Sünnipäev

#1
Hei!

Mul on selline mure, et kuna kohe-kohe on tulemas mu 18. sünnipäev, siis soovin seda ka kuidagi suuremalt tähistada. Varasemad aastad olen kahe parima sõbrannaga pidanud, kellel on minuga samal päeval sünnipäev. Üks suurimaid muresid on see, et olen terve elu nö vati sees elanud ning emme-issi käest kinni hoidnud ning mitte kunagi pole ühelgi peol käinud. Siiani ei ole saanud ka kodust eemal ööbida, sest vanemad on niivõrd karmid, et mind kas siis tuppa lukustanud või karistanud.
Paljud on soovitanud lihtsalt uks nina ees kinni lüüa ja minema kõndida, kuid mina ei tahaks nii. Sooviks, et saaksingi lihtsalt vanematele öelda, et kus ja kuidas tähistan. Tahaksin olla vanematega aus, neid austada ning sooviks ka seda vastu, kuid sellise peo jutu peale hakkavad nad kohe tooma ettekäändeid selle kohta, miks ei tohi pidutseda ja millised tagajärjed on.
Vanemad mul ise on muidu toredad, aga kui jutt läheb väljas käimistele või nt veidi kauem üleval olemisele (igaõhtu pean kella kümneks magama), siis nad on täielikult teised inimesed. Mainin ka ära, et hinded on korras (gümnaasium, 11. klass, kursused kõik neljad ja viied).
Kas keegi oskab nõu anda kuidas vanemaid nõusse saada?

Re: Sünnipäev

#3
pingwiin kirjutas:Saad 18, ja ei tohi ise sünnipäeva planeerida? Kys
Ma olen üsna kindel, et see teda kuidagi ei aidanud aga nu okei :D

Muidu kas sa ei saaks nendega kuidagi rahulikult rääkida? Neile seletada? Ilmselt poleks kasu kui öelda, et teised kõik teevad nii ja naa, aga kui neile seletad kus oma pidu pead, siis äkki on see kuidagi võimalik? (kahtlane jutt, ei tea kas aru said :))

Re: Sünnipäev

#6
Mõtlesingi, et võiks juba nt praegu hakata seda sünnipäeva juttu vanematele serveerima (sünnipäev ise veebruaris). Aga kuidas? Ma olen üritanud igatemoodi, aga alati on see vastuseks, et “Elu ei ole nii lilleline kui tundub” ja “Õnneks veel ei ole midagi juhtunud, aga kui juhtub midagi?”.
Aah, ma nii kadestan kui saad olla väljas nii kaua kui tahad, sest meil kella kaheksa reegel. Et kui õpitud, siis saab kaheksani väljas olla. Kui mitte, siis tuleb kodus olla. Aga mul enamasti tunnid+ huviring ongi mingi kuueni ja siis tuleb pooltundi bussiga koju sõita.
Ühesõnaga, mida ma neile vastu ütleks, kui nad väidavad, et elu ei ole nii lilleline.

Re: Sünnipäev

#9
Sa pead neile meelde tuletama, et sa saad ju varsti täisealiseks ja no 17 aastane ikka saab ju hakkama peo korraldamisega. Toon näite, et ega sa ju ei jää igavesti nende juurde elama, sama asi ju. 17 aastane, kes saab 18 , ei või pidutseda. Liigmuretsemine. See ei oleks lihtsalt aus, kui peaaegu et täisealine ei või pidu panna oma sõpradega, vaid peab 24/7 õppima jms. On aeg ise vastutama hakata. Ma vastaks niimondi. :D

Re: Sünnipäev

#10
Kõigepealt mõtle välja, kus ja kuidas pidada tahaksid. Siis räägi vanematele, et on selline mõte ja kuula ära nende arvamus. Ilmselt on nende keeldude-soovituste taga mingid hirmud, et midagi võib sinuga juhtuda, lähed halvale teele, teed midagi mõtlematut jm. Et neid hirme maandada näiteks selle kaudu, et räägid, kuidas oled sellele mõelnud ja kuidas kavatsed käituda, on vaja teada saada, mis need hirmud täpsemalt on. Kui vanemad on su mõttele vastu, küsi neilt, kas nad kardavad midagi. Ja et mida nad kardavad. Võidki öelda, et see on hea, et nad ütlesid välja, mis on nende hirm ja siis räägi, kas oled sellele asjale juba mõeldud, või kui ei ole mõelnud, siis luba läbi mõelda (ja ka mõtle). Eks ikka vanemad tahavad oma lapsele parimat ja teda kaitsta. Ja ka sa ise tahad kindlasti, et ei teeks midagi, mida hiljem kahetsed. Selles osas ei tasu kohe võtta hoiakut, et vanemad muretsevad ilmaasjata, vaid mõelda läbi, et kuidas ennetada, et miski ei läheks üle piiri või kui läheb, mis siis edasi teha.

Edu suhtlemisel!
Vasta

Mine “Vabast ajast”