Ikka koolivägivallast

#1
Päikest :)
Kuigi siin foorumis viimasel ajal eriti liikumist pole olnud katsetan ikka.
Vajan nõuannet mida teha, et vägivaldne laps suunataks erikooli.
Tegemist on 4.klassi poisiga kellest õpetajad koolis jagu ei saa (või ei taha saada.. polegi vestlustest aru saanud) ja kelle vanemad ennast nö koolile kätte ei anna või lihtsalt kooli ignoreerivad. Poiss kasutab nii verbaalset kui füüsilist vägivalda, rikub/lõhub koolikaaslaste asju ja riideid. Reeglina ründab üksi endast nõrgemaid, suurematele korraldab kambakaid.
Õnneks on minu poeg piisavalt suurt kasvu ja treenitud ning seetõttu siiani kergelt pääsenud, aga täna peksti üht väikemeest nii, et soovitasin emal ta traumapunkti ülevaatusele viia.
Klassijuhatajaga olen rääkinud mitmel korral, vastused on a'la "kavatsesin just poistega sellest rääkida", "kavatsesin just nende vanemad kooli kutsuda", "las kiusatavad hoiavad neist eemale" jnejnejne...
Mõõt on nii täis, et soovitasime abikaasaga pojal kasutada vastuhakuks jõudu (seda tal õnneks jätkub) ja hakata ise kiusajaid kiusama. Lubasime, et ei pahanda märkuste pärast ja toetame igati kui õpetajate poolt peaks mingeid sanktsioone järgnema. Ma ei pea seda pedagoogiliselt just õigeks käiguks, aga 'häda ajab härja kaevu' :(
Kui keegi oskab nõu anda kuhu pöörduda või mida ette võtta oleksin südamest tänulik!

.. kooliõpilase arvamus siis ..

#2
Tere!

Ei tea, kas olen kõige õigem inimene vastama, liiga palju sellest ju ei teagi...

Aga koolivägivald on ikka see koolivägivald, tervenisti seda ära kaotada vist ei olegi võimalik. Ja kui satuvad eriti ükskõiksed või mugavad pedagoogid mängu, on olukord seda lootusetum. Klassijuhatajaga, kui ta juba mitmel korral on ennast "välja keerutanud", enam vist rääkida ei olegi mõtet. Kui siis mingi natuke kõrgema üksuse poole pöörduda. Kas õppealajuhataja või koolipsühholoog näiteks. Aga paraku on vähe neid, keda õpilaste probleemid niipalju huvitavad, et nad midagi ette võtma vaevuks.

Kui asi väga käest ära läheb (*khm*, ilmselt juba ongi läinud), võiksite selle teema näiteks valjuhäälselt lastevanemate üles tõsta? Võibolla on lapsevanemaid, kes lööksid hea meelega teie "vastuaktsiooniga" kampa, aga neil lihtsalt ei ole suurt aimu sellest, mis seal tegelikult toimub? Ja olen kuulnud ka näiteks sellisest hädaabinõust, et kui "murelapse" vanemad kooli ei ilmu, siis on neid lihtsalt külastatud. Saab vähamalt teada, mis sel lapsel endal kodus toimub. Võibolla ta vanemaid kohe üldse ei huvitagi, sel juhul oleks alust juba taotleda võimalust teda mingisse erikooli saata (kuidas seda teha, seda ma liiga hästi ei tea, aga olen aru saanud, et mõtet on pöörduda ainult koolil endal. Aga lihtne see ei ole, kohti ei ole jne).

Liiga palju minust vist kahjuks abi ei olnud, aga koolivägivalla kohta saaks ilmselt hüva nõu mingitelt spetsiaalselt sellele pühendatud lehekülgedelt? Kui neid on? Olen kuulnud sellisest liikumisest, nagu T.O.R.E. aga pole kursis, kas neil ka oma lehekülg on vmt.

Päikest,
proz
(-- sa oled. ja mina olen sinuga --)

