Ülemuretsemine

#1
Kirjutaksin ühest asjast, mis mind enda juures häirib ja tahaks teada, kas keegi tunneb end samamoodi või mis on üldiselt teie arvamused selle kohta.

Ma olen hull ülemuretseja. Ma teen koguaeg sääsest elevandi ja ma ei tea, mida selle vastu teha. Kindlasti on üks selle põhjusteks minu madal enesehinnang. Sellega läheks kokku kuidas ma koguaeg olen veendunud, et kui keegi oma sõbrannaga klassi teises otsas naerab või sosistab, siis on see minu üle nalja tegemine. Ma tean, et nad tegelikult on seal omas teemas, aga millegipärast on mul ikka suur hirm selle üle ja tollel hetkel on mul raske oma tundeid või mõtteid vaos hoida. Hea näite saan ma tuua ka kohe praegusest hetkest. Keegi, kellega ma muidu koguaeg hästi suhelnud olen, on viimased päevad pigem eemalehoidev minu suhtes olnud, või nii ma vähemalt arvan jällegi. Ilmselt pole asi minus ja tal on midagi muud teha või ei saa ta isegi aru, et ta eemalehoidev minu suhtes tunduda võib. AGA JÄLLEGI, UUS MURE! Äkki ma tüütan teda? Äkki tal on kopp ees minust? Äkki see? Äkki too? Äkki tõmbaks üldse oksa, sest kedagi ei koti?? See kõlab absurdselt, ma tean. Kui juba ennast psühhoks määrida, siis võib välja tuua ka ühe pigem koomilisema näite, kuidas ma vahepeal olin täiesti kindel, et kõik loevad mu mõtteid. See on nii naljakas mõte, aga no, ma oskan üllatada.
Need on väga vähesed näited, aga äkki tunneb keegi end ära?

Re: Ülemuretsemine

#3
Mul oli ka ikka väga kaua ülemuretsemise periood, mingi 5-6 aastat. Iga väiksem asi pani südame kiiremini lööma ja võttis öösel une ja tekitas peavalusid ja oksendamisvajadust. Üks põhjustest jah, madal enesehinnang. Põdesin koduste ülesannete, välimuse, suhete ja muu ebaolulise jama pärast :D.
Mul hakkas tasapisi üle minema, kui ülikooli läksin (kindlasti on ka muid lahendusi :D ), avastasin oma stiili, kuulasin häääästi palju muusikat ja vaatasin naljakaid klippe ja üritasin olla mitte armunud (sest mul veab alati viltu, kuigi armunud olla võib ka tore olla, tekitas see minus hullu anxiety :P) Ühesõnaga tuleb ennast hakata armastama. Ma ei uskunud, et ma seda suudan, igaühel tuleb see individuaalselt, kui üldse (ülimotiveeriv).
*-*

Re: Ülemuretsemine

#4
Kilam kirjutas:Äkki ma tüütan teda? Äkki tal on kopp ees minust? Äkki see? Äkki too? Äkki tõmbaks üldse oksa, sest kedagi ei koti??

Kui juba ennast psühhoks määrida, siis võib välja tuua ka ühe pigem koomilisema näite, kuidas ma vahepeal olin täiesti kindel, et kõik loevad mu mõtteid.
Täitsa mina!
Vasta

Mine “Oma iseloomust”