sotsialiseerumis probleemid

#1
mul on tekkinud küsimus mis vaevab mind mingilmääral... kas ma olen väga palju ebanormaalsuse piiridest väljas. point on selles et ma ei suhtle kunagi kellegagi, ei käi väljas eriti( kui välja arvata see et ma käin üpris tihti üksi õues jalutamas). meeldib elada omades mõtetes ning hindan väga vaikust ning yksinda olemsit. enamus inimestest ma arvan negatiivselt ja näen neid kui tüüpilisi hüpiknukke kellel puudub enda arvamus asjadest jne. isegi kodus ema vaatab vahest kahtlase näoga mulle otsa kui ma köögi nurgas istun (põlved süles) ja ei suhtle kellegiga oma peres. vanemad on pakkunud mulle taskuraha näiteks, aga ma ei ole seda vastu võtnud kuna mul tekib kysimus et mida ma sellega peale hakkan?... arvatavasti ma ostaks mingit ninni-nänni millest kokkuvõttes pole kasu, lihtsalt vanemate teenitud raha raiskamine.
ma saan aru et mu mõtlemine on hoopis teine kui enamustel... aga miks se nii on?

ma tunnen et ma ei taha tegelt nii elada ja ma ei soovi olla üksi... kuid samas ma tunnen end hästi kui olen mingilmääral eraldunud inimestest

Re: sotsialiseerumis probleemid

#3
Mulle ka meeldib niiviisi üksi olla, aga samas on mõte inimestest, kes on kuskil olemas, vägagi lohutav. Ma ei kujutaks ette küll seda, et ma ei suhtleks kellegagi või et mul ei olekski kedagi lähedast. Aga samas ei saa ka end sundida mingeid tutvusi otsima, kui ei taha. Ja mis on üldse normaalne ja mis mitte? Keegi pole seda paika pannud, sa pead ise oma eluga rahul olema ja siis on kõik ok.
nobody raise your voices, just another night in nantes

Re: sotsialiseerumis probleemid

#4
Niipalju ,kui mina maailmas ringi olen käinud ,olen ma märganud ,et enamik inimestest ongi hall mass kellega suheldes kipub igav hakkama. Siiski on niimõnedki sellised inimesed ,kellega suhtlemine on vägagi nauditav. Sellele vaatamata ei arva ma ,et peaksid meeleheitlikult tutvusi otsima. Väljas ei pea ainult tutvusi otsimas käima. On sul mingi hobi või asi ,millega sulle tegeleda meeldib? Muideks oma hobi jaoks võib ka seda ema pakutud taskuraha vaja minna. Nii mõnelgi juhul viib ühine tegevusala omavahel klappivad inimesed kokku. Nii sa võid ka endale mõne sõbra leida ,kes ei otsiks su seltskonda rohkem ,kui sulle sobib. Olgu mis on. Vaevalt sa nüüd haige oled. Tõenäoliselt on see mingi etapp sinu arengus ja mingil hetkel läheb mööda. Mina mäletan ennast sinusarnasena kuni 14aasta vanuseni. Edasi hakkasid kuidagi ikka suhted tekkima. Siiski olen siiamaani inimene kes ei viitsi lõpmatuseni seltskonnas viibida. Mingil hetkel on lihtsalt vaja minna ja elu üle järele mõelda. Usun ,et nii läheb sinulgi.
Need ,kes ütlesid ,et miski ega keegi pole ideaalne ,unustasid minu koera.(L)
Kogu maailm ei saa kokku nii palju raha ,et osta veerand mu koerast.

