Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#51
Pinky kirjutas:
kriššy kirjutas:Kas see andis ss pms mingi rahulolu tunde ka w?
mulle annab küll jh.. ja pealegi see on mõnus (minuarust) kui sa ziletiga aeglaselt pikka ja sügava sisselõike teed

olen nõus. see lihtsalt nii hea tunne. mul endal pole mingit põhjust, miks lõikuda, aga see on lihtsalt nii hea.
ma tavaliselt kõikan tähti või sõnu käe peale. praegu on K ja JEI

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#54
seina vastas nukke treenida pole just hea mõte. kui on soovi trenni ja valu ühendada, võiks parem poksikoti võtta, sellega on ka valus, aga vähemalt ei lõhu liigeseid lihtsalt ära. proovitud, oma nukkidel nahk tugevaks saadud niimoodi, jõusaali poksikott oli päris pikka aega minu trennis käimise järel verine

aga valu ilma lõikumiseta.... mul on veidi huvitavaid ideid, tehnilise fantaasiaga, nagu ma olen. kui keegi tahaks katsetada, andku teada. kui tõesti peaks ühe mu idee rakendama, siis saaks ühendada ohutuse ja jälgede mitte jäämise kontrollitult endale haiget tegemise võimalusega.

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#58
Ma armastan lõikumist ja praegu võib mind tõesti päris psühhopaadiga võrdsustada sest ma teen seda ainult haavade sügavuse ja kõikide asjade võimalikult suure verekogusega ära määrimise nimel. Kui kunagi varjasin seda sugulaste eest ka, aga kui nad teada said siis ma sain nii vihaseks, et ma jätangi nüüd alati kõik verised paberid ja muu taolise meelega vedelema, samas kui nad tulevad sellest rääkima, eriti kui nad tulevad normaalselt rääkima, ma lihtsalt lähen endast välja ja sõiman nad täis. Vahel lähen isegi kätega kallale. Ma vihkan neid ja ma ei taha, et nemad teaks, võõrastest ja muudest tuttavatest on pohhui, aga mulle ei meeldi kui minu sugulased teavad minust liiga palju. Teada said tänu mu värdjast arstile. Ma mõtlen et äkki nad üks päev lihtsalt ei tule enam ütlema. Ma mõtlen, et äkki üks päev saan ma nad kõik lihtsalt ära tappa. Ma ei jõua karjuda sest see ei anna mulle mitte midagi. Ma karjun aga mul sees läheb ainult raskemaks sest ma vihkan kui teatakse asju, mida pole vaja. Ma olen oma hinge välja karjunud aga see viib ainult hüsteeriani ja siis ma lõpetan kuskil nurgas oksendades. Ja kuigi praegu olen ma sellest sitast kaugel, on mul ikka nii sitt tunne, kuigi ma olen üksi, aga mul on nii palju teisi asju mis mind hävitavad ja ma tahaksingi karjuda ja nutta ja oksendada aga ma ei saa. Ma ei saa.

Täna lõikusin. Täna sain uued žiletid ka. Nii hea on lõigata hästi sügavale. Ja ma üritan järjest sügavamale jõuda... Vanemad armid on juba paranenud ja nad näevad välja nii ilusad. Mitte nagu mõni mõttetu kriips, mida paari kuu pärast enam võibolla nähagi ei ole...
Oh ma nii tahaks end ära tappa tegelikult:( Ma ei suuda

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#59
Kas te olete omaarust lahedad sp et lõigute end? Matea, mulle ajab lihtsalt okse peale. Ükskord tahtsin ka lõikuma hakkata end, aga mõtlesin et iu, rõve, ma küll seda ei tee.õõ....kohe kui lõikumisele mõelda siis randmes tuleb mingi imelik tunne ,praegu ka.. tegelt ma olen lõikunud end kintsust, nagu säärest võinii, mdea, ainult valus oli :D mingi hull kahetsesin. A, ükskord oli kküll mõnus, siis kui jänes kogemata hüppas sülest maha, küünega tõmbas üle randme sügava armi, umbes kuuaega tagasi ja siiani arm. tead minu arust tundub, see lõikumine nii rõve, aga ma ei saa teid sundida lõpetama isegi siis kui te tahate, aga jah, ärge nüüd sõimama tulge et ma ei tea mis tunne see on võinii.
Aa, ja üks küsimus ka teile, et siis kui te nagu lõigute end (randmelt) , et kas te näete ka veene siis`? või veresoone v mdea mis asjad seal on, kui näete siis peate ikka päris sügavale lõikama küll.

