Ma ei joua enam

#1
Tere.Ma ei teagi miks ma siia kirjutan aga ma ei jõua enam ja ma ei tahagi enam eladada.Masendus on peal, inimesed on teistsugusemad jne ja ma ei oska ega suuda nendega kuidagimoodi suhelda. Tegelikult olen ma roomsameelne ja tore kui näen et õiged inimesed agajhm minu klassis ja yldse on neid vähe kelle juurde võiksin kohe minna jne.Ma mõtlen peaaegu iga päev enesetapust sest ma ei jaksa enam ja õppima peab ka veel..ma tahaks abi aga ma ei tea isegi kuidas või mil viisil sest tõesti tahan olla see kes tegelikult olen, kuid olen arg(minevikust)..

Re: Ma ei joua enam

#5
Hei

Tundsin kohe end ära sinu ridades, et "inimesed on teistsugused" ja et "ei oska ega suuda nendega kuidagi suhelda". Ma tundsin 9. klassi lõpus end vägagi samamoodi; enesetapu peale küll väga tõsiselt ei mõelnud, sest mul oli samamoodi võimalus olla rõõmus ja tore teistsugusemate inimeste keskel. Aga klassikaaslased olid väga palju ebameeldivamaks muutunud, kuna nende väärtused olid minu omadest kõvasti erinema hakanud: mingid kambad, ajuvaba pidutsemine ja ülbikutest "arvamusliidrite" järgi elamine olid IN jne. Lugesin isegi ühe kirjanduse tunni teksti uuest üle, sest see rääkis "inimeste vihkajast" ja kuna tundsin end seal ära.

Minu puhul lahenes asi nii, et vahetasin kooli gümnasse minnes. Kuigi sellega tulid veel omakorda raskused kaela, siis kokkuvõttes sain siiski toredamasse seltskonda ja kuigi seal ka kohe kõik mulle parimateks sõpradeks ei saanud, siis vähemalt olid au sees õppimine ja mingilgi viisil normaalne elu, mis mu enesetunde palllju paremaks tegid ja "usu inimestesse" tagasi andsid. Õnneks kompenseeris põhikooli lõpu aegset elutüdimust ja inimestes pettumist ka muusikakool ja paar täitsa lahedat sõpra.

Inimeste vihkaja ei taha ega ihalda midagi oma kaasinimestelt. Ta tahab teiste kiuste üksi seista. Üht asja ihaldab ta siiski ometi — armastust. — Ka see tundmus ei jää talle võõraks, endiste hädade suurendajaks tuleb ka see. Aastate pikkused puudustega võitlemised ja tundmused halvastavad keha ja vaimu — üksi õnnelik juhtumine võib päästa. Oh et see ju rutemini tuleks!

Näe, leidsin selle teksti isegi üles! :) https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Li ... _juhtumine
"Don't believe everything you read on the internet."
- Abraham Lincoln

Re: Ma ei joua enam

#6
Tere, psühholoogi juurde ei julge ega taha minna kuna pole käinud kuna pole selline eriline käija, et tahaks ja viitsid..olen laisk ka mis teha.. Muideks Teet Tuhanjuhan, mul on vähemalt nüüd kindlustunne, et ei ole ainuke, inimene kes nii tunneb ja mul on natukenegi parem olla.
Vasta

Mine “Enesetapp”