Viitsimatus

#1
Asi on selles, et ma ei viitsi ega taha enam mitte midagi teha. Juba see on suur saavutus, kui ma kooli suudan minna. Peale kooli ma ei tee mitte midagi. Tulen koju ja siin olen arvutis või vaatan telekat. Kusagil ma käia ei viitsi, sõpradega kokku saada ei viitsi. Vabadel päevadel ma ei tee ka mitte midagi muud, kui lihtsalt olen. Magan või vaatan telekat terve päev. Sõpradega väljas käia ei viitsi, kellegiga ühendust ei võta. Varem ikka kutsuti kusagile, aga enam ei kutsuta ka. Kodused tõid ma teha ei viitsi/suuda. Kõik lükkan edasi. Iga päev mõtlen, et homsest võtan ennast kokku, teen vajalikud asjad ära, hakkan inimestega suhtlema, aga ma ei tee seda. Hea meelega lihtsalt magaks kõik päevad maha. Hobidega ka tegeleda ei viitsi.

Kuidas leida jälle see motivatsioon endas, et tegutsema hakata ja mitte oma elu raisku lasta nii? :(

Re: Viitsimatus

#2
Lihtsalt tee ja ära alusta homsest vaid tänasest, nüüd, kohe ja praegu.
Mul oli umbes aasta tagasi täpselt samamoodi kuni ma kurtsin oma muret ühele sõbrannale. Tema ajas mind kohe välja ja ütleski, et ma ei muutu, kui ma üritan homsest alustada. Alustada tuleb kohe ja praegu. Ning ma alustasingi. Tema tagant utsitamise tulemusena ei tulnud enam mõttessegi lihtsalt istuda ja passida. Pigem just elada, väljas käia, õppida jne. :D
Vb segane tekst, aga põhiline, hakka nüüd kohe tegutsema, hakka ntx praegu õppima, pane arvuti lihtsalt kinni! :)
kui ma poleks selline, oleksin kui öö ilma kuuta !
You were my everything and i really miss you!! <3 But now i can't take all the pain that i feel.

Re: Viitsimatus

#4
Kui maha tahad magada, siis äkki liigne väsimus? Rauapuudus, ühekülgne toitumine või mingi muu vitamiinipuudus? Aga eks sul tuleb ennast sundima hakata. Samm-samm haaval.
Kui lükkad homse peale, siis mõtle "alustan kohe". Matas jäi kolm ülesannet lahendada? No ma teen siis ühe ära.

Re: Viitsimatus

#5
on see seisund sul juba pikalt kestnud? võib olla ka täiesti tavaline talvega kaasnev masendus. kui on päikseline ilm, ürita päevas pool tundi päikse käes olla, see aktiveerib kehas õnnehormoonide tootmist ja teeb igal juhul sulle head. ma olen ka suht sügavas masenduses juba pikalt, aga nüüd tänu nendele praegustele päikselistele ilmadele tunnen, et isegi tekib motivatsiooni midagi teha ja tahta.

Re: Viitsimatus

#7
Mul ka viimasel ajal suht sama probleem: Oleks palju asju mida teha, aga lihtsalt ei viitsi. Raskustunne on peal. Mingisugune ei tea misasi. Tegelen mingisuguste tähtsusetute asjadega, millega ma kuskile ei jõua. Internetis ringi surfamise ja muu sellise jamaga. Õues ikka käin, kuid kuna kellelgi pole õieti aega, siis ei ole ka seda motivatsiooni õue minna...
Täna püüan kuidagimoodi kasvõi öö otsa üleval istudes Soome keele pähe tuupida, mille ma jällejätsin viimasele minutile. tõesti pole nagu tahtmist tegelikult aga peab, kuna eksmitele ei pääse muidu. Õpetajad ka nagu aru ei taha saada, et mul on raske. Aga noh, mis see nende muregi peaks olema, nende mure ju see, et õpilased eksamilt läbi saaks.
Aga jah. ma ei tea isegi miks ma seda kirjutan. Võimalik, et selleks, et end teiste ees välja vabandada, et ma olen selline lammas.

Kokkuvõtteks: Teen asju sellepärast, et kästakse, mitte sellepärast, et sel oleks mingi eesmärk. Tahaks, et asjade tegemisel oleks mingi eesmärk. Keegi võiks anda selle eesmärgi või vähemalt aidata selle leidmisel. Tõesti ei tahaks jääda siia, kuhu ma langenud olen.
EXJU - Ex-Jutuka Mode
Diskussioon - parim vahend probleemide lahendamiseks, seetõttu ongi enamik minu postitusi diskuteerivad.
Ma pole geenius, paranda mind. Mu postitused on ainult minu arvamus.

Re: Viitsimatus

#9
Sellised asjad ajavad loobuma, kui kuradi terve nädalavahetuse õpid ja pühapäeva öö vastu esmaspäeva oled üleval ja õpid ja tulemusena pole midagi selge. Lihtsalt ma ei tea....
EXJU - Ex-Jutuka Mode
Diskussioon - parim vahend probleemide lahendamiseks, seetõttu ongi enamik minu postitusi diskuteerivad.
Ma pole geenius, paranda mind. Mu postitused on ainult minu arvamus.

Re: Viitsimatus

#10
suht mingi 5 aastat olen niimoodi olnud nagu sina... ärkan, koolis midagi tähele ei pane, söön oma päevase toidukoguse koolisööklas ära, lähen koju ja olen arvutis. Lihtslat mängin kuni 24:00 ja siis magama. Suht igav elu, aga midagi lahedat teha pole kah. Sureks ära äkki? Tglt... kui lotto võidaks läheks laiskleks mingis oma majas surmani, aga ei viitsi isegi lottopiletit ostma minna, veel vähem rabada et raha saada. Kas sellises seisundis mingit abi veel on?

Re: Viitsimatus

#11
Ma viitsin teha siukeseid mõnusaid asju - arvutis istuda, kuskil käia, sõpradega olla jms, aga õppida, koristada, koolis käia ei viitsi... Ja see on jube häiriv. Kuidagi alati vean end nendesse tegevustesse, aga seda vaevaga.
Baby, I don't know what love is, maybe I'm a fool, I just know what I'm feeling and it's all because of you. ˇˇ

Re: Viitsimatus

#15
Nõustun Võikuga siinkohal. Ja tuletan meelde Murphy seadust: Kõik hea läheb mööda! Seega mis siis veel halvast rääkida :)
EXJU - Ex-Jutuka Mode
Diskussioon - parim vahend probleemide lahendamiseks, seetõttu ongi enamik minu postitusi diskuteerivad.
Ma pole geenius, paranda mind. Mu postitused on ainult minu arvamus.
Vasta

Mine “Oma iseloomust”