Transseksuaalsus

#1
Olen veidi aega siin foorumis ringi luusinud kuid paraku pole midagi transseksuaalsuse kohta leidnud. Õnneks on minu inglise keele oskus piisavalt hea, et infot välismaistelt saitidelt leida, kuid kindlasti on neid, kellel seda napib ja paraku puudub siin foorumis alafoorum transseksuaalsuse kohta, seega mõtlesin, et teeks otsa lahti.

Natukene endast:

Olen 17-aastane ning juba väikesena unistasin tihti sellest, et oleksin tüdrukuna sündinud. Siiski ei saanud sellest mu vanemad teada, hoidsin seda sügaval enda sees. Erinevalt paljudest teistest transudest, ei julgenud mina väiksena ema kapi kallale minna, et sealt riideid võtta - teadsin, et sellega oleks piinlik vahele jääda.
Olin 13 kui võtsin julguse kokku ja läksin endale esimest korda naiste asju ostma. Mäletan, kuidas süda puperdas seal riiulite vahel luurates :D , kuid hakkama sain ning see ei jäänud kaugeltki mitte viimaseks korraks.
Kui olin 15, toimus minu elus suur muudatus - asusin elama isa ja ta uue naise juurde. Selle perioodi alguses üritasin ma end tõestada mehena (ja viskasin oma naiste asjad ära), mis loomulikult ei tulnud välja ning mõne aja pärast sai jälle poest uued sukad jms asjad ostetud. Seal elades sain ma julgust juurde, kuna vanemad olid üsna kaua tööl ning kui nad ära olid, riietasin ma end naiseks ja tundsin end hästi. See sai regulaarseks ning ma kasutasin igat juhust, et olla "mina ise" ehk naine.
Ma suutsin seda varjata natukene üle aasta, kuid ühel oktoobrikuu õhtul, kui ma teises linnas sõbral külas olin, leidis kasuema mu arvutist pilte minust, kus ma olin naiseks riietatud. Põhjus, miks ta mu arvutisse tuhnima läks, oli see, et ta oli juba varem minu juures märganud "kahtlustama panevaid asjaolusid" (kitkutud kulmud,pikad küüned ja loomulikult pikad juuksed ning veel mõned nüansid). See oli tema ja ka mu isa jaoks suur šokk. Kui jõudsin koju tuli mul mõlemaga vestlus, kasuemaga oli see kõige pikem, ma lausa nutsin. Algul üritas ta mulle tõestada, et see on rõve, rikub elu ära jne ning et sellest tuleb lahti saada (kõige rohkem haavas mind see, et ta ütles, et minust ei saa mitte kunagi PÄRIS NAIST), kuid lõpuks peale mitut vestlust sai ta aru,et see on lahutamatu osa minust, mida ei saa muuta. Isa üritas olla mõistev ja vestlus temaga läks üsna sujuvalt, kuid tegelikult ei saa ta vist sellest kunagi üle.
Tegelikult on peale nn. "kapist väljatulekut" elu minu jaoks palju kergemaks läinud - ma ei pea enam enda olemust kodus varjama, säästab mind pingest.
Tulevikus plaanin ma saada hea stabiilse töökoha ning teha läbi soovahetus, ülejäänud elu mehena elamist ma ette ei kujuta.


Selle teema eesmärk ei ole mitte minu kurva saatuse kurtmine, vaid see, et leida teisigi endasuguseid ning oma muresid arutada. Olge julged, võtke sõna. Statistika andmetel küll meid Eestis kuigi palju ei ole (~50-80) kuid nendes numrbites ei saa täiesti kindel olla ja mul on lootus, et mõni meist ikka leiab selle teema siin.

Kuna see on selle foorumi esimene suurem teema transseksuaalsuse kohta siis oleksin tänulik kui keegi soovitaks, mida siia võiks lisada ja loomulikult võite teada anda ka kirjavigadest.

P.S.: See ei ole aprillinali!! Lihtsalt sattus sellise kuupäeva peale. Ausalt ka.

