võib olla komistuskiviks teatud riigiasutustesse tööle kandideerimises (või siis edasi töötamises). Usinad tööandjad võivad "nuhkida", kuna keegi ei taha töötada hulluga koos (või ,et hull oleks tema vastutuse all).
Jah me elame ühiskonnas kus isegi näolapi ja keha järgi tööle valitakse. Ma sinna maailma oma jalga tõsta ei soovi.
Kuna siis hullu paber kehtivuse kaotab?
If it doesn't feel right, it probably isn't.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#29
kakkybabenasa kirjutas:
31 Aug 2018, 17:49

Jah me elame ühiskonnas kus isegi näolapi ja keha järgi tööle valitakse. Ma sinna maailma oma jalga tõsta ei soovi.
Kuna siis hullu paber kehtivuse kaotab?
Kahjuks elame küll, tutvused ning kena tiss ja nikutustase 9/10 on suht suur boonus tööle asumiseks.

Ma ei ole psühiaater, ei ole seotud nende asutustega, ei oska öelda. Vast kuniks terveks saad. Aga märk jääb.
Sama näide : Jääd patrullile vahele näiteks joobespeaga, ülejäänud aega sinu auto peatatakse kontrolliks.
boyjoy kirjutas:
31 Aug 2018, 17:59
Müügi-/teenindavat personali on vaja aga aina enam.
Kas soovite kilekotti ka?
P.S Vastan privas.

Re: Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha?

#30
kakkybabenasa kirjutas:
10 Juun 2018, 22:49
Päris algus vist polegi oluline kuna sellest on kaua aega möödas. Muidugi mu mineviku teod ja valikud mõjutavad mind siiamaani. Aga ma tean, et enne seda olin ma tavaline teismeline. Aga mis sellest seda pole ma ammu.
Ma vajaks abi aga samas pole mul raha. Uurisin siis võimalusi aga jäi mõistmatuks mõned asjad.
Ravikindlustatud isikute psühhiaatrilist abi rahastab Eesti Haigekassa. Seega on psühhiaatriline abi ravikindlustatud isikule üldjuhul tasuta.Psühholoogiline nõustamine, nõustamiskeskuste ja erinevate terapeutide poole pöördumine on üldjuhul tasuline.
.

Lugesin ka, et perearst suunab psühholoogi juurde. Ma ei soovi kumbagi juurde minna kui aus olla. Perearst on mul mingi suvaline ja nii palju kui olen psühholoogide juures käinud ... mul ei ole vaja rääkida ega ka otsida põhjust. Sest need ma koogin enda seest ise välja. Ma olen iseenda psühholoog...aga ma ei suuda ravida ja parandada oma käitumis mustreid ega tunnet mida ma tunnen kui midagi juhtub. Ja kui piisavalt palju lugeda siis milleks üldse arsti vaja kui lõpuks pead ikkagi ise parandaja olema vms. Ma vist sooviks lihtsalt kohe diagnoosi.
Viimane tunne mis ma kirja panin oli et ma põlen ja suren seesmiselt. Ja see viimane periood on kestnud kuu aega arenevalt.
Ma ei tea kuhu pöörduda, mida teha? Ma olen segaduses ja ei oska otsuseid vastu võtta.
Mõtlen ka, et milleks arsti? See läheb ju nii kui nii mööda mõneks ajaks.
Ma tean ka seda, et mu praegune madal seis võib veel umbes kaks kuud olla...see tundub jube, sest ma pole ainuke kannataja.
ENDA sisemiste probeemidega pead niikuinii ISE tegelema.
19/tüdruk
Rumaluke
Vasta

Mine “Depressioon”