Hävitav mure..

#1
Tere!
Olen 17, käisin kuu aega tagasi ühe armsa, ilusa, probleemse neiuga (ka 17). Algase see kõik sellest, et olin just jätnud maha oma tüdruku ja mul polnud kellegagi sel kellajal rääkida sellest ja juhuslikult tema üks vanadest sõbrannadest oli messengeris active ja ma otsustasin talle kirjutada, rääkisime pikka aega kuni lõpuks ta hakkas rääkima mulle kui halvasti ta kutt teda kohtleb, siis ma hakkasin oma kogemustest ja ümberolevate tuttavate kogemuste alusel talle psühholoogi mängima, mis tuli päris hästi välja.Sel ööl mul tekkis selline tunne nagu ma hooliks sellest neiust ülekõige, algul lihtsalt kui oma õest vms. Paar päeva hiljem ma läksin ta töö juurde ja viisin talle kakod ja süüa (ning suitsu) sinna ning veetsin temaga terve selle aja kui ta tööl oli kuna tal oli üksi seal igav. Järgmisel päeval ta tahtis teha juppi (ehk Ecstasy't) ja palus et ma valvaks teda, nii ma tegin, ühel momendil ta hakkas bussis täiega naerma (mitte lambist, aga üleliia) ja siis peitis end minu õla taha, sel momendil mul järsku käis mingi plõks lihtsalt südamest läbi ja ma tundsin, et ma olen armunud temasse. Ta meeldis mulle kuna ta oli armsa välimusega, ta oli lõbus, jagas kõigile oma hoolivust ja ka sellepärast, et ta oli katki, selle viimase pärast meeldis ta mulle sest ma ise olin aasta tagasi selline, diagnoositud depressiooniga ja ma soovisin, et mul oleks keegi selline kes minust hooliks nii nagu mina proovin olla praegu kõigile sellistele inimestele, hooliv, abivalmis, alati olemas. MA tahtsin temale pühendada terve oma südame või elu temale, tahtsin tuua ta elu põhjast taevani, teha temast õnnelikku inimest nii nagu tema minu silmis vääris/väärib. Mõned päevad pärast seda me läksime pinnale, tema, ta sõbranna ja minu sober, algas see nii, et tema enamus ajast surus mulle alksi peale ja mina otseselt vastu ka polnud, ühel momendil, kui olin (ei ole kindel kas tema ka) täis, me suudlesime ja ta ütles mulle, et ta polnud kindel kas ta mulle meeldib ja, et ta on nii õnnelik et mul ta vastu tunded on...
Pärast seda me hakkasime käima ja veetsime pea kõik päevad koos, ning (mu sõbra korteris ja vahepeal ka ta sõbranna pool, ühel korral olime ka vahekorras), liiga palju aega tõenäoliselt..ning üks päev linna minnes ta käitus nii tuimalt ja ignoreerivalt, nagu mind polekski seal või nagu me ei suhtleks ja see solvas mind väga sest ta oli küll öelnud mulle varem paar korda, et ta tahab kõikidele aega pühendada kui ta linnas on, kuid ma ei saanud aru miks ma täielikult ununenud olin tema jaoks, ühel momendil ma hakkasin lihtsalt masetsema ja mõtlema kuidas kõik jälle halvasti läheb, kui järsku nägin kuidas ta oma kunagise ex-iga taidles ja sel momendil ma sain pahaseks ja lihtsalt kõndisin minema sest mul polnud enam tuju seal viibida sest mulle näis, et vahet poleks kas ma olen seal või mitte. Õhtul läksin samale bussile millele tema, mu süber ja ta sõbrannagi ja istusin ta kõrvale lihtsalt ja ei rääkinud midagi kuni jõudsime korterisse. Seal ühel momendil suitsule minnesma küsisin temalt, kas ta arvab, et kõik on koras mille peale ta läks närvi ning lõpuks ütles, et ta ei ole suhteks valmis ja tahab vaba olla ja teha mida tema tahab millal iganes. Seepeale ma olin lihtsalt šokis ja ma varisesin vaimselt kokku...järgmisel päeval ma jätkasin tema kohtlemist nii nagu viimased 2 nädalat välja arvatud kõik intiimne, täitsin kõiki ta soove kuid üritasin anda talle nii palju hingamisruumi kui võimalik. Lõpuks (paari päeva pärast) me kõik kolisime sealt korterist välja ja läksime igaüks oma teed...paar nädalat hiljem ta kirjutas mulle ja hakkas pärima, kas mul on kellegagi midag. Ma ei andnud talle konkreetset vastust sest ma ei tahtnud, et ta teaks, kui väga ta mul ikka veel südames on kuid ei tahtnud ka jätta muljet et mul pole tema vastu enam midagi.

Nüüd ma enam ei tea mida mõelda, sest ta ütles mulle paar/kolm nädalat tagasi, et ta tahab vaba olla jne, kuid kui ta ei soovi midagi siis miks ta uurib mu kohta selliseid asju ja nii intensiivselt nagu viimane kord kui ta päris mult vähemalt 5 korda, kas mul on kellegagi midagi, lõpuks alla andes...

Re: Hävitav mure..

#2
Sa hoiad endale mõtted, tuled kirjutad neid siia aga temale ei räägi?
Peaksite suhtlema, et mõista üksteise tundeid või käitumisi. Andeks andma ja edasi liikuma kui teil oli hea koos olla. Ilmselt jätis ta ex talle halva maitse suhu suhtest. Ta tahaks ilmselt sinuga koos olla aga mitte suhtes. Sa reageerisid üle ja ta ei taha sellist kohustust endale kaela. Ma eeldan et ta ex õiendas palju mida ta teeb. Mida ta teha ei tohiks jms.
Kui mina sellist küsimust küsiks siis sellise mõttega. Et kui inimene leiab kiiresti uue inimese või nii siis muutab see peaaegu tähtsusetuks selle mis oli. Ja kui sul kedagi pole siis miks sa temaga ei ole.
Üksindus
Vasta

Mine “Suhetest üldiselt”

cron