Enesetapp

#1
Olen juba väga pikka aega mõelnud sellele.
Elul ei tundu olevat enam mõtet.
Mul on väga palju isiklikke probleeme,kuid mul pole kedagi kellele neist rääkida.
Mul on kergeloomuline depressioon.
Ma lihtsalt vajan kedagi kellele enda muredest rääkida.
Mul on ema keda ma armastan,aga..ma ei saa temale kõigest rääkida.
Kõige valutum viis on ravimid ja sellele ma mõtlengi..ma kardan valu.

Ma olen mõelnud broneerida hotelli toa,tellida ravimid ja need endale sisse süüa.
See oleks mu pere suhtes nii julm..
aga see on lõplik lahendus.

Re: Enesetapp

#5
Veidi üle dekaadi olen elanud suitsiidsete mõtetega. Ei kahetse, et ellu olen jäänud, kuigi praeguseks pole ka mul enam inimesi, kellega rääkida kõigest. Ja on asju, mida ei saagi kõigile rääkida, vaid mõnele üksikule.
Elus tuleb ette olukordi, kus arvad, et edasi ei suuda, ometi elad. See näitab, et tegelikult elutahe ja eluvajadus on alles, ainult ta on kuskil sügaval peidus.
Kõige parem viis selle leidmiseks on otsida abi probleemide lahendamiseks. Näiteks psühholoog, lasteabi. Psühholoogidega tasub aga ettevaatlik olla ja lootust mitte kaotada, sest kõik psühholoogid ei sobi igale inimesele.

Ravimid on üsna valulik viis minna tegelikult, olgugi, et see lühiajaline. Lisaks, pole kõik ravimid mürgised ja võid lõpetada lihtsalt haiglas. Ei tea ka kõikide ravimite kohta.
Kuid kui probleemid ükshaaval käsile võtta, saab neid hakata lahendama. Ja pahatihti on selleks vaja teise abi, ning kui pole inimest, kellele rääkida saaks, siis psühholoog on üks variantidest.

Veidi enda kogemust, kellele ei meeldi, võib siitmaalt lugemise lõpetada.

=====================
Probleemid tuleb võtta käsile ükshaaval. Mistõttu psühholoogiga neist rääkimine on hea variant. Alati on põhiprobleem(või põhimured) millele kõik ülejäänud toetub.
Hea näide oli see, et enda kergelt ärrituva ja allaandva loomuse tõttu ma ei püsinud kunagi töökohal kauem kui nädal, nüüd juba üle aasta töötanud. Plaanis on üks päev psühholoogi juures taas käima hakata, sest kõik probleemid pole lahendatud.
Põhiliselt on need aga ikka seotud sellega, et endiselt kipun mõnikord liiga kiirelt tühiasjade peale ärrituma, olgu selleks kurbus, viha, valu vms reaktsioon.
1 sõna võib muuta kogu teksti tähenduse.

Re: Enesetapp

#6
Same...enekat teha on debiilsus. Sul on terve elu ees! Mõtle teiste peale, nemad elavad veel hullemini, mõtle bomze (kodutuid) nad elavad tänaval, õues külm, magamis'kohta pole, nälg jne... Tee midagi mis ajab su eneka tuju ära, saan aru jah, et masekas. Mul oli ka nii aga sain lahti..*Mul oli isiklikud probleemid. Ok, koolis noriti jne, tänu sellele oli mu närvid nii läbi, et läksin koolis kõikidele kallale, tõukasin kiusajad vastu ust v nojah peksin läbi, peale nende tegude kahetsen, ma lõikusin, nüüd mõtlen, milleks ma seda tegin. Peale kõike seda juhtumit läksin psüholoogi juurde, see tõesti aitas, ta soovitas mul poksitrenni minna, nüüd on mu närvid korras jms, tunnen hästi, sain uued sõbrad ja uued kogemused! *Enekat on sitt asi, sa oled noor ja sa pole elugi näinud ;) elu polegi kerge :0
Edu sulle, palun ära enekat tee, võta mõistus appi ja elad üle :)
Vasta

Mine “Enesetapp”