Posttraumaatiline stress

#1
Tere!

Ühed sündmused mu elus tekitasid hingelised traumad ja muutsid isiksust tundmatuseni. Hiljuti sai kaua kestnud teraapia läbi, mille kestel arvasin, et aitab palju, aga nüüd selle lõppedes sain aru, et ei aidanud üldse. Olen võtnud antidepressante ka ning need samuti midagi eriti ei teinud. Pidevalt käivad paanikahood, tunnen ängistust ja näen nende sündmustega seotud unenägusid. Praegu on ka paanikahoog peal. Kuigi see juhtus juba poolteist aastat tagasi (vältas pikemalt, lõplikult sai otsa natuke rohkem kui pool aastat tagasi), siis aja möödudes mitte ei lähe paremaks, vaid hoopis halvemaks. Tegin sellepärast valesid valikuid ka, mis põhjustasid elukvaliteedi langust nii praegu kui ka tulevikus. Põhimõtteliselt ei saa enam üldse elada ning igapäevaselt on enesetapp mõttes.

Re: Posttraumaatiline stress

#4
Youngster kirjutas:Võta vabalt. Ära mõtle üle ja kõik on chill. Kuula positiivseid laule ja hoia oma vibe hea ja kõik on chill. I mean, positiivsed inimesed tulevad su ellu kui endal on hea positiivne iseloom.
Ma ei taha mingeid inimesi. Kus ma mainisin, et mingisugustest positiivsetest inimestest puudust tunnen?
termomeeter kirjutas:Tere!

On sul mingi oma psühhiaater? Kas sa temaga saaksid sellest rääkida, et teraapia siiski vähe mõjus? Või ehk tasuks isegi psühhiaatrit vahetada ja teise spetsialisti arvamus ära kuulata?
Tere!

Psühhiaatri juurde saan alles 36 päeva pärast. Ei usu, et mujalegi kiiremini saan.

Re: Posttraumaatiline stress

#6
termomeeter kirjutas:Kas antidepressantidega tegid kuuri korrektselt läbi?
Jah, 2 kuuri. Esimene ei avaldanud mingit mõju, siis vahetas rohud välja. Ikka oli sama lugu. Pärast seda uurisin SSRI-de kohta ja sain teada, et põhimõtteliselt töötavadki need platseebo-efektil ja pikemas perspektiivis võivad hoopis halba teha.

Re: Posttraumaatiline stress

#10
PTSDga toimetulek ei olegi iseenesest kerge. Kuna juhtum on veel pikaajaline, siis sellest välja tulemine tõesti võtab aega. Sa elad, onju? Järelikult, annab sellest olukorrast õppida ja välja tulla ning seda Su mõistus püüab teha alateadvuslikul tasemel.

Jätka käike. Soovitan psühholoogi või paühhiaatriga konsulteerida sellise asja suhtes nagu "aktiivne olukorraga tegelemine valve all". See tähendab, et ravimite asemel kasutad hoopis psühholoogi abi, et kogu sündmuse tagajärjed läbi töödelda ja ka sündmus ise. See on väga pikaajaline protsess.
Paanikahäire tekib pahatihti paranoiast. Aju on valvel, kuna pole suutnud kogu juhtunud selgeks teha.

Re: Posttraumaatiline stress

#11
Ei tea sündroomi, aga, niikaua, kui Sa jätkad abi otsimist ja proovimist sellest välja tulla, niikaua pole ka miskit kadunud. Ja kuna Sa otsid abi, siis see on märk sellest, et siiski soovid edasi liikuda. See on abiks, hoia seda ja jätka konsultatsiooni ning proovi ikka ja jälle uuesti.
Posttraumatiline stress ei ole kerge ja sellega läheb aega. Kui vaja, lase ka teistel end toetada(positiivsed inimesed).
1 sõna võib muuta kogu teksti tähenduse.
Vasta

Mine “Valud, häired, probleemid...”