aita aidata!

#1
Pm minu hea poisist sõber, kunagine crush läks praegusest tydrukust lahku. Ma yritasin vestlust arendada ja raakisime KÕIK yksteisele välja. Aga tal on tõsised enesetapu plaanid! Mõned näited; Mu elul pole mõtet, elu on surm, elu on vang, ainult paar inimest hoolivad minust, teised naudivad minu surma, ma lõppetan oma piinad ja teised saavad kuidagi yle, tahaks kusagilt alla hypata ja ss saadakse aru et ma kaa inimene jne. Yritasin neid väiteid ymber lykata ja raakisin enda kogemustest ja kuidas ma olen tahtnud igalt poolt alla hyppata, yles puua, nuga sisse kukkutada jne. Lõpuks rääkisin välja ka selle ei olen siiani temasse armunud kuid leppin ka hea sõpprusega. Ehk mulle tähendab väga palju tema elu, see tõstis ta meelt. Ta räägib et ta pole midagi juba kaks päeva söönud mis teeb ming kaa väga murelikuks kuna ta kaalub isegi minust vähem kes ma olen suht alakaaluline... Ja palun aidake! Kuidas ma peaksin teda edasi aitama? yritasin ta meelt ka selle faktiga tõsta et tal on ju tydrukute saba taga ja tmast hoolivad pljud... Mingi psyholoog v nõustaja jääb kindlalt tema puhul ära kuna see pigem syvendaks ta mõttet... tunnen teda piisavalt et seda öelda kuna oleme head sõbrad temaga sõimest saadik... Vabandust väga segase jutu pärast aga ma tõesti olen nii fyysilisrlt kui ka vaimselt väga väsinud ja ka šokis hetkel nii et jah, kuidas ma teda veel aidata saaks?

Re: aita aidata!

#2
Arvan, et suhtle, ole talle olemas. Ei olegi kogu aeg vaja sellest enesetapujutust rääkida, sest mulle tundub, et selle jutu üks eesmärk ongi tähelepanu saamine, nt "tahaks kusagilt alla hypata ja ss saadakse aru et ma kaa inimene". Sel juhul muutub kogu see jutt aga manipulatsiooniks ja ei ole vaja sellele reageerida. Kui vestlete tihti, ehk ka veedate koos aega, siis on sinu toetus talle olemas. Psühholoogiga võid rääkida ise, kui su koolis psühholoog olemas on, et kuidas sõpra kõige paremini sellises olukorras toetada saaks.

Re: aita aidata!

#3
no ta pohi probleem on see et tema arvates tema on kõiges syydi ja keegi ei mõista et ka tema hoolib kuid temaga aitas hetkel see et yritasin talle seletada et ns ple mõttet ennast tappa, tegutseda tleb. Enne lasin tal vanduda muidugi et kui ta mingeid loljusi ei theeks ja et kui midagi otsustab v tegema hakkab ss ta ikka ytleks mulle. Kuid muidu ta rääkis oma tydrukuga... Tal tuju nyyd parem. Yldiselt aitas väidetavalt see et ma käskisin tal oma tydrukuga asjad lōpuni ara raakida ning syya. Ja ka see et näitasin välja et minul ka pole söögi isu kuigi juba 24/h pole söönud ja et ma magada ei saa jne. See ss vist nag motiveeris teda. Nyyd ta sõi ja ytles et ta ei taha ennast ara tappa. Aga muidu olin jah valmis rääkima enda klassijuh kes õppetab ka teda et kuidas ta tunnis kaasa teeb, kooli psyhhoga raakima v ta õele kirjutama aga vaatan algul kuidas ta praegu tegutseb. Ja muidugi ma igapäevaselt suhtlen temaga nii koolis, vabal ajal ja internetis ning ikka käin talle peale et ta sööks ja ostan talle syya jne. Minu käitumine ilmselt ei vasta mingi psyhholoogi omaga aga oma kogemusest olen õppinud ja tunnen teda piisavalt... Aga suured suured tänud siiski vastamast!
Vasta

Mine “Enesetapp”

cron