Stars don't shine, without darkness...

#1
Stars don't shine without darkness...
jamh... minu arvates on jagatud maailm 2 gruppi: •stars ja •darkness. Mina kuulun sinna teise gruppi. Ma ei ole suitsiidne (sellest, et ma olen liiga möku et seda teha sain juba alguses aru), ma olen lihtsalt seest... seest tühi, deppressiivne, ebavajalik ja palju muud halba. Ma ei ole vajalik. Ma ei kuulu siia maailmasse, ma olen nagu tulnukas, minu koht ei ole siin õnnelike inimeste seas. Ma olen piisavalt kole ja mul on piisavalt tahtejõudu et ennnast näljutada. Mitte et sa selline väga paks oleks, reied on suured ja väike kõht on ees. Mu enesehinnang on nii madal. Käisin suvel laagris ja seal oli selline vaga hot tyyp sixpackiga ja puha, raakisime siis ja tore oli aga selle keerasin ma persse (pikk jutt). Rääkisin sellest tibi klassioele kes vahetab poisse nagu salfratikut ja tema utles et ma ise ka praegu imestan kuidas SINA SELLISE poisi said. see tegi haiget, nagu vaga haiget, tundsin tollel hetkel nagu oleks keel kurku kinni jaanud. See viis mu koledasse ja joledasse enesehinnangu punkti tagasi. njamh... ma lissalt tunnen et ma ei ole siin vajatud, vaid ma olen lissalt uks sitaratas kelle eksistents tuleb peadata...
tydruk, 13

Re: Stars don't shine, without darkness...

#3
Külaline kirjutas:Stars don't shine without darkness...
jamh... minu arvates on jagatud maailm 2 gruppi: •stars ja •darkness. Mina kuulun sinna teise gruppi. Ma ei ole suitsiidne (sellest, et ma olen liiga möku et seda teha sain juba alguses aru), ma olen lihtsalt seest... seest tühi, deppressiivne, ebavajalik ja palju muud halba. Ma ei ole vajalik. Ma ei kuulu siia maailmasse, ma olen nagu tulnukas, minu koht ei ole siin õnnelike inimeste seas. Ma olen piisavalt kole ja mul on piisavalt tahtejõudu et ennnast näljutada. Mitte et sa selline väga paks oleks, reied on suured ja väike kõht on ees. Mu enesehinnang on nii madal. Käisin suvel laagris ja seal oli selline vaga hot tyyp sixpackiga ja puha, raakisime siis ja tore oli aga selle keerasin ma persse (pikk jutt). Rääkisin sellest tibi klassioele kes vahetab poisse nagu salfratikut ja tema utles et ma ise ka praegu imestan kuidas SINA SELLISE poisi said. see tegi haiget, nagu vaga haiget, tundsin tollel hetkel nagu oleks keel kurku kinni jaanud. See viis mu koledasse ja joledasse enesehinnangu punkti tagasi. njamh... ma lissalt tunnen et ma ei ole siin vajatud, vaid ma olen lissalt uks sitaratas kelle eksistents tuleb peadata...
tydruk, 13
Kirjuta mulle privva, saaks rääkida, osad asjad täiega sarnased minu kogemustega. Äkki oskan nõu anda. Ise ka 13 tüdruk

Re: Stars don't shine, without darkness...

#5
Katki kirjutas:
Külaline kirjutas:Stars don't shine without darkness...
jamh... minu arvates on jagatud maailm 2 gruppi: •stars ja •darkness. Mina kuulun sinna teise gruppi. Ma ei ole suitsiidne (sellest, et ma olen liiga möku et seda teha sain juba alguses aru), ma olen lihtsalt seest... seest tühi, deppressiivne, ebavajalik ja palju muud halba. Ma ei ole vajalik. Ma ei kuulu siia maailmasse, ma olen nagu tulnukas, minu koht ei ole siin õnnelike inimeste seas. Ma olen piisavalt kole ja mul on piisavalt tahtejõudu et ennnast näljutada. Mitte et sa selline väga paks oleks, reied on suured ja väike kõht on ees. Mu enesehinnang on nii madal. Käisin suvel laagris ja seal oli selline vaga hot tyyp sixpackiga ja puha, raakisime siis ja tore oli aga selle keerasin ma persse (pikk jutt). Rääkisin sellest tibi klassioele kes vahetab poisse nagu salfratikut ja tema utles et ma ise ka praegu imestan kuidas SINA SELLISE poisi said. see tegi haiget, nagu vaga haiget, tundsin tollel hetkel nagu oleks keel kurku kinni jaanud. See viis mu koledasse ja joledasse enesehinnangu punkti tagasi. njamh... ma lissalt tunnen et ma ei ole siin vajatud, vaid ma olen lissalt uks sitaratas kelle eksistents tuleb peadata...
tydruk, 13
Kirjuta mulle privva, saaks rääkida, osad asjad täiega sarnased minu kogemustega. Äkki oskan nõu anda. Ise ka 13 tüdruk
Kas sul snappchat v viber vms on?