Re: Transseksuaalsus

#2
no see on kindel, et sinust EI SAAGI kunagi päris naist. igatahes ma proovisin ka lapsena ema rinnahoidjaid ette jms ja jäin vahele ka :D aga noh mul oli savi kuna ma tegelt olen ikka mees ja jään ka meheks. aga noh elus saab sul raske olema kui nii jätkad. pigem võid proovida homona olemist.

Re: Transseksuaalsus

#3
liverspoon kirjutas:no see on kindel, et sinust EI SAAGI kunagi päris naist. igatahes ma proovisin ka lapsena ema rinnahoidjaid ette jms ja jäin vahele ka :D aga noh mul oli savi kuna ma tegelt olen ikka mees ja jään ka meheks. aga noh elus saab sul raske olema kui nii jätkad. pigem võid proovida homona olemist.
Ei noh.. "tänks" tõesti :cry: ... Päris naine olemine ei seisne kaugeltki mitte vaid kehas, vaid käitumises, mõtteviisis jne. Ning õnneks on tänapäeva meditsiin nii hästi arenenud, et ka selle kehalise probleemi saab lahendatud.

Sa ütlesid, et proovisid väiksena oma ema rinnahoidjaid - tubli, et mainida julgesid. Kuid kas sul sarnast huvi rohkem ei ole tekkinud? See, et sulle vahel meeldib naiste riideid kanda, ei tee sinust kohe naist. Sa võid ikka mees julgelt edasi olla - palju on selliseid, kes vahetevahel enda lõbuks end naiseks riietavad, meigivad jne. See ei ole transseksuaalsus, vaid transvestism/transvestiitlus. Ja seda ei pea ega tohi endas alla suruda.

Jah, mul arvatavasti saab raske olema, kuid kes ütles, et elu peab kerge olema? Ning need tulemused on end kindlasti väärt.

Sa pakkusid mulle välja, et ma võiksin proovida homo olemist - sa oled millestki valesti aru saanud. Sooidentiteet ja seksuaalne orientatsioon on kaks erinevat asja. Ning homoks ei saa "hakata", see on kaasasündinud, samamoodi nagu transseksuaalsus. Mehega suhtes olemine ei vähendaks mu soovi olla naine (kui ma peaksin seda mehena tegema). Samas kui ma oleksin mehega suhtes ja ise naise rollis, ma usun et see oleks päris hea tunne, kuid ma pole ausaltöeldes oma orientatsioonis veel kindel.

Tänan, et postitasid :)

Re: Transseksuaalsus

#7
Jah, tegelikult on praegu meil isegi hästi võrreldes näiteks 50ndate ühiskonnaga, kus võis sattuda transseksuaalsuse või homoseksuaalsuse eest vaimuhaiglasse (mitte küll globaalselt, aga selliseid riike oli kindlasti, usun et ka NSVL oli nende hulgas).

Re: Transseksuaalsus

#8
ma olen suht kindel, et see kui ma tatina naisteriideid selga panin ei ole küll kuidagi mingi transa teemaga seotud. ma olen ikka hetero mees. :D aga noh mind häiriksid pigem sellised transad, kellel munnid püksis on ja näevad välja nagu mehed, kuid käituvad nagu naised. kui soovahetusopp tehtud ning ei näe väga mees välja siis ei häiriks ka nii väga. aga noh siiski ei mõista seda transa teemat piisavalt, et rohkem kommenteerida. iseenesest ei lähe kallale kui keegi transa on, kuid minu silmis ei ole see nö normaalne.

aga kuidas sul koolis sellisena olla on?

Re: Transseksuaalsus

#9
liverspoon kirjutas:ma olen suht kindel, et see kui ma tatina naisteriideid selga panin ei ole küll kuidagi mingi transa teemaga seotud. ma olen ikka hetero mees. :D aga noh mind häiriksid pigem sellised transad, kellel kadakas* püksis on ja näevad välja nagu mehed, kuid käituvad nagu naised. kui soovahetusopp tehtud ning ei näe väga mees välja siis ei häiriks ka nii väga. aga noh siiski ei mõista seda transa teemat piisavalt, et rohkem kommenteerida. iseenesest ei lähe kallale kui keegi transa on, kuid minu silmis ei ole see nö normaalne.

aga kuidas sul koolis sellisena olla on?
Aga enamus transudest ongi hetero mehed muideks (praegu pean ma silmas transvestiite, mitte transseksuaale), kuid üsna tihti esineb nende hulgas bi-seksuaalsust. Ja enamustel nii transvestiitidest kui ka transseksuaalidest algabki kõik justnimelt väikesena, seega vaata enda sisse ja mõtle, kas su soov kanda naiste riideid on tõepoolest kadunud? See võis olla lihtsalt huvi pärast, kuid see ei pruugi nii olla.