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#60
Hihi15 kirjutas:Kas te olete omaarust lahedad sp et lõigute end?
1. sa jälestad lõikumist
2. arvatavasti jälestavad ka paljud teised
3. siis vasta küsimusele, kuhu p*rse ma(või kes iganes) lähen kusagile oma lõigutud käega ja kust p*rsest kõik teised mind lahedaks pidama hakkavad? ses suhtes, kui teised ikka seda lahedaks ei pea ega siis inimene ise ka lahe ei ole v mis.. jah ütlesid 'omaarust' aga no.. kui inimene ikka lõigub siis on tal päris madal enesehinnang ja kui kõik ümberringi naeruvääristavad ega siis tavaliselt väga kauaks küll seda 'laheduse' tunnet ei jätku, üksi kodus vb ainult.

kust v*ttust tulevad nii nõdrameelsed arvamused?

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#68
Inimesed, palun ärge lõikuge end, see pole lahendus. Ma tean seda omadest kogemustest, Te võite arvata et on.
Olge normaalsed palun, need lõikumised jätavad tavaliselt armid.
Kui te lõigute end, te näitate kohe välja et olete alla andud, aga te pole ju.
Paljudel teist on elu ju alles ees, kui keegi provotseerib Teid, siis ärge tehke temast lihtsalt välja
elu on ju ilus, ärge raisake seda palun.

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#71
Aga, tõesti no kui pole ekstra suurt põhjust maha jätta, ega siis ei jäta ka. Jah, ma nüüd leidsin terava asja, ja lõigun. Tõesti mõtlen, et jätan maha. Mõtlen. Aga mille jaoks? Miks? Jäävad armid? Jah, võimalik, et jäävad, aga kui kass küünistab ei jää armid(?).
Seega, mina lihtsalt ei saa seda maha jätta, mõeldes, et jäävad armid. Samuti kummipaelaga ei tulnud ammugi midagi välja.
”Don't touch my soul with dirty hands."
30.01.16

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#72
andke andeks, aga kuidas on võimalik ennast lõikuda.. nagu ses' suhtes, et kui ma siit loen, et te teete seda, siis mul on külmavärinad (mis tähendab minu puhul kas õõvastust või väga suurt iha, või külma) ning praegu tõesti päris suur õõvastus. kuidas on võimalik ennast terava asjaga vereni lõikuda? minule see pähe ei mahu kuidas, kuidas just vaimselt. ning kuidas see saab mõnus olla.. kui ma isegi sellele mõtlen ning kujutan ette, siis see on juba mõeldes valus.

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#73
Hele kirjutas:andke andeks, aga kuidas on võimalik ennast lõikuda.. nagu ses' suhtes, et kui ma siit loen, et te teete seda, siis mul on külmavärinad (mis tähendab minu puhul kas õõvastust või väga suurt iha, või külma) ning praegu tõesti päris suur õõvastus. kuidas on võimalik ennast terava asjaga vereni lõikuda? minule see pähe ei mahu kuidas, kuidas just vaimselt. ning kuidas see saab mõnus olla.. kui ma isegi sellele mõtlen ning kujutan ette, siis see on juba mõeldes valus.

+ 1

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#75
Nukkide veriseks peksmine on kah suht rõve. A ma annan julmalt hea soovituse. ma 12, ei lõigu, pole suitsu isegi proovind, head hinded, head sõbrad, mõnus käitumine jne. Lõikujad!!! Otsige endale head korralikud sõbrad kõigepealt, rääkige oma muredest neile, ja palu neil aidata, kui tuleb lõikumise isu peale, palu neil abi. Otsi endale meeldiv tegevus (ära hakka ütlema et lõikumine on julmalt hea), siis oled sa väsinud, aga õnnelik, ei tule lõikumise isu peale ja ei taha ka. :) Selline eluviis on palju meeldivam

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#76
Külaline kirjutas:Nukkide veriseks peksmine on kah suht rõve. A ma annan julmalt hea soovituse. ma 12, ei lõigu, pole suitsu isegi proovind, head hinded, head sõbrad, mõnus käitumine jne. Lõikujad!!! Otsige endale head korralikud sõbrad kõigepealt, rääkige oma muredest neile, ja palu neil aidata, kui tuleb lõikumise isu peale, palu neil abi. Otsi endale meeldiv tegevus (ära hakka ütlema et lõikumine on julmalt hea), siis oled sa väsinud, aga õnnelik, ei tule lõikumise isu peale ja ei taha ka. :) Selline eluviis on palju meeldivam
Tibukene, sa oled alles 12, sul veel ees need ajad kui see teismelise äng ja valu peale tuleb :lol:
Ja küll sa need suitsud ja viinad ka ära jõuad proovida. Vaata kas sa saad uuesti seda soovitust anda kui juba 16 oled.