Re: Stars don't shine, without darkness...

#6
BlackSalami kirjutas:Koik see selline arvamus tuleb netist. Halb enesehinnang jne. Loobu sellest. Suhtle inimestega. Ja sellistega nagu too teine tudruk ara suhtlegi parem. Ja.. pole hullu tuleb uus poiss. Koike saab ise muuta.
ma muidu suhtlengi, ma olen vaga sotsiaalne inimene, aga valus on see et kui temal ja ta bffil oli suve algul KRIIS siis ma kuulasin teda ja andsin nou ning nyyd kui minul, siis niimoodi

Re: Stars don't shine, without darkness...

#7
Murdeiga muudab kõiki. See on täiesti normaalne, et tüdruk võib kaalust juurde võtta janii. Noh jah juhtub. Mõni suhe läheb put*i. Ja siis? Pead sellest üle olema. Pole mõtet selle sita pärast muretseda, mis sinuga minevikus juhtus. Life goes on. Oled enda arvates paks? Tee trenni. Ja nii ongi. Ma tean ja, et lihtne öelda, raske teha. Aga algus ongi raske, hiljem läheb kergemaks. Kui alguses teised küsivad "miks alustasid", siis hiljem küsivad nad "kuidas sa seda tegid?" Yuno what i mean.
Ja poistest rääkides.. Pole mõtet mingi poisi pärast ennast lõikuda ja end sitasti tunda. Aa jaa unustasin mainida, et sa oled piisavalt tugev, et suitsiidi ei ole teinud jne. See, et sa ennast lõikuda ei julge või enekat teha ei julge ei tähenda seda, et sa mingi nõrguke oleksid. Ei ole! Sa oled tugev, et seda teinud veel ei ole.
Muuda oma suhtumist endasse. Ma arvan, et kui ma arvaks, et ma olen mingi hale sitaratas, siis ma tõmbaks ka sitte inimesi ligi oma halva vibega.
Sul terve elu veel ees. Kõik läheb paremaks kui sa ise seda tahad. Sa ei saa lihtsalt istuma ja ootama jääda "kuna küll mu prints valgel hobusel tuleb" janii. Tegutse.

Re: Stars don't shine, without darkness...

#8
Külaline kirjutas:
Katki kirjutas:
Külaline kirjutas:Stars don't shine without darkness...
jamh... minu arvates on jagatud maailm 2 gruppi: •stars ja •darkness. Mina kuulun sinna teise gruppi. Ma ei ole suitsiidne (sellest, et ma olen liiga möku et seda teha sain juba alguses aru), ma olen lihtsalt seest... seest tühi, deppressiivne, ebavajalik ja palju muud halba. Ma ei ole vajalik. Ma ei kuulu siia maailmasse, ma olen nagu tulnukas, minu koht ei ole siin õnnelike inimeste seas. Ma olen piisavalt kole ja mul on piisavalt tahtejõudu et ennnast näljutada. Mitte et sa selline väga paks oleks, reied on suured ja väike kõht on ees. Mu enesehinnang on nii madal. Käisin suvel laagris ja seal oli selline vaga hot tyyp sixpackiga ja puha, raakisime siis ja tore oli aga selle keerasin ma persse (pikk jutt). Rääkisin sellest tibi klassioele kes vahetab poisse nagu salfratikut ja tema utles et ma ise ka praegu imestan kuidas SINA SELLISE poisi said. see tegi haiget, nagu vaga haiget, tundsin tollel hetkel nagu oleks keel kurku kinni jaanud. See viis mu koledasse ja joledasse enesehinnangu punkti tagasi. njamh... ma lissalt tunnen et ma ei ole siin vajatud, vaid ma olen lissalt uks sitaratas kelle eksistents tuleb peadata...
tydruk, 13
Kirjuta mulle privva, saaks rääkida, osad asjad täiega sarnased minu kogemustega. Äkki oskan nõu anda. Ise ka 13 tüdruk
Kas sul snappchat v viber vms on?
Mul on fb ja insta

Re: Stars don't shine, without darkness...

#10
Külaline kirjutas:
BlackSalami kirjutas:Koik see selline arvamus tuleb netist. Halb enesehinnang jne. Loobu sellest. Suhtle inimestega. Ja sellistega nagu too teine tudruk ara suhtlegi parem. Ja.. pole hullu tuleb uus poiss. Koike saab ise muuta.
ma muidu suhtlengi, ma olen vaga sotsiaalne inimene, aga valus on see et kui temal ja ta bffil oli suve algul KRIIS siis ma kuulasin teda ja andsin nou ning nyyd kui minul, siis niimoodi
Unustad selle bffi ja lahed edasi. Nii juhtub paljudel. Saad ule.
>:)

Re: Stars don't shine, without darkness...

