Põlen põlen põlen

#1
Ahoi kaasmaalased!
Kirjutan sellise murega, mis mind on täitsa põhja vedanud...
Nimelt mul on jube suured raskused teiste inimestega suhelda, lausa katastroofiline juba.
Täpsemalt rääkides siis:
Olen 21 aastane noormes ja õpin ülikools.
Minu suureks probleemiks on inimestega suhtlemine. Kunagi sellist muret ei osanud ma isegi endale ette kujutada nagu seda on nüüd. Lühidalt kokku võttes, siis olen Tallinnas elanud kokku juba 3 aastat seoses ülikooliga ja kooliväliselt (klassiväliselt) ei ole tekkinud ühtegi uut tutvust. Alguses ma sellele tähelepanu pöörata ei osanud, sest ma olen alati olnud vaikne ja tagasihoidlik tüüp. Kuniks hakkasin endale suhet taaskord otsima, millest on juba 2 aastat möödas. (Kokku olen olnud suhetes 2x ...) Tuli välja, et no vabsjee ei suuda vastassooga suhelda. Okei, sõber on välja kutsunud mitu korda ja käidud kah, aga no ei midagi. Enam pole vabsjee vahet mis sooga tegu, no ei suuda rääkida... Selle vältimiseks otsin viimasel ajal vabandusi, et miks mitte välja tulla. Täitsa lukku tõmbab. Viimane kord tulid tal kõik töökaaslased välja ja mina istusin koos teistega nagu narr ümber laua. Kohe ei oska mitte midagi kaasa rääkida.
Sõprade ringis võin ja saan vabalt jutustada ja värki, aga nii kui võõrad näod ringis, siis on kõik. Kui enne oli veel alkoholist abi(sai kõik surnuks jutustada ja nalja heita), siis isegi nüüd alkoholi tarbimisel nn juttu lahti ei saa. See on nii masendav, oi kui masendav, oioi kui raske on. MIKS MA EI SUUDA INIMESTEGA SUHELDA!?
Millest see tuleb? Ise olen terve elu elanud maal ja tutvusringis on olnud ainult üks ja sama punt, kes me koos üles kasvanud oleme. Kas tuleb sellest see probleem?
Või äkki sellest, et see punt kuhu mu sõber on mind vedanud, siis meie niiöelda ühised huvid ei kattu? Või millest see probleem tuleneb. See lämmatab mind aina enam ja enam. Seda tunnet ei saa paremini kirja panna, kui ma seda tunnen. Palun aidake, või peaksin tõsiselt kuskile pöörduma?

Proovime koos probleemile lahenduse leida
Päikest!

Re: Põlen põlen põlen

#2
ju siis sa ei tunne end mugavalt end nende seltsis mingil põhjusel. sa jätad nagu midagi rääkimata, kui varem alkoholiga said rääkima, siis mis vahepeal juhtus? mis on täpsem tõrge? mingite sõbra tuttavatega ei pruugi tõesti piisavalt ühist olla, et suhelda. mis seal ikka, tühja-tähja ei olegi vaja ajada. vaja on arutleda tõsistel teemadel ja tegutseda.
eraldatus

Re: Põlen põlen põlen

#3
Mida pead silmas kunagi ei olnud sellist probleemi?
Tallinna inimesed on hoopis teistsugused inimesed kui neid peaks võrdlema mõne väiksema kohaga. Näiteks Tallinna ja Tartu naisedki on erinevad.
Kui sina sõpradega välja lähed siis sina vist seda seltskonda väga ei tunne?
Kuigi mulle tundub, et sa oled selle asja enda peas suuremaks mõelnud kui see on ja tundub, et süveneb. Inimestega suhtlemine on puhas harjutamise asi. Kui tahta, et asi paraneks tuleks suhelda palju inimestega, mis esmalt on ebamugav ja ebakindel. Aga mida rohkem suhtled seda enam muutub see tavaliseks. Ja näeb, et tegelikult pole midagi põdeda.

