vanavanaema lahkub varsti..

#1
hei
nagu pealkirjas aru saada, siis mu vanavanaema lahkub varsti siit ilmast, eks see ole loomulik kuna ta on 96 aastat vana.
mind painab see kuidas mu vanaema piinleb, vanavanaemal on viimasel ajal nii halvaks läinud ja on rääkima hakanud kuidas ta enam elada ei taha, mul on sees niiniihalb tunne ja nutan ka vahest sellepärast.
ise olen 15 aastane poiss, tegelen väga palju meditatsiooni, lucid dreamingu ja astral projectioniga, ehk siis väga huvitun spirituaalsetest asjadest, kindlasti erinen teistest endavanustest.
ma tean, et surm ongi kurb ja julm ning paratamatu, kuid ma ei tea kas ma suudan vastu pidada, ma ei oska seletada paremini, lihtsalt väga-väga halb tunne on sees kui kuulen, kuidas vanaema nutab jälle sest vanavanaemal niipaha olla ja ei taha enam elada, it breaks my heart :cry:
kuidas teie olete leinast üle saanud, ma juba tunnen, et sel hetkel kui mu vanaema helistab mulle et vanavanaema lahkus siit ilmast, see kõik on emotsionaalselt väga-väga raske mulle ja ma väga kardan seda hetke.

Re: vanavanaema lahkub varsti..

#3
Hei!

Hea, et muret jagasid. Kahjuks mingit head lahendust, kuidas kellegi valuga ja enda ja teiste leinaga toime tulla, pole. Parim on lihtsalt teil kõigil üksteisele nii palju toeks olla, kui oskate - kui keegi tahab rääkida, siis ära kuulata, rääkida oma tunnetest jm.

Nutmine jm on täiesti normaalne. Tundeid tunda on normaalne. Ära end sellepärast küll veel eraldi halvasti tunne, et nutad. Kui on tunne, et nutta vaja, siis nuta julgelt.

Eks see olegi praegu selles mõttes pingeline aeg, et on valud, ja samas täpselt ei saagi teada, millal see minek siis tuleb. See on tõsi, et lahkunul on parem, kui ta valud lõppevad. Ja ka teistele on see hetk nn midagi kindlat ehk siis kokkuvõttes toob valu kõrvale ka rahu, et inimene ei pea enam valusid kannatama. Eks see lahkumise hetk on tõepoolest raske, ja sellega toimetulek võibki võtta väga palju aega. Tean, et praegu on seda raske uskuda, aga lõpuks aeg aitab. Tasapisi tekib südameisse rahu ja suudate jälle mõelda ka neile ilusatele hetkedele, mis koos said veedetud, ning olla koosoldud aja osas eelkõige tänulik, mitte enam põhirõhuna lahkumisvalus.

Soovin sulle tugevust selle olukorraga toime tulemisel! Kui tunned, et tahad veel mingeid mõtteid või tundeid jagada, kirjuta julgelt siia.

Re: vanavanaema lahkub varsti..

#5
Minul suri kass ära paar põeva tagasi. Või noh, õigemini ta pandi magama sest tal oli vähk ja piinles.
Täna olen 1.päeva kodus ilma temata ja niiiiii imelik ja kurb ja üksik on olla ilma temata. Käisin ta nn haual nutmas täna ja see aitas natukene. Praegugi nutan sest ta oli mulle nii kallis. Ta elas meil üle 8 aasta ja ma olin umbes 8-ne siis kui me ta võtsime. Ta oli väga eriline kass, väga tark. Jagasin talle oma suuri saladusi väikesena ja suurimaid hirme. Uskumatu et teda enam ei ole.
Ma tean, et see pole sama asi, mis vanavanaema surm, aga tea, et sa pole üksi. Ma tean, et mu jutt oli mõtetu ja värki, aga ma tahtsin ka selle oma südamest ära saada ja mõtlesin et kui keegi seda loeb, paneb see inimesi mõtlema kõigele meid ümbritsevale.

Okei vabandage see jutt tuli väga segane sest mu peas on praegu kõik asjad väga segi jne.

Loodan, et kõik läheb hästi

Südameid kõigile <3
Vasta

Mine “Surm”