Re: sotsialiseerumis probleemid

#5
olen ka kogu aeg selline eralduja olnud. nüüd veidi vähem, varem rohkem. üksiolek on meeldiv jah, aga mingil ajal tahaks ikkagi inimestega ka suhelda. inimesed on selliseks loodud. taskuraha võiksid ikka natuke vastu võtta, kui juba vanematel on võimalik seda pakkuda, ju neil pole see siis nii viimane raha ja taskuraha ongi loodud selleks, et ninni-nänni peale raisata. ka nn mõttetuid kulutusi peab endale lubama, ega elu ei koosne ainult tõsistest ja väga põhjendatud asjadest ja tegudest. kasvõi hoia see raha alles, teinekord võib vaja minna. mulle tundub, et sellega, et väidad, et inimestel puudub oma arvamus asjast jne, oled kuidagi üleolev kõigi suhtes.. arvad, et oled parem. aga samas ikkagi tahaksid inimestega ka suhelda. nii jällegi ei saa. inimestel võib küll puududa oma arvamus, aga las nad elada sinu kõrval ikkagi võrdsena. kõik inimesed on võrdsed, see endast halvemaks või paremaks pidamine suurendab ainult negatiivsust elus. parem olla tolerantne ja lasta kõigil olla, ei pea ju suhtlema ja saab ju võimalikult vähe kokku puutuda. elu on kohe palju ilusam kui nii mõelda. tunned ennast hästi, kui oled inimestest eraldunud lisaks üksioleku nautimisele ilmselt sellepärast, et oled ebakindel. tunned juba, et ei oska enam inimestega suhelda jne. peaksid aga mingid suhted ikkagi looma, kasvõi leidma rohkem netituttavaid jne. sest mida kauem sa üksi oled, seda raskem on hiljem tutvusi sõlmida ja nn tagasi järje peale saada.

Re: sotsialiseerumis probleemid

#6
Sa oled täiesti normaalne. See, et sa oled teistest eraldatud ja sul on oma arvamus igasuguste asjade kohta, see on ka normaalne. Sa lihtsalt peaksid leidma endale mõne tegevusala, võib olla hobi (nagu enne siin öeldud oli). Vaata, jälgi inimesi. Äki hakkad kellegi vastu huvi tundma. Ja kui hakkad, siis ära lase võimalusel ära joosta ja mine tutvu selle huvitava inimesega. Nii see suhtlemine enamasti käibki. Sa ise teed sellise elu, nagu ta sul on ning sul on alati valik, kas olla üksi, või leida mõni sõber või sõbranna, isegi mitu. Niiet vaata ringi, äki leiad sellist, kes sulle sõbraks sobiks. Ja ära muretse, et selline oled. Sa oled, kes oled, ja ümber sind keegi ei tee!
Edu Sulle :)

Re: sotsialiseerumis probleemid

#7
mul on hobisi... ma mängin kitarri. vahest on tõesti väga mõnus võta kätte kitarr ja improviseerida mingit värki kokku(enamasti tekitavad rahulolu tundeid mingi melanhoolne viis).ma ei ütleks ise et ma arvan et ma olen teistest parem või üleolev... sellist asja nagu parem pole olemas... se licalt on minu arvasmu, keegi ei ütle et se õige peaks olema
mul ple tegelt isegi aimugi kust ma peaksin saama enda tutvus rintkonda rahvast juurde kuna arvatavasti mul on vaja seda alustus otsa kust saaks alata se nn reaktsioon:D

Re: sotsialiseerumis probleemid

#10
wend kirjutas:Alusta kasvõi neti teel tutvuste leidmisest, pole küll kõige "normaalsem" kuid asi seegi:)
Vot mina ei saa aru, miks netist tuttavate leidmine pole normaalne. Isiklikult olen tutvunud väga paljude inimesetega neti teel ja ka heaks sõbraks saanud. Mõndadega olen jäänud ainult interneti vahendusel suhtlema, teistega aga olen ka päris elus mitmeid kordi kohtunud.

Re: sotsialiseerumis probleemid

#11
Reedetu kirjutas:
wend kirjutas:Alusta kasvõi neti teel tutvuste leidmisest, pole küll kõige "normaalsem" kuid asi seegi:)
Vot mina ei saa aru, miks netist tuttavate leidmine pole normaalne. Isiklikult olen tutvunud väga paljude inimesetega neti teel ja ka heaks sõbraks saanud. Mõndadega olen jäänud ainult interneti vahendusel suhtlema, teistega aga olen ka päris elus mitmeid kordi kohtunud.
Kuidas kellegile, olen samuti saanud väga palju häid tuttavaid neti teel, kuid samuti on olnud üllatus ning mitte häid.
Kõige õigem oleks ikka reaalselt saada tuttavaks inimesega silmast silma.
Vasta

Mine “Suhetest üldiselt”