See, et uues linnas tutvusi juurde ei tule, pole maailmalõpp sest sõbrad on sul siiski olemas. Ma olen näiteks ise Tallinna inimene eluaeg olnud ala 27 aastat, kuid nüüd olen kuskil 3 aastat Tartus elanud. Sellest üle aasta vallalisena ja no ei leia siit mitte midagi. Vabu mehi pole.

Pöörduma sa küll kuhugi ei pea, aga alati võib xD Maksad raha ja lähed diivani peale juttu rääkima. Kindlasti pärast parem.
Ühesõnaga, ära üle mõtle. Vait siis vait. Kena neidu näed ja suhelda tahad. Siis pingutad suhtlemise nimel.
Mentally taken

Re: Põlen põlen põlen

#4
Nõustun eelkõnelejaga, et Tallinna inimesed ongi teistsugused. Või oleks ehk õigem öelda - inimesed väiksematest kohtadest on teistsugusemad. Kuidas kellelegi sobilikum on.. Vähemalt minu kogemuste põhjal on ka mujal kergem tutvusi leida ja inimestega suhelda. Kergem, mugavam ja loomulikum. Pikka aega Tallinnas elatud ja ega neid tutvusi ei tulnud endalgi. Lihtsalt ei meeldinud ja ei leidnud ühist keelt. Abiks on see, kui enda jaoks lahti mõtestada see selliselt, et need ei ole sinu tüüpi inimesed ning viga ei ole sinus ega sinu suhtlemisoskuses. Kui endale nii palju pinget peale panna, siis hakkabki üha enam ja enam sind ennast see lämmatama. Ma usun, et sa oled arukas inimene ja suudad hetkeks seda olukorda analüüsida ning näha, kas tõesti on viga sinus endas või ei ole sa leidnud sobivaid inimesi kellega paremini klapiks. Mõtle nende uute inimeste peale kellega sa oled kohtunud ja võrdle neid selle pundiga, kellega suhtlesid sa enda kodukandis ning kellega sa üles kasvasid. Kas need inimesed on sarnased?
Kui ikka juhe täitsa kokku jookseb ja tunned vajadust kellegagi enda mõtteid jagada, siis ei tasu ka psühholooge peljata. Alati ei pea olema midagi dramaatilist juhtunud, et abi otsida ja enda mõtteid natukene spetsialisti abiga koondada.

Re: Põlen põlen põlen

#6
Kas sa interneti kaudu saad inimestega suhelda? Üheks varianiks oled see, et valid mõned näiteks töökaaslased või kursusekaaslased välja ja hakkad nendega natuke rohkem Facebookis nt suhtlema. Ehk kui sa oled piisavalt Facebookis nendega kirjutanud, siis oleks lihtsam ka päris elus rääkida. Kuna mainisid, et käid ülikoolis, siis ehk on abi just ühistest ainetest ja erialast - saab kas mingise koduse töö tegemiseks abi küsida või midagi arutleda. Kas teil rühmatöid on, kus peab üksteisega suhtlema?

Teiseks variandiks on küsimuste küsimine. Mõtle enne väljaminekut juba nt kolm sellist turvalist küsimust, mida kelleltki küsida. Kui kinni kiilud, siis oleksidki need küsimused varnast võtta, et mingi jutt käiks.

Ja mis siis, kui keegi ise sinuga rääkima tuleb? Kas sa siis suudad vastata? Kui jah, siis ehk tasub sul oma sõbrale öelda, et hetkel selline probleem ja äkki ta saaks sind uues seltskonnas järjele aidata.

Ja muidugi, alati võib asi olla tõesti ka selles, et see punt, kellega oled väljas käinud, ei pakugi sinu jaoks huvi. Mingite täiesti suvaliste inimestega, kellega pole ühtegi ühist huvi ega pidepunkti, on päris keeruline lõputult lobiseda. Ka mul on praegu mõnes võõras seltskonnas sama lugu, et ei oska kellegagi rääkida, kui ei ole neid varem kohanud.
Vasta

Mine “Suhetest üldiselt”