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#77
Miks inimesed arvavad, et enesevigastajad ei mõtle ratsionaalselt?
Kas tõesti kõik arvavad, et meil on midagi viga?
Enesevigastamine on viss oma eluga tegeleda, sitt viis küll. Aga töötab siiski. Kui mikski ei aita enam.
Ja eriti haige on kirjutada, kuidas sa ei kujta ette kuidas keegi saab endale nii teha ja see on nii vastik. Lõikumine oli minu jaoks ka aasta aega tagasi eriti võõrastav ja tekitas alati hirmu kui nägin kellegi armilisi käsi. Aga nüüd on kõik muutunud, lõikumine on tõesti ainuke asi mis aitab mul oma eluga hakkama saada. Ärge arvake, et ma ei ole proovinud teisiti, ma olen proovinud kummipaelkesi ja jääkuubikuid, kirjutamisi oma kehale, muusika kuulamist, päeviku pidamist, psühholoogiga rääkimist. Miski pole aidanud, ma mõistan kui vale see on, aga ma ei suuda leida teist lahensust. Samas ma olen kindel, et kui asjad paremaks lähevad, suudan ma elada ilma lõikumiseta.
Nii et alati ei ole mõtekas kohe kriitiliseks muutuda, asjal on alati kaks poolt. Ka asjades, mis esmapilgul tunduvad vaid negatiivsed on midagi head.
Ja paluks mitte mingeid õelaid kommentaare, ma lihtsalt soovisin oma arvamust avaldada.

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#79
Ka mina olen lõikunud, aga mitte väga palju. Käevarrel on mõned armid. Saan sellest vahepeal üle siis, kui tegelen muude asjadega ja pole lõikumiseks aega :D , einoo põhimõtteliselt peaks inimene olema rõõmus , lõbus ja mida kõike veel, siis polegi põhjust ennast lõikuda. See lõikumine rahustab mingitmoodi, seda ma ei oska täpselt seletada. Igatahes, kui kellegil on lõikumisega probleeme siis esita endale peas küsimus: Mille jaoks ma seda üldse teen? , Kas Sa leidsid sellele vastuse? Kui see on sellepärast, et see rahustab sind või sulle meeldib, et tunned valu ja piina siis otsi muust tegevusest sama tunnet. Näiteks kui oled vihane, loe kasvõi raamatut, lõhu midagi (pabereid mdea mida iganes), vaata telekat, karju täiest kõrist või MIDA IGANES! :) , Peaasi et sa enam ei lõiguks ennast enam, sest see pole hea sulle ja pärast kahetsed.

Loodan, et oli abi ;)

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#80
MoreSunMoreFun kirjutas: või MIDA IGANES! :) , Peaasi et sa enam ei lõiguks ennast enam,
Või mida iganes... kas lõikumisest hullemaid asju pole siis olemas? Mina ise ei tea asjast midagi, aga ma küsin lihtsalt teistelt. Selles suhtes, et.. osad inimesed näiteks minu kirjelduse peale 'mida ma täna tegin' vastavad küll, et ma olen idikas, et las ma parem siis lõigun end, olen normaalsem(kusjuures ma pole üle ühe kuu end vigastanud). Ja isegi need on öelnud, kes on virisenud minu lõikumise üle.
Peaasi, et ei lõiguks.. lõikujad tegelevad ju tihti igasuguste muude s*ttade(?) asjadega ka. Niisama tekkis selline mõte praegu. Ma ei tea.

