Mina kardan

#1
Mul on selline mure, et ma kardan kohutavalt surma. Ma kardan koguaeg, et keegi perekonnast sureb ära, ma ei julge väljas käia ma ei julge midagi teha. Alati pean uurima kus mu perekonna liikmed on muidu arvan, et nad on surnud. MA MÕTLEN SURMALE KOGUAEGGGG!! KARDAN KOHUTAVALTT.

Re: mina kardannn

#6
Ära mõtle lõpule, mõtle sellele mis hetkel on ja naudi seda.
Kohtle oma kalleid lähedasi nii ,et kui midagi peaks juhtuma, siis nad teavad, et Sa armastasid neid, ära ütle välja asju mida sa ei mõtle ja ära lahku seltskonnast vihaselt.
Kõik läheb nii nagu peab, Sul ei ole põhjust nii paaniliselt karta.

Re: mina kardannn

#7
Kui mu vanaisa haiglas oli, ei tahtnud ma üksi koju jääda, et äkki heliseb telefon. Nii ma veetsingi päevad läbi väljas.
Su mure on iseenesest mõistetav, muidu keegi ei taha, et keegi neile lähedane sureb. Aga nii juba see ükskord on, kõik mis algab, peab ka lõppema.

Re: mina kardannn

#8
Ma kardsin ka kunagi surma. Kui koolis olin, hoidsin käsi kogu aeg enda keha vastas, sest kardsin, et keegi tuleb ja lööb noa lauast läbi mulle kätte jms. Ma sain aru lihtsalt, et pole vaja karta. Igaüks sureb kunagi. Keegi ei tea, millal. Ma ka praegu muretsen, et vanavanaema sureb ära. (Tal viimased kuud tänu haigusele elada). Ja ma hakkan väga kergelt nutma. Kogu aeg, kui surmale või vanavanaemale mõtlen, tuleb mulle pisar silma. Ma lihtsalt üritan sellest üle olla, lõbutsen. Leidsin endale ka elu esimese sõbra (olen 14). Nüüd on palju kergem.
For the good times...

Re: mina kardannn

#10
Ära karda, surm on nihuke imelik asi, et kui sured siis ei sa ju arugi pole siis ju mõtet karta pealegi on elu nautimiseks nii et ole rahulik proovi leida mingi tõeline südame sõber.Ning veeda temaga aega.. siis tuleb alati rõõmus meel. mul endal oli ka väiksena sarnane mure kuid see hakkas mind öösel kimbutama kohe kui tule kustudasin tulid lollid mõtted et:Jumal küll kui jube see oleks kui ema mul peaks ära surema jne.prooovi üle saada see pole oige mõte! :)


ela elu

Re: mina kardannn

#11
Külaline kirjutas:Ära karda, surm on nihuke imelik asi, et kui sured siis ei sa ju arugi
Kui just äkksurmaga tegu ei ole, siis peaks aru saama küll, et lõpp on lähedal. Surmale eelneb agoonia faas, mis hõlmab endas mitmeid füsioloogilisi muutusi, mis teadvusel inimesele on tajutavad (ja tõenäoliselt mitte eriti meeldivana).

Re: mina kardannn

#15
Paljudes seriaalides ja filmides kajastatakse seda, mis juhtub pärast surma. Mõnes sünnivad uuesti, mõnes hakkavad teisi aitama, mõnes saavad ingliks, lõvikuninga "Circle of life", ...
Väga palju käiakse välja variante, mis ei ole üldsegist hirmsad. Jah, me ei tea, ega saa ka kindlad olla, mis juhtub pärast surma. Aga nagu öeldakse - inimene usub, mida ta tahab uskuda. Miks ei võiks siis uskuda, et mõni neist filmides esitatud teooriates on õige? Keegi ei saa ju vastupidist tõestada.
Kindlasti ei tasuks seda karta. Muidu see takistab ju elu nautimist :)
“It's what you've done with your time, how you've chosen to spend your days, and whom you've touched this year. That, to me, is the greatest measure of success.”
― R.J. Palacio, Wonder

Re: Mina kardan

#17
Võibolla, et ma olen veider inimene aga mina arvan, et surm on tõesti üks asi mida ma tahan kogeda ja muidugi minu õnneks see ka juhtub.Paljud räägivad, et nad tahavad läbi une surra nii, et nad seda reaalselt ei kogegi aga mina sooviks tunda kuidas elu käest kaob, tahaks teada mida ma mõtleksin ja mida ma igatsema jään.See on lihtsalt nii tramaatiline ja just see näitab, et sa elad, see just murrabki läbi sellest pinnapealsest elust mida me kõik elame.Muidugi on kellegi lähedase surm valus aga see valu meenutabki meile, et on olemas muudki kui raha ja asjad, mure halva hinde pärast mis ei mõjuta su tulevikku absoluutselt ja ka mure kuidas teistele inimestele rohkem meeldida.On ka kurbus ja ka rõõm.Sellised tugevad emotsioonid kujundavadki meid sügavateks inimesteks.Tänu surmale oskame me nautida ka elu.

Re: Mina kardan

#19
Mul oli ka kunagi nii ma nägin unes ,et sureb keegi. See kõik juhtus siis kui leidisin ühe lähedase surnuna. Sellest agast algas mu elu kõige hullem aasta. Ma kartsin nii väga surma. Kui silmad sulgen nägin seda pilti kui ta surnuna oli silmad lahti lamas . Mulle tähendas peavalu kohe vähki vms.. . Käisin psühholoogi juures ja see aitas. Soovitan sama see ei ole imelik ja teised peale sinu pere ei pea seda teada saama.

Re: Mina kardan

#20
Ma kardan ka ja ikka kardan aga see on vâhemaks jāānud korra kakstulevad aastas sellised jubedused pāhe minul kaob ssee vanusega āra aga ma lihtsalt ytlen sulle et pole mõtet karta :) surm tuleb kuit ta tuleb me ei saa sinna ju midagi teha ;)
Vasta

Mine “Surm”