Love

#1
Kas teile tundub ka imelik see armastuse värk? See, et leiad kellegi juhuslikult ja otsustad, et tahad temaga olla. Mõnedel juhtudel siis elu lõpuni. Just tema ja ei keegi muu. Kas pole veider? Nii palju inimesi ja just tema.

Ma ei saa aru inimestest, kellel on palju suhteid olnud. Pigem ma olen vallaline, kuni leian selle õige ja olen temaga koos lõpuni. Minu jaoks on see täiesti imelik ja rõve kuidas osad inimesed abielluvad mitu korda või vahetavad oma paarilist nagu mingit mänguasja. Ma lihtsalt ei saa aru ja see on nii rõve minu jaoks.

Jagage enda mõtteid.

Re: Love

#2
Ise arvan kah, et võiks olla üks ja see õige, mitte sisustada aega teistega, kellega tegelikult koos ei soovi olla. Lahku minekutest nii palju, et inimesed muutuvad jne, vahest soovib üks osapool olla elulõpuni teisega koos, kuid teine jätab esimese maha.

Re: Love

#3
Buster kirjutas:Ise arvan kah, et võiks olla üks ja see õige, mitte sisustada aega teistega, kellega tegelikult koos ei soovi olla. Lahku minekutest nii palju, et inimesed muutuvad jne, vahest soovib üks osapool olla elulõpuni teisega koos, kuid teine jätab esimese maha.
❤