Ma tahan ennast tappa

#1
Ma olen olnud depressioonis aasta aega,olen käinud psühholoogi juures lõpuks saadeti mind psühhiaatri juurde ka.Ma olen nüüd kaks kuud võtnud antidepressante aga midagi ei muutu mulle tundub et asi läheb ainult hullemaks.Iga päev mõtlen ma sellele et kuidas ennast ära tappa.Lõikunud olen ma ka juba aasta aega aga midagi ei lähe paremaks.Mulle tundub et ainuke viis ennast paremini tunda ja muredest vabaks saada on enesetapp.Tegelikult olen ma ühe korra üritanud enesetappu tablettidega aga need ei töötanud ja see viis mind veel sügavamasse masendusse.Ma isegi ei tea miks ma selle kirja kirjutasin äkki sellepärast et kui ma saan vähemalt kuhugile midagigi kirjutada kui sügaval mustas augus ma olen äkki mul hakkab parem?

Re: Ma tahan ennast tappa

#2
kaks kuud antikaid ei pruugigi midagi teha, pead kauem sööma ja lootma et aitavad
kuigi antikad ei ole nii, et sööd sisse ja oled rõõmus, iseendaga tuleb kõvasti tööd teha ja kui iseendaga ei tee tööd, siis ei aita ükski tablakas
Lambipirn kirjutas: Lõikunud olen ma ka juba aasta aega aga midagi ei lähe paremaks
okei, see on nüüd küll imelik lause
mis hetkel oma elus sa hakkasid et lõikumine lahendab maailma probleemid ja miks? see ei lahendagi ega teegi paremaks midagi. šokk, ma tean.

tuleb üles leida endas see kolle, mis sind masendusse ajab ja sellega tegelema hakata.
everyone's gonna die and no one's gonna remember you

Re: Ma tahan ennast tappa

#6
Mina tulin depressioonist ilma ühegi tabletita välja. Kõige lihtsam: leia üles see põhjus, mis sul depressiooni põhjustab. Igal asjal on mingi alge, päästik, mis vallandab depressiooni, suitsiidimõtted jne. Ja põhjuseid on nii erinevaid. See põhjus, mis minul depressiooni tekitas, ei ole kindlasti sama mis sinul. Püüa iseendaga tööd teha.

Re: Ma tahan ennast tappa

#8
Oeh... Nii paljud soovitavad otsida kollet. Ka minul hiljaaegu diagnoositi depressioon. Kohe taheti ka tablettide peale panna aga ma ytlesin kohe selge ei. Need ei aita. Ja ka kolde otsimine ei aita. (vahest) Depressioonil ei ole alati kindlat kollet. See võib olla segu paljudest asjadest või siis võib olla võimatu seda muuta. Mina isiklikult soovitaks endale leida mingi ENNASTSÄÄSTVA tegevuse (mitte lõikumise) enda rahustamiseks ja enda depressiooni väljaelamiseks. Mina vahetasin noa paberi ja pliiatsi vastu. Aitas superhästi. Proovi Sa ka leida midagi. Mine jaluta, joonista, luuleta, tee trenni. Lihtsalt otsi midagi mis aitab Sul depressiooni ennastsäästvalt välja elada. See võib aidata. Ei garanteeri aga soovitan😊 edu ja jaksu selle kõige lahendamisel ja ellujäämisel.

Re: Ma tahan ennast tappa

#9
Veidi suvaliselt ehk kõlab, aga mina avastasin ka depressioonis olles, et kirjutamine tuleb sel ajal VÄGA hästi välja. Tagantjärele ikka imetlen oma luuletusi, mida ma depressioonis olles kirjutasin.
Kindlasti muusika kuulamine saab aidata, kuigi võib ka hullemaks teha. Ma kuulasin depressiooniga juhuslikult üht bändi ja hiljem mitu aastat ei saanud neid kuulata, sest tuletas halbu asju meelde.
Mingi hetk tegin endale depreka jaoks playlist "depression" ja panin sinna kurbi laule juurde. Aga järsku märkasin, et viimased laulud polnudki enam nii kurvad. Siis oli alati nii, et kui end väga halvasti tundsin, kuulasin seda playlisti ja lõpuks läks see tasapisi paremaks, mistõttu ka mu enda enesetunne paranes kui playlisti lõpp kätte jõudis. Siis ma sain enesetunde "miinusest nulli" ja sealt edasi sain ise upitada millegi muuga, või ka jätta 0 peale. See ka hea tulemus ju.

Re: Ma tahan ennast tappa

#10
5 aastat depressioonis istunud. Kolde leidmine minu puhul enam tõenäoliselt ei aita, kuna depressioon ise tekitab juba depressiooni. Olen ka korduvalt käinud abiotsingutel, ligi 10 psühholoogi + psühhiaatrid. Kõigilt lõpuks kuulnud et davs, paki asjad, sul pole mõtet enam tulla, ei oska aidata. Ega ausalt öeldes ei olegi midagi teha enam, ma olen depressioonis olemisega nii ära harjunud, et õnnelik olemine millegi üle pole enam valik mulle. Jah, tean, et endaga peaksin vaeva nägema ja punnima vastu, aga milleks? Elad oma 60-70 aastakest elu ära ja absull kõigil on savi, et sa üldse elasid. Vaielge vastu kui tahate, aga nii see ju on.

Re: Ma tahan ennast tappa

#11
Kasutan oma luba vastu vaielda: Sinu olemasolu ja tegevused mõjutavad kõiki sinu ümber. Isegi kui sul pole palju sõpru, on palju neid, kes näevad, et sa olemas oled. Sinu vanemad, tuttavad, nende pered, koolis sinu klassikaaslased ja tööl töökaaslased. Sinu olemasolu paneb neid sellele mõtlema. Ma ise olen sageli mõelnud, et mida üks või teine vaikne inimene mõelda küll võib. Ja sellised mõtted on mulle väga tähtsad. Nii et veidral kombel oled sa paljudele inimestele väga tähtis, aga see pole hästi mõõdetav nagu "mitu sõpra sul on" või "mitmele inimesele sa nõu oled andnud". Ja pärast surma jäädakse sind selliste asjade pärast ikka mäletama. Mina kavatsen oma lastele tulevikus küll rääkida, et mõtlesin väga palju mõtteid just selle pärast, et tööl oli üks vaikne tüüp ja ma tahtsin temast aru saada. Ja siis teavad mu lapsed, et nende isal oli oluline tuttav, kellega ta kordagi ei suhelnud.

Depresioonist lahti saamise osas ... ma ise olen deprekast enamvähem võitu saanud kahel korral. Esimene kord tekkis, kui olin arvutisõltuvuses. Kui arvuti ära võeti, siis pool aastat olin väga vihane, aga seejärel hakkasin mõtlema, et "mis siis tegelikult juhtus ja kes milliseid vigu tegi." Ja kui neile küsimustele vastused saanud, siis leidsin, et tegelt polegi nii hull olla ja asi läks paremaks.
Teine kord hakkas ilmselt arusaamast, et mu vanemad keelavad mulle väga paljut ja siis ma olin mitu kuud kodus nii, et ei teinud peaaegu midagi. Lõpuks kolisin välja ja VÄGA palju paremaks läks. Praegu elangi üksinda ja ei ole mitte midagi keerulist ega rasket nagu paljud väidavad. Ainus küsimus on, kuidas raha saada, aga kõik muu nagu söögi tegemine ja pesu pesemine on käkitegu.
Vasta

Mine “Enesetapp”

cron