Ütlesid, et sind häirivad transud, kes näevad meeste moodi välja - enamus meist teevad kõik, et mitte mehe moodi välja näha, lihtsalt mõnele on antud rohkem mehelikum keha. Ja see, mis kellelgi püksis on, ei tohiks ju teiste mure olla... Pealegi minu arust oleks palju hullem variant see, kui on väga naiselik väljanägemine, kuid käitumine on mehelik. Sest kõik pole kaugeltki mitte välimuses.

Ja normaalsus on väga suhteline termin.

Koolis käin ma "poisina", üritades oma "saladust" varjata kuid mulle tundub et üsna paljud aimavad sellest.

Re: Transseksuaalsus

#10
ma mõistan sind väga hästi, mul küll pole sama probleem aga miski muu mille tõttu olen paremini hakanud aru saama sellistest ja üldse kõigist inimestest, kes 'tavalise' inimese silmis on 'ebanormaalsed'. ma ei tea kas peaksin nii avalikult mainima aga minul on juba mõnda aega soov tappa teist inimest, ja selleks mul nii mõnigi põhjus mille olemasolu ma ei oska seletada. praegu ei ole see soov veel nii suur, et ma läheksin ja tapaksingi, ma suudan end praegu kontrollida ja pole kindel kas julgengi, aga ma niiöelda kardan, et see soov suureneb ja hakkab lõpuks elu segama kui ma seda ei tee. selles suhtes see ju umbes sama - sa ei tunne end hästi, kui sa ei saa riietuda nagu naine ja olla see, kes sa tunned, et oled. aga sul on võimalus see olla. tapmine on juba hullem asi. ei ole lihtsalt nii, et tunned, et tahad kedagi tappa, näha hirmu tema silmis, näha seda inimest suremas ja siis lihtsalt lähedki ja teed seda. mul on süütunne ja hirm alles, need küll ilmselt kaovad ära kui ma päriselt millekski selliseks hakkan.. aga siiski. ma ei tea. ma vist ei peaks sellest rääkima. igal juhul sellest mul huvi ka saada psühholoogiks kes tegelebki selliste inimestega. mõrvarid, sadistid, raskete vaimupuudega inimesed. aga ma ei tea kas kunagi üldse selle töökoha saan, sest tundub, et ma ise hakkan muutuma selleks keda tulevikus 'aidata' tahan. sest vahepeal mulle tundub, et ma lihtsalt otsin omasuguseid. ma ei kujuta ette, mida ma neile ütleksin või räägiksin, kuidas aitaksin, sest ei suuda ju ennastki aidata. aga ma olen veel ilmselt liiga noor.

see on hea, et sa julged olla see, kes sa oled. nagu ma aru sain vist mitte igal pool, see ilmselt ongi raskendatud seepärast, et enamus inimesi ei mõista seda. minu enda arvates on näiteks küll ilus, kui mees kannab naiste riideid, kuidagi..lihtsalt sobib neile. see vist tuleneb paarist artistist kelle muusikat kuulan. aga mulle meeldib, et selliseid inimesi on. ma olengi alati selle nn 'normaalsuse' vastu olnud.
natuke imelik küll küsida, aga äkki tahaksid minuga suhelda? kui ma oma jutuga väga ära ei hirmutanud..