#11
Eks 13-aastasena tundubki, et sünnipäraselt kaasa antud välimus on siin elus nii kohutavalt olulisel kohal ja kõik vaid selle ümber keerlebki. Julgustan sind, et ei ole see kaugeltki nii - aeg läheb edasi ja õpid aina rohkem tundma, kui palju muud ja veelgi tähtsamat elus on. Olin ise ka 13-aastasena üleni üks kompleks oma keha ja kogu välimuse osas. Praegu ka eriline pärl pole, sama välimus, kaasaantud nn iluvead on ikka alles, aga on täiesti savi, täiega naudin endaks olemist, just hea olla täpselt sellisena nagu olen. Ehk siis, tihtipeale aitab aeg õppida end armastama.

Kui välimuses miski ei meeldi, siis suures osas saab seda ka muuta, et end paremini tunda. Näiteks kui end enda kehas mugavalt ei tunne, tasuks teha rohkem sporti ja tervislikumalt toituda.

Edu!

Re: Stars don't shine, without darkness...

#12
Mine psühholoogi juurde, te ütlete? Psühholoog aitab alati, te ütlete? Keeraksin selle väite vastupidiseks.
Olen 19aastane noor naine, depressiooni ja lõikumise ja enesetapukatsetega väga lähedane sõber. Minu psühholoog, 2aastat tagasi andis mulle selge sõnaga teada, et mõnd hinge ei saagi aidata, ning et ma olen lootusetu juhtum. Kui juba üks neist nii arvas, siis mis te arvate, mida ülejäänud 6 mulle ütlesid? "Olen kuulnud, et dr.kesiganes kirjutas su toimikusse, et sind ei ole võimalik aidata ning ka mina ei suuda seda ilmselt."
See on üks point selles loos. Minu lugu, depressiooniga võideldes, on pikk ning ilmselgelt ei kavatse ma sellest enam kunagi kellelegi rääkida. Pean ennast ise juba nii palju targemaks, et mitte tulla siia halama.
Mis minu jutu mõte on? - Alati on lahendus, kuigi alati ei pea olema selleks elu.

Re: Stars don't shine, without darkness...

#13
Külaline kirjutas:Stars don't shine without darkness...
jamh... minu arvates on jagatud maailm 2 gruppi: •stars ja •darkness. Mina kuulun sinna teise gruppi. Ma ei ole suitsiidne (sellest, et ma olen liiga möku et seda teha sain juba alguses aru), ma olen lihtsalt seest... seest tühi, deppressiivne, ebavajalik ja palju muud halba. Ma ei ole vajalik. Ma ei kuulu siia maailmasse, ma olen nagu tulnukas, minu koht ei ole siin õnnelike inimeste seas. Ma olen piisavalt kole ja mul on piisavalt tahtejõudu et ennnast näljutada. Mitte et sa selline väga paks oleks, reied on suured ja väike kõht on ees. Mu enesehinnang on nii madal. Käisin suvel laagris ja seal oli selline vaga hot tyyp sixpackiga ja puha, raakisime siis ja tore oli aga selle keerasin ma persse (pikk jutt). Rääkisin sellest tibi klassioele kes vahetab poisse nagu salfratikut ja tema utles et ma ise ka praegu imestan kuidas SINA SELLISE poisi said. see tegi haiget, nagu vaga haiget, tundsin tollel hetkel nagu oleks keel kurku kinni jaanud. See viis mu koledasse ja joledasse enesehinnangu punkti tagasi. njamh... ma lissalt tunnen et ma ei ole siin vajatud, vaid ma olen lissalt uks sitaratas kelle eksistents tuleb peadata...
tydruk, 13
Äkki teed endale konto saaksime rääkida?Kus linnas elad üle ültse ?

Re: Stars don't shine, without darkness...

#14
eazy kirjutas:Mine psühholoogi juurde, te ütlete? Psühholoog aitab alati, te ütlete? Keeraksin selle väite vastupidiseks.
Olen 19aastane noor naine, depressiooni ja lõikumise ja enesetapukatsetega väga lähedane sõber. Minu psühholoog, 2aastat tagasi andis mulle selge sõnaga teada, et mõnd hinge ei saagi aidata, ning et ma olen lootusetu juhtum. Kui juba üks neist nii arvas, siis mis te arvate, mida ülejäänud 6 mulle ütlesid? "Olen kuulnud, et dr.kesiganes kirjutas su toimikusse, et sind ei ole võimalik aidata ning ka mina ei suuda seda ilmselt."
See on üks point selles loos. Minu lugu, depressiooniga võideldes, on pikk ning ilmselgelt ei kavatse ma sellest enam kunagi kellelegi rääkida. Pean ennast ise juba nii palju targemaks, et mitte tulla siia halama.
Mis minu jutu mõte on? - Alati on lahendus, kuigi alati ei pea olema selleks elu.
:shock:
Vasta

Mine “Enesetapp”

cron