Tähelepanu puudus

#1
Tere! Kirjutan siia oma suhtemure pärast. Olen suhtes endast paar aastat vanema kutiga. Saime tuttavaks temaga neti kaudu, avastasime, et meil on tohutult ühiseid huvisid ja et meil sarnane huumorimeel. Kõik algas väga roosiliselt: kinkis armsaid meeneid, viis kohtama, tõi valentiinipäevaks roose. :) Esimese suudluse sain alles kolmandal kohtumisel. Olin kohutavalt armunud. Kõigest sellest on möödunud vaid paar kuud ja juba on kõik teisiti. Suhtub minusse kuidagi külmalt, näeme harva (paar korda nädalas). Ta ei helista mulle kunagi ise, kirjadele vastab mitu tundi hiljem ja kui ta ise mulle kirjutab on see taevane ime. Kõike seda seletab ta sellega, et koolis on palju teha ja et peab õppima või jõusaali minema. See võib ka tegelikult tõsi olla, sest ta on väga ambitsioonikas. Tal on oma tulevikuplaanid selged, õpib ranges koolis, kus jäetaksegi õpilastele palju õppida. Aga mind teeb nukraks see, kui vähe aega tal minuga olemiseks jääb. Kui ta tahaks, siis ta leiaks mulle rohkem aega, loobuks mõnest oma huviringist (neid on tal samuti palju) ja panustaks aega meie suhtesse. Olen talle juba mitmel korral vihjanud, et ma tahaksin rohkem aega temaga veeta ja et ta võiks mulle mõnikord ise kirjutada või helistada, kuid mulle tundub, et tal pole sellest sooja ega külma. Kui talle ise helistan ja õue kutsun, siis tal pole kunagi aega. Kuid kui tal tuleb tuju kuhugi minna, siis pean mina alati valmis olema. Üks asi veel, mis mind meie suhte osas mõtlema pani. Küsisin talt hiljuti, et miks ma talle meeldin. Ta nimetas mitu erinevat asja, kuid üks köitis mu tähelepanu ja mitte heas mõttes. Nimelt ta ütles, et talle meeldib see tunne, et ma olen talle alati olemas ja teda ootamas. Jah.. ma kirjutan talle tihti ise, küsin mis ta teeb ja olen nördinud, kui ta taaskord vastab, et tal plaanid tehtud (see on meie suurim erinevus: mina elan spontaanselt, talle meeldib kõike ette planeerida). Ja tema naudib seda! :evil:
Mida ma peaksin olukorra parandamiseks tegema? See tunne, kui sulle nii vähe tähelepanu pööratakse, on kohutav. Kas ta üldse hoolib minust või on minuga mugavusest? Mingis mõttes jääb mulle mulje, et ta natuke nagu hoolib. Meie viimane kohtumine oli väga armas ja romantiline, viibisime 7 tundi järjest koos. Ta tegi mulle kõik välja ja kohtles mind kenasti. Välja arvatud see, et ta ei tahtnud mind koju saata, sest tahtis trenni minna.. Kuid selle eest küsis, et mis ma järgmine päev teen. Vastasin, et reedel mul tema jaoks aega pole, kuna lähen oma hea vana sõbraga kohtuma. Selle peale hakkas igasuguseid küsimusi esitama, et kes ta on ja kust ma teda tunnen. See oli isegi natuke nauditav, et ta natuke armukade oli. Aga jah.. Kuidas ma saaksin temalt rohkem tähelepanu? Tahaksin temaga lihtsalt lähedasemaks saada, hetkel tunnen, aga et kõik liigub hoopis vastupidises suunas. :(

Loodan, et viitsite mu pika kirja läbi lugeda!

Re: Tähelepanu puudus

#3
Praegu jättis mulle see lugu sellise mulje, et sa lihtsalt ei paku talle sama palju huvi kui tema trennid vms. Et algul oli armumine, jah, aga praeguseks enam armastust mitte nii väga?
Tundub, nagu ta ülekoormaks ennast igasuguste kohustustega ja sina oled mitte nii tähtsal kohal võrreldes muude asjadega. Ma ise peaks sinu olukorras temaga vähe tõsisema vestluse maha ja räägiks läbi, et mis on tema ja sinu jaoks prioriteetideks ja kas see on aus, et tema nii ükskõikselt võib käituda. Lõpeta tema järel jooksmine, las ta saab ise tunda, mis tunne see on.
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid. Poiss ja Tüdruk”