Re: Transseksuaalsus

#11
Tore, et sa mind mõistad :)
Näen, et sa oled mures selle pärast, milline oled, sest sa tead, et see mida sa teha tahad, on teistele halb. Võib-olla kõlab see küll totralt, kuid äkki on võimalik su tapmishimu maandada näiteks mõnes arvutimängus... või mõnda sellist filmi vaadates?
See on tore, et sa tahad psühholoogiks saada ja sarnaseid inimesi aidata. Kuid selleks, et sinna jõuda, pead sa end vaos hoidma. Ning äkki peaksid sa ka ise psühholoogiga konsulteerima? Keegi ei saa sind ju kuhugi kinni panna, need on lihtsalt mõtted, sa ei ole ju kellegile halba teinud. Ma usun et psühholoog suudaks sind palju paremini aidata kui ükskõik kes siit foorumist.

Ka mulle meeldib, et on inimesi, kelle arusaam "normaalsusest" on laiem, kui tavaliselt.
Sa ei hirmutanud mind oma jutuga ära :) loomulikult võime suhelda.

Re: Transseksuaalsus

#12
Täiesti õige ju, et naist ei saa sinust kunagi. Sugu ei ole võimalik vahetada. Sootunnuseid on võimalik kirurgilisel teel muuta, kuid soo määrab meie geneetika. Isegi kui soovahetusoperatsiooni kunagi teha lased, on ikkagi iga viimanegi sinu kehas olev rakk XY kromosoomistikuga - meessoost. Ja nagu sa transseksuaalsuse kohta ütlesid, et see on kaasa sündinud, on meile ka geneetika poolt teatavad sootunnused - just käitumuslikud - kaasa määratud. Teadus on ammu kindlaks teinud, et näiteks meeste ja naiste ajukeemia toimib erinevalt, neuroloogilistes protsessides, mis defineerivad käitumist, on erinevused. Seda ei muuda ükski operatsioon. Aga sa tundud oma ea kohta olevat meeldivalt tark ja intelligentne.

Re: Transseksuaalsus

#13
Ma tean, et kromosoomide vastu ei saa, kuid siiski on märksa parem elada "õigete" sootunnustega. Ja lõppude lõpuks loeb ju ikkagi see sisemine, mitte see, mis kromosoomid kellelgi on...
Seda, mis sa käitumise ja aju kohta ütlesid, ei saa ma siiski uskuda - enamasti on transseksuaalidel just tegemist naise aju ja mehe kehaga või vastupidi. Ning loomulikult ei muuda käitumist operatsioon, uue elurolliga kohanedes on kõik õpitav.
Tänan komplimendi eest.

Re: Transseksuaalsus

#14
Ega ma ei arvagi, et sa peaksid lihtsalt minu öeldut uskuma, kriitilise mõtlemisega inimene kontrollib ikka faktid üle. Ja internet on vabalt saadavalt, nii et võid seda iga kell teha. Aga selline asi, et naise aju ja mehe keha või vice versa pole küll võimalik. Iga väiksemgi neuroloogiline interaktsioon ning kogu meie biokeemia on geneetikaga paigas. Nii neuropsühholoogia kui füüsis tulenevad samast pärilikkusalgest, seega ei saa nad suuresti erineda. Erandiks on muidugi teatavad hälbed nagu hermafrodism, aga see on juba teine teema.

Re: Transseksuaalsus

#15
Külaline kirjutas:Aga selline asi, et naise aju ja mehe keha või vice versa pole küll võimalik. Iga väiksemgi neuroloogiline interaktsioon ning kogu meie biokeemia on geneetikaga paigas. Nii neuropsühholoogia kui füüsis tulenevad samast pärilikkusalgest, seega ei saa nad suuresti erineda. Erandiks on muidugi teatavad hälbed nagu hermafrodism, aga see on juba teine teema.
Ei ma ei mõelnudki päris otseselt, aga ajuga on see igaljuhul seotud. Poolkeradega, kui ma ei eksi.

