Ütlen liiga palju "jah" ja tunnen "ei" pärast ennast süüdi

#1
Mul on selline probleem, et ma ütlen liiga palju jah . Ma ei mõtle siinkohal nt mingeid narkootikume, et ma ei suuda neile ei öelda vms. Sellist probleemi pole ( ja loodatavasti ei tule ka ). Probleem on pigem selles, kui keegi midagi minult küsib. Nt : kas sa viitsiksid mind aidata ? Kas sa laenaksid mulle seda ? Kas sa tuleksid minuga kaasa ? Kui ma tõesti ei taha, siis ma ütlengi ei. Aga vahel ma ise tunnen, et ma tegelikult ei taha seda teha , nt laenata sõbrannale homseks peoks seelikut vms ( sest see on ikkagi minu riietusese ja ma ei saa ju asju iga kord, kui ma neid ise ei kanna, välja laenata ) jne. Või näiteks kui ma ei viitsi kellegagi välja minna, siis ütlen ikka jah . Kuidas sellest lahti saada ? Lisaks peale laenamist tekib mul selline süüntunne , et miks ma ei andnud ? Mul pole ju endal seda vaja sellel päeval jne .. Tõesti siis tekib kurb tunne ja ei oska kuidagi üle saada. Olen hiljuti igast horoskoope lugenud jne, öeldakse alati et : sinu iseloomus on alati see, et üritad teiste soovid täita ja enda omad kõrvale jätta, aga see võib sulle palju kahju teha. Või siis et : aastal 2013 peaksid sa rohkem iseenda soovidega arvestama . Või midagi sellist .. kuidas ma seda teha saan ?

Re: Ütlen liiga palju "jah" ja tunnen "ei" pärast ennast süü

#2
Kui sul endal vaja pole, võid ju tõesti laenata, ja kui aega ja viitsimist on, mine inimestele appi...

Kuidas sa saad seda mitte teha? Kas on siin tõesti nii raske suu lahti teha ja kaks tähte välja hääldada. Kui sa ei suuda ei öelda, pole sa ilmselt oma otsuses ise kindel ja kahtled. Sellisel juhul põhjenda enda jaoks ära, miks sa konkreetset asja teha ei saa. Pärast seda põhjenda kõva häälega nt abipaluja kuuldes. Sa pead seda lihtsalt ise tegema, reaalsete inimeste vastas seistes.

"Ei."
Vasta

Mine “Oma iseloomust”

cron