Peast soe

#1
Olen 17a. vana, poiss Tallinnast.
Selline probleem, et must masendus on, nagu ikka siin paljudel :D Ei ole otseselt enesekindluses kinni, et nii on, aga samuti ma ei tea mida eluga peale hakata ja selline tunne on, nagu raiskaksin oma aega.

Alustan algusest.
Mul oli enne väga madal enesehinnang ja enesekindlus oli olematu, puudusin koolist 80% ajast, kuidagi sain 7,8 klassid läbi nii, et vaevu oma nägu koolis näitasin. 9. klass jäin istuma (hetkel kordan õppeaastat). Selle suve alguses vahetasin esimese asjana kooli ära, sest arvasin, et see aitab, kui keskkond muutub, ning saab keskenduda õppimisele, mitte heita varju enda peale ning sundida ennast koolikaaslastega suhtlema, kelle ma olin suutnud ära tõrjuda oma introvertsuse ja mullis istumisega. Paar head sõpra oli, mõnega neist räägin nyydki vahest harva.
Seejärel asusin veits ennast parandama. Olin ülekaalus, nõrk, enesekindlusetu. Hakkasin uurima toitumisest ja trennist nii palju kui võimalik, alustasin rahulikult.
Lõikan olevikku:
Nüüd käin täiskasvanute koolis kus on chill, saab keskenduda edukalt ja vabalt õppimisele, olen väga heas vormis, võtnud alla umbes kolmandiku oma endisest kehakaalust, umb 27kg, vms. Käin palju trennis, toitun tervislikult, enesekindlus on laes, olen hea suhtleja, head hinded, kõik on absoluutselt tip-top.

Aga miks siis mustad mõtted?...

Peale seda suurt eneseparandust, ja nö elus uue lehekülje pööramist sai lehekülje täitmiseks pastakas tühjaks.
Jätsin maha peaaegu kõik sõbrad oma endisest koolist. Väljas kellegiga käia pmst pole. Tutvusi pole. Ainuke tegevus on hobid, mis on enamasti enda sisse suunatud, mitte välja.
Ühesõnaga: suur, suur üksindus (oleks võind seda kohe alguses öelda?) ning ma ei tea kust inimesi leida, kellega põhjalikult suhelda, chillida. Pole sotsiaalset elu, sest jätsin selle maha, keskendudes ise endale. Tahan seltskonnas naerda, teisi naerma ajada, kellegisse armuda jne sotsialiseeruda, nagu ikka, aga ei tea kust nüüd alustada, arvaks ju, et koolist? Nagu mainisin, käin täiskasvanute koolis, ning seal keskendutakse õppimisele, ja kõik elavad oma elu. Keegi väljaspool klassi väga ei suhtle omavahel, see on ilmselge. Ma ei tea mida teha, kus teha, et asja parandada, ja seina eest ära saada.
Aitüma, kes lugeda viitsib :D
Kui keegi lihtsalt rääkida tahab, või oma muresid kurta, midaiganes, kirjutage mulle!

Kogu moos. Mis nüüd saab?
Vasta

Mine “Suhetest üldiselt”