Re: Transseksuaalsus

#18
Transseksuaalide vastu pole mul mitte kui midagi. Homode.. Neid ma ei salli. Otseselt mul nende vastu viha pole, aga lihtsalt pole ilus vaadata, kuidas 2 meest kuskil pargis näiteks keelt kurku ajavad, nagu ma seda ükskord ka näinud olen.. Sellised asjad võiksid neil jääda kuhugi kaheseinavahele. Kuigi jah. Mina olen selline, et ma suhtlen kõigiga kõigest, vahet ei ole kas sa oled ühe jalaga või puuetega, homo, transseksuaal või kes iganes. Inimene oled sa ikkagist ja sul on ka tunded. Eks ma tean, mis tunne see on, kui sinuga ei suhelda ja tihti mõnitatakse või sul pole sõpru, väiksena mu elu kerge polnud, aga nüüd, kui olen juba veidi suurem ja kõik suht 180-kraadiliselt muutunud, olen ma kõigi vastu sõbralik ja aitan ning annan nõu ja suhtlen alati. :]

Aga Stacy, sa oled ausaltöeldes täitsa tubli ja julge. :) Eks su vanematel ole raske leppida, et sina, kui nende poeg, oled enda silmis hoopis keegi teine, kui kes sa tegelt peaksid olema. Ja tänapäeval, eriti Eestis, ei ole mass harjunud, et meie seas on ka teistsuguseid. Näiteks kuskil Brasiilias või mujal maailmas, on selline nähtus täiesti tavaline ja loomulik.
Ühesõnaga, ole see, kes sa oled. Peaasi, et sul endal on hea olla. ;)
Jah, avataril olen mina, et keegi enam seda ei küsiks. :D
Enam väga siin ei käi, aga vahest eksin ära.
Uued tutvused oodatud, võid julgelt kirjutada.

Re: Transseksuaalsus

#19
Prochepy kirjutas:Transseksuaalide vastu pole mul mitte kui midagi. Homode.. Neid ma ei salli. Otseselt mul nende vastu viha pole, aga lihtsalt pole ilus vaadata, kuidas 2 meest kuskil pargis näiteks keelt kurku ajavad, nagu ma seda ükskord ka näinud olen.. Sellised asjad võiksid neil jääda kuhugi kaheseinavahele.
Proovi homosid ka mõista - kui heteropaaril tuleb suur kihk pargis või tänaval suudelda, ei pane keegi seda pahaks... Miks siis homodel selleks vähem õigust peaks olema?
Prochepy kirjutas: Kuigi jah. Mina olen selline, et ma suhtlen kõigiga kõigest, vahet ei ole kas sa oled ühe jalaga või puuetega, homo, transseksuaal või kes iganes. Inimene oled sa ikkagist ja sul on ka tunded. Eks ma tean, mis tunne see on, kui sinuga ei suhelda ja tihti mõnitatakse või sul pole sõpru, väiksena mu elu kerge polnud, aga nüüd, kui olen juba veidi suurem ja kõik suht 180-kraadiliselt muutunud, olen ma kõigi vastu sõbralik ja aitan ning annan nõu ja suhtlen alati. :]
Seda on tore kuulda :)
Prochepy kirjutas: Aga Stacy, sa oled ausaltöeldes täitsa tubli ja julge. :) Eks su vanematel ole raske leppida, et sina, kui nende poeg, oled enda silmis hoopis keegi teine, kui kes sa tegelt peaksid olema.
Aitäh :) Jah, eks neil ole raske leppida, kuid mul on siiski nendega vedanud, et nad mõistvad olla püüavad.
Prochepy kirjutas: Ja tänapäeval, eriti Eestis, ei ole mass harjunud, et meie seas on ka teistsuguseid. Näiteks kuskil Brasiilias või mujal maailmas, on selline nähtus täiesti tavaline ja loomulik.
Ühesõnaga, ole see, kes sa oled. Peaasi, et sul endal on hea olla. ;)
Ega transseksuaal olemine mujal maailmas oluliselt kergem pole - ignorante ja neid inimesi, kes vihkavad, on igal pool. Lihtsalt suuremates riikides on rohkem inimesi ja sellest tulenevalt on transseksuaalsus sagedasem.
Ning on palju hullemaidki kohti, nagu näiteks mõned islamimaad, kus see on lausa karistatav (kui ma õigesti mäletan).

Tänan sind vastuse eest :)




vabandan segase väljenduse pärast, kell on päris palju juba...
Suletud

Mine “Lisage palun foorum ! ! !”

cron