Re: Ikka koolivägivallast

#3
cacadu kirjutas: Mõõt on nii täis, et soovitasime abikaasaga pojal kasutada vastuhakuks jõudu (seda tal õnneks jätkub) ja hakata ise kiusajaid kiusama. Lubasime, et ei pahanda märkuste pärast ja toetame igati kui õpetajate poolt peaks mingeid sanktsioone järgnema. Ma ei pea seda pedagoogiliselt just õigeks käiguks, aga 'häda ajab härja kaevu' :(
Kui keegi oskab nõu anda kuhu pöörduda või mida ette võtta oleksin südamest tänulik!
Ma vist mõistan, et teie tahate oma last kaitsta ja selle pärast lubate tal samuti jõudu kasutada. See on arusaadav, et iga vanem soovib enda lapsele ainult head ja muretseb, et tal oleks koolis ohutu olla. Ja esialgu võibki tunduda, et selle ohutuse saavutamiseks on kõik viisid head (oleks ainult laps ise terve). Ja kas on see tõesti nii? Mulle meenutab see nõiaringi, kus üks lööb, teine vastab samaga ja hakkab kolmandat peksma, ja nii edasi lõpmatuseni. Ja selle juures on veel üks tähtis moment - millist õpetust laps sellest saab? Et arusaamatusi ja konflikte tuleb jõuga lahendada, ja see on ainus ning kõige õigem viis probleemide lahendamiseks? Kas te olete kindlad, et tahate just seda oma lapsele õpetada, et ta ka tulevikus oma täiskasvanuelus lahendaks oma probleeme niimoodi?
cacadu kirjutas: Vajan nõuannet mida teha, et vägivaldne laps suunataks erikooli.
Tegemist on 4.klassi poisiga kellest õpetajad koolis jagu ei saa...
See on väga lihtne viis - saata korrarikkuja kuhugi kaugemale, ja siis nagu probleemi poleks. Kas on garantii, et mõne aja pärast mingi teine õpilane ei võta enda peale seda rolli? Kas siis ka saadate ära?
Minu arvates probleem ei ole ainult selles poisis ega ainult selles klassis, vaid puudutab tervet kooli. Ja lahendama seda peab samuti tervet kooli haarates, et terves koolis oleksid kombed, mis ei salli ega luba kiusamist.
Ja maailmas ja praegu juba ka Eestis on sellise töö kogemus olemas. Ning tulemused näitavad, et see süsteem töötab (Soomes osaleb selles liikumises 90% kõigist õpilastest). Jutt on tugiõpilastegevusest, mis põhineb samaealiste toetuse põhimõttel, kus tugiõpilased on tavalised vabatahtlikud õpilased, kes soovivad tegutseda koolikollektiivi hüvanguks ja aidata teisi õpilasi, ja oma positiivse suhtumisega, tähelepanelikkusega loovad sõbralikku atmosfääri koolis.
Eestis tegeleb selle programmiga juba "proz"i poolt mainutud MTÜ T.O.R.E. (Tugiõpilaste Oma Ring Eestis), kes viivad läbi koolitusi nii tugiõpilastele kui ka tulevastele koolitajatele ning korraldavad üritusi. Samuti on neil koostöö Politseiga ja Lastekaitse Liiduga.

Nii et, võib-olla tasub energiat suunata mitte sellele, kuidas probleemi vältida, vaid kuidas osaleda ning käivitada seda, mis tooks reaalset kasu ja ohutust nii oma kui ka teiste lastele. Ma usun, et lastevanemate jõus on oma panus selleks anda. Liikumisest saab lugeda siit:
http://koolielu2.halo.ee:2080/pages.php/0705,2236
http://www.entk.ee/sotsiaalpedag/tugiliikumine.htm

Edu teile!!! :wink:
Maggy(konsultant)
P.S. Töötan nüüd teises kohas.

#4
Aitähh vastajatele :)
Oleme klassijuhatajale ja õppealajuhatajale probleemist rääkinud - tulemusi kirjeldasin eespool. Olen ka teadlik T.O.R.E projektist ja ka Koolirahu projektist, olen neid ka koolile soovitanud. Kui kool ei ole kolme!!! aasta jooksul mitte ühtegi lahendusepakkumist vastu võtnud, siis tekib paratamatult lootusetuse tunne nii vanematel kui lastel. Mis on siis lapsele eluks parem - kas teadmine, et rinnaga läbi elu teed tehes jääd ellu? või, et ainuke moodus sellest vaevast pääseda on mitte elada...???
Minu arust on ohtlik see kui kiusatul tekivad mõtted a'la "lähen ja löön kiusaja maha"... aga kui läheb ja lööbki?
Kooli vahetus ei ole minu arust samuti lahendus, eriti väikelinnas. Samas on igal pool kuulda samad probleemid.
Minu subjektiivne arvamus on, et koolid ei taha kisakära ja seepärast püütakse asju summutada ning püüavad kiusatuid vaikima sundida, selle asemel, et kiusajaid korrale kutsuda.
Oleks hea kui saaks mõne praktilise soovituse kuidas edasi käituda. Kas koolil on näiteks õigus probleemne laps ilma vanemate nõusolekuta psühholoogi jutule saata? Kuidas sundida kooli midagi ette võtma? ...või tõesti hakata koolivahetusele mõtlema?
Lastest on väga kahju :(
Vasta

Mine “Lastevanemad, pakkuge oma teema!!!”