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#81
MoreSunMoreFun kirjutas: Igatahes, kui kellegil on lõikumisega probleeme siis esita endale peas küsimus: Mille jaoks ma seda üldse teen? , Kas Sa leidsid sellele vastuse? Kui see on sellepärast, et see rahustab sind või sulle meeldib, et tunned valu ja piina siis otsi muust tegevusest sama tunnet. Näiteks kui oled vihane, loe kasvõi raamatut, lõhu midagi (pabereid mdea mida iganes), vaata telekat, karju täiest kõrist või MIDA IGANES! :) , Peaasi et sa enam ei lõiguks ennast enam, sest see pole hea sulle ja pärast kahetsed.
tore oleks, kui need asjad aitaks. kui ma lõigun, siis ma rahustan sellega ainult osa endast maha, mitte täielikult, aga enam-vähem. aga kui ma seda endale ei teeks, siis teine võimalus oleks seda teistele teha, ja noh ma suudan ennast piisavalt kontrollida, et mitte kedagi ära tappa. pigem teen endale seda paska, loodan et nii jääb ka. viimasel ajal õnneks üldse parem, ei mõtle enam sellele.
i have no family
i ate them

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#82
olen ennast ka lõikunud kuid väga tihti viiamsel ajal ja ma luban et ma tapan ennast ära sest ma ei suuda enam elada ma ise elan lastekodus aga ajh täna oli nii et ma võtsin käärid teritasin teravaks jaa ss ma ütlesin et mulle aitab kuid lastekodu laps läks ütles kasvatajale seda ss tuli kasvatja jooksuga trepist ülesse ja ütles et lähem räägime kuid am ei tahtnus seda tänu temale olen ma praegu elus ma tänan seda väikest tüdrukut ja ma ei tea mida kohe ültse t5eha mul on praegu kaa enesetappu mõtted peas ja ma ei tea kohe mida tehja

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#83
Mida teha mida teha.Selge mõistusega ei öelda ja keelata end.Öelda kasvõi kõva häälega ei ja ei tohiks hakkata mõtlema miks sa seda tegema peaks või miks sa seda teha ei tohiks.Tuleb tugev olla lihtsalt.
Aga jah kui alustad kord,siis sa võitled sellega eluaeg,vahet pole kui vana sa oled.On vaja vaid sind kõige nõrgemas olekus ja sa oled tagasi seal.Ma olen 24 ja sattun siiamaani selle küüsi ja olen ka alla jäänud.
Mida iganes

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#84
Mida ma tegema pean, et ma ei hakkaks jälle seda tegema, ma ei suuda enam päriselt. Palun aidake mind. Palun. Palun..
Mitte mingi muu füüsiline tegevus ei aita. Ma peksin jälle laua ümber ja viskasin tooliga kapilt ukse eest ära... see uks rippus seal juba niigi. Ma nutan ennast surnuks.
Käsi sügeleb.
Tahaks midagi õhukest ja teravat tunda läbi naha minemas.
Aga ma tahan inimestele tõestada, et ma suudan ilma selleta.
Samas mõtlen, et milleks, kui ma tean, et tegelikult ma ei suuda.
Ma ei tea mida ma pean tegema.
Palju lihtsam oleks ennast ära tappa. Aga ma ei julge. Ja mul on veel nii palju teha.
Ma ei tea mis minust saab.
Ma suren kurbusesse. Ma suren.

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#89
Deadwillbenice kirjutas:No kunagi ammu sai lõigatud ja mitte vähe (omadmured olid) sain üle.. paari kuupärast oli jälle käed lõhki lõigutud nüüd olen ikka 4/5 kuud ilma olnud.. täna lambist tuli ilge isu lõikuga kuid ei taha teha seda,, kuid isu on suur.. mida teha ??? :|
Otsi uus hobi näiteks, hakka jalgpalli mängima, saad kuskil mujal end välja elada !

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#90
Poleks keegi kunagi sellise asjaga alustanud nagu lõikumine, siis vast ei tulekski keegi sellise asja peale..probleemidele võiks teistmoodi läheneda, kuid nagu aru olen saanud, siis mina ei mõista seda, kuna pole seda teinud, eks vast ei mõistagi.
Aga kui teil tuleb isu lõikuda, siis olge head, tulge kasvõi siia foorumisse ja elage oma viha/mase mis iganes, siin välja!

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#91
Mina olen ka lõikunud, kui nüüd päris aus olla.. Aga mitte lihtsalt kriipse ja mitte veenide koha pealt, vaid vähe kõrgemalt.. Käel on mul kolm väikest südant ja suurelt kirjas TEMA.. See sõna "Tema" ei ole näha õnneks enam, ainult, siis kui mängin võrkpalli ja teen altsööte, ja randmed punaseks lähevad, siis lööb valgelt välja TEMA.
Üks süda on käel alati näha.

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#93
Ma olen ise lõikunud mingi 5 või 6 korda , nüüd olen olnud 5 kuud lõikumatta , armid on ja kahjuks ka jäävad sellepärast et lõikusin päris sügavalt mõlemal käel ja ma kahetsen seda väga , lõikumine leevendas minu südame valu . kõik ütlesid et mingi vaja tähelepanu vä ? see ajas mind väga närvi
Maj soovitaks eriti lõikuda see võib su elu rikkuda või isegi selle ära võtta !

:!: + lõikumine võib isegi tekitada nimodi sõltuvust et kui sa teed midagi halba ja sul on süümekad ja tahad karistada ja siis võtadgi kätte sileti võimisiganes ja lõigud , olen kogenud ja kogen siiamaani :/

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#94
Lõikumine pole kunagi lahendus, see aitab mingiks lühikeseks ajaks, näib nagu aitaks kui miskit muud enam teha ei oska oma valu leevendamiseks. Tegelikult, kui lugeda kuigi postitusi on selge, et kedagi see ei aita. Mõned hetked leevendust ei ole lahendus, jäävad armid meenutavad tehtut ja olnud valu, üks terav lõige ei tee mitte midagi olematuks.

Inimesed ei mõista sellist asja tavaliselt jah. Seda mida ei mõisteta, seda kardedakse ja suhtutakse sellesse taunitavalt. Lõikumisega on nagu kõige muuga- inimesed, kes pole ise kogenud ei tea seda tunnet. Kui pole olnud piisavat põhjust seda teha(mitte, et selline tegevus kunagi ilmas oleks piisava põhjusega lubatud) ei tea, mida elan inimene läbi, kes ennast vigastab. See näib õõvastav ja arusaamatu aga inimesed, kes on kogenud, mõistavad.
Mitte kunagi pole kõik must-valge.

And I find I kind of funny, I find it kind of sad
The dreams in which I'm dying are the best I've ever had

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#96
Lõikumine on väga, väga hea asi. Mõne aja pärast teeb see nii rahulikuks, tuimaks ja ükskõikseks. Ja siis on väga hea olla. Ei koti, milline sa välja näed, et varrukas on verest läbiimbunud, et... mitte miski ei koti lihtsalt.
Hakkan seda vist oma igahommikuse rahusti asemel tegema. Kuigi kes teab, kas nii ka aitab. Siis aitas, kui mind endast välja viidi ja ma seda taas teiste ees tegin. Mitte seepärast, et midagi tõestada... olen varemgi niiviisi endast välja läinud, ammu selge, et ei huvita see mitte kedagi. Mul on ka täitsa pohhui. Elan elu nii nagu mul endal tarvis on. Pealegi sellistel hetkedel on mõistus peast läinud.

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#97
inimesed kes pole ise kunagi lõikunud ei saagi aru sellest. ja kui vaimne valu on NIII suur, siis lõikudes sa isegi ei tunne seda füüsilist valu. mul on palju kordi olnud nii et tuju läheb VÄGA halvaks, ja ma nutan hästi hüsteeriliselt ja karjun jne, ja siis ma lõigungi ja kohe kui ma seda teen, rahunen ma maha. see tõesti aitab. ma ise ka varem mõtlesin et kuidas selline asi saab maha rahustada, aga sa ei saagi sellest aru, kui sa ise pole seda teinud.

Re: Jah jälle see sama teema : Lõikumine ...

#98
Külaline kirjutas:inimesed kes pole ise kunagi lõikunud ei saagi aru sellest. ja kui vaimne valu on NIII suur, siis lõikudes sa isegi ei tunne seda füüsilist valu. mul on palju kordi olnud nii et tuju läheb VÄGA halvaks, ja ma nutan hästi hüsteeriliselt ja karjun jne, ja siis ma lõigungi ja kohe kui ma seda teen, rahunen ma maha. see tõesti aitab. ma ise ka varem mõtlesin et kuidas selline asi saab maha rahustada, aga sa ei saagi sellest aru, kui sa ise pole seda teinud.
olen nõus sinuga. olen ka ise ka lõikunud, aga proovin enam mitte lõikuda. ma mõtlesin ka varem a'la see on rõve ja kuidas nad suudavad jne. aga kui ise esimest korda lõikasin, siis sain aru.
Vasta

Mine “Enesetapp”