16 ja rase? Okei või ma olen peast segi???

#1
Okei, basiclly selline mure... Ma tahan last
Just nii
Kuulsite õigesti
Ma tahan last
Ma olen 16 ja ma tahan emaks saada
Ma mäletan kui ma väike olin, ütlesin emale et minust kunagi ema ei saa, sest ma ei taha neid. Nüüdseks on kõik muutunud. Ma olen 16, mul on poiss olemas, ta on 20 ja me oleme olnud koos 3 kuud. Seda on vähe, i know... Agaaa.... Ma tahan saada emaks, ma saaksin hakkama temaga, SEST MA JUMALDAN LAPSI. Mul sellessuhtes savi, kas ma jääksin kutiga kokku või ei, kuigi ma hoolin temast väga, siiski ma usun, et kui me lahku läheks, ma saaksin hakkama. Ta ise soovib ka last, kuigi oleme mõlemad kutseka õpilased, mõlemad esimesel kursusel(tema oma probleemide pärast tuli uuesti alustama). Ma tean et mu vanemad tapaksid mu ära ja viskaksid kodust välja. Ja et meil kummalgi pole tööd. Ja elukohta. Aga mina saaksin lapse kõrvalt kooli minna, aga temal jääks koolitee poolikuks, mistõttu ta kahtleb otsuses saada last. Ja siis tulid mul mõtted, et teeks lapse temalegi teadmata, nt jätaks pillid ära. Aga ühesõnaga ma olen nii confused ja kui keegi seds foorumit enam üldse kasutab, siis äkki oskab ta nõu anda, ja ADEKVAATSET nõu siis paluks😊

Re: 16 ja rase? Okei või ma olen peast segi???

#2
Kindlasti mitte saada last, kui tutvusite alles hiljuti. Isegi kui kõik tundub ideaalne, on oluline inimest enne erinevates olukordades tundma õppida. Seda enam, et kutsekas käid, majanduslikult veel piisavalt kindlustatud pole jne. Jah, selles vanuses tekib paljudel periood, kus hormoonid möllavad ja ainuõige otsus tundub saada laps (nähtud sedasama lapseigatsust erinevates foorumites küllaga), aga usu mind, kui sa seda otsust praegu ei tee, siis paari aasta pärast vaatad ise ka, et päris hullu juttu ajasid. Ja kui palju õigem on see otsus veidi hiljem teha. Kiiret ju pole.

Eks siin ole sarnaseid teemasid olnud ka, otsinguga leidsin näiteks selle:
viewtopic.php?p=414926 - loe kõik vastused läbi, kuigi teema pole täpselt sama sisuga, mis sinu oma, aga mõtlemisainet jagub.

Re: 16 ja rase? Okei või ma olen peast segi???

#3
Tere

Lapse saamisel peaksid sa esimese asjana mõtlemagi lapsele ja tema elule ja tulevikule. Hetkel oleks sinu soov väga isekas nii lapse kui ka oma kaaslase suhtes, kuna tundub, et sul pole majanduslikult lapse jaoks parim olukord. Kui oma kaaslasest hoolid, siis mõistad ka ise, et tema selja taga sellise otsuse tegemine on vale.
Lapse planeerimine on rohkemat, kui lihtsalt: ma väga tahan ja jumaldan lapsi. Soovitan lõpetada kool ja leida majanduslikult rahuldav ning ka endale meeldiv töö. Oma lapsearmastuse võiksid seni suunata võimalusel näiteks tuttavate lastele või väikestele sugulastele.

Loodan, et mu jutt pani sind veidi mõtlema, mis on lapsele parim ning et jaksad veel veidi kannatada.

Re: 16 ja rase? Okei või ma olen peast segi???

#8
Tööd pole, elukohta pole - kuhu lapse elama paneksid? Esimesed üheksa kuud, kui ta su kõhus on, siis on jah vast tore ja mõnus ning väga nunnu ka aga kui laps sünnib, on tal siiski mingeid elementaarseid asju vaja. Lisaks sellele, kui laps kasvab, mis siis saab? Ühel hetkel läheb ta kooli ja lasteaeda. Väljaminekud võivad olla päris korralikud ja egas vanemahüvitis igavesti ei kesta.

Lapse kõrvalt kooli minna? Noh plaanida võid aga reaalsuses võib laps olla selline, et ei saa teda kuskile jätta. Kui lähikonnas ka toetust pole, siis kes last hoiaks? Lapsehoidjad on kallid. Lasteaeda ja sõime paarikuust ka ei saa panna,

Laps pole nukk, et täna teen, homme mängin ja ülehomme panen riiulile seisma. Vähemalt 18 aastat on ta elu ja toimetulek SINU vastutada. Puhkusereisid jm võid tükiks ajaks ära unustada, sest sul tõenäoliselt ei ole raha, et sinna minna. Ja kui sinu jaoks oleks raha, siis kuhu laps jääb?

Teismelisena emaks saamine on raske. Vahet pole, kas laps on planeeritud või mitte. Selleks, et toime tulla ning mitte musta auku langeda (ja jääda) on reeglina vaja ülimalt tugevat toetusvõrgustikku, mis sinu jutu järgi sul puudub.

Re: 16 ja rase? Okei või ma olen peast segi???

#10
Arvan samuti, et poleks tark tegu praegu rasedaks jääda. Mõte võib ju armas olla, sest ilmselt praegu on suhe ka alles hästi roosiline. Laps toob kindlasti kaasa palju muresid, st just tema kasvatamisega seotu, sest kunagi ei tea, milline laps tuleb - kas on erivajadusi, milline on iseloom jne. Magamata ööd, suur rahakulu (mähkmed, beebitoit, võib-olla piimaasendaja jms). Suhe peab ennekõike olema tugev, sest lapsest tulenev pinge lõhub paratamatult ka kõige tugevamaid suhteid. Lisaks kui ütled, et võid lapse ka üksinda üles kasvatada - kus? mis rahade eest? Kui ütled, et pole elukohta ja kutil ka sissetulekut pole, siis ilmselt on nii, et emapalga eest maksadki 1.5 aastat üüri ja muuks (k.a toiduks) raha napib. Pärast 1.5 aastat on vaja tööle minna, aga kui oled põhikooliharidusega, töökogemuseta, väikelapsega (väikelapsega peab sageli jääma haiguslehele ja tööandjatele see ei meeldi), siis on väga raske tööd leida. Ja kui võid lapse üksinda üles kasvatada, siis see tähendab siiski seda, et lapse isa peab maksma alimente ja seega on su tüübi elu rikutud ühe nunnu nooruspõlve mõtte pärast. Lühidalt öeldes, siis kindlasti tasub oodata, sest Eestis on niigi palju puudustkannatavaid peresid, sul pole tugivõrgustikku, elukohta, suhe ise on alles täiesti beebi. Selles olukorras tuleb mõelda mõistuse mitte südamega.

Re: 16 ja rase? Okei või ma olen peast segi???

#11
Siin neid põhjuseid juba mitmeid välja toodud, miks see mõte oleks halb, aga kui rääkida natukene teise nurga alt siis mina unistasin ka teismelisena emaks saada. Ilmselt juba natukene nooremana, kui sina praegu. Mäletan, et rääkisin isegi enda tolleaegse kutiga, et hirmus kahju, et seda vanust nii väheks jääb.. Ma ei tea kas see oli hirm või lihtsalt piisavalt hea reaalsustaju, et ma selle saavutamiseks midagi ette ei võtnud. Isegi mitte siis, kui elasin juba üksinda ning teenisin enda raha ise. Ma lihtsalt võtsin seda olukorda selliselt, et ma tean, et ühel päeval tuleb minu aeg ja ma nii-nii väga ootan juba seda aega. Seda õiget aega. Senikaua nautisin ma enda noorust ja teatavat vabadust, endal kuklas alati meeles, et ühel päeval ma jään sellest ilma ja see kõik on väga okei. Ma sain täisealiseks ja hakkasin ka rohkem inimestega suhtlema, pidudel käima jne. Tegelesin ühesõnaga muude asjadega ka peale kooli, töö ja kodumajapidamise. Teine asi, kuidas ma enda huvi välja elasin oli raseduse ja sünnituse kohta infot otsides. Ma võisin tundide ja päevade viisi internetist erinevaid artikleid, foorumeid, lugusi ja mida kõike veel lugeda. See kõik oli lihtsalt nii huvitav. Kuni lõpuks 20 aastaselt mulle hoopis üllatusbeebi tuli ja ma tõesti olin rahul, et olin teadlikult sellest mitmeid aastaid unistanud ning lõpuks minu õige aeg käes oli. Olles püsisuhtes juba mitu aastat, lõpetanud kooli, omades väga toetavat tugivõrgustikku jne jne.
Ühesõnaga.. see on väga tore, et sa unistad emaks saada aga enne selle soovi realiseerimist võib see olla sinu jaoks ka lihtsalt unistus. Soov mille nimel pingutada (lõpetada kool, leida töö, luua hea ja turvaline kodu, nautida seda paarissuhte aega kui te olete noormehega veel naine ja mees, mitte ema ja isa). Ühel päeval, enne kui sa isegi aru saad, oled sa nagunii kellelegi ema ning siis tiirleb su elu juba ainult ühe väikese inimese ümber ;)
Vasta

Mine “Rasedus ja rasedusest hoidumine”