Väsinud

#1
Tervitus. Olen 18-aastane noormees ja olen kannatanud viimased kaks aastat depressiooni ja tugevate ärevushäirete käes. Vaevab pidev ükskõiksus ümbritsevast ja üsnagi intensiivselt melanhoolne meeleolu. Vahetevahel, umbes kord nädalas, muutub olukord ka füüsiliseks, midagi teha ei jaksa, leban voodis valudes pea- ja rinnapiirkonnas, vahel tuleb esile ka külmavärinaid. Ärevushäiretest. Kord päevas või üle päeva tunnen erinevat moodi ärevust, levinumad vormid on paaniline surmahirm või agressioon. Agressiooni ajal kellelegi konkreetselt viga pole teinud, ainult ärritun kergesti ja ähvardan hetkest ärritajat kehakeelt, ekstreemsel juhul ka sõnu, kasutades rünnata. Asi on läinud niivõrd kaugele, et ma ei tunneta enam reaalsust. Saan küll aru, mida ma teen, inimeste silmis, kellega igapäevaselt kokku puutun, käitun üsna normaalselt ja tavapäraselt, aga kõik, mida ma ise näen või kuulen ei tundu päris, kõik toimuks justkui unenäos. Justkui näiteks ma vaataks kõike toimuvat telerist. Seni olen enda olukorrale leevendust leidnud vaid tubakast ja alkoholist, 1-2 pudelit veini ja pakk sigarette on sama tavaline igapäevane nähtus kui klaas vett söögi kõrvale. Vahetevahel tarbin ka teisi meelemürke, üldjuhul kanep või ecstasy. Olen taolisest elust väsinud ning suitsiidsed mõtted on pea, et igapäevased. Taoline elu käiks igale endast lugupidavale inimesele ego pihta. On ehk keegi taolises situatsioonis olnud ning räägiks enda kogemustest, kuidas sellest välja on tulnud või parajasti end aitab? Targutajad jätku kirjutamata.
Tänud ette.

Re: Väsinud

#2
Tere.

Eks kõige kindlam tee ole spetsialisti toe kasutamine. Saab ka ise lugeda ja end aidata, mis on vaevarikas, aga võimalik, aga ilmselt mõjutavad emotsioonid ja hetketujud liigselt ja ei saa end piisavalt adekvaatselt hinnata. Soovitan psühhiaatrit, terapeuti. Tean inimesi, kes on pöördunud ja spetsialistiga koos palju tööd teinud ja nii ka abi saanud.

Re: Väsinud

#4
Hanna E kirjutas:
17 Veebr 2018, 14:25
Kas sa elad üksi või vanematega? Kui koos vanematega siis soovitan kõogepealt nendega rääkida
ma arvan et vanemad on olukorrast teadlikud kui ta vanematega elab, võimatu märkamatuks jääda sellisel asjal kaks aastat jutti
mis sa ikka nendega räägiks, nemad oleks samuti nõutud ega oskaks aidata
soovitaks ka pigem spetsialisti, nad targemad ja oskavad rohkem aidata, tuge pakkuda ning vajadusel rohte kirjutada
kõik on sodi
Vasta

Mine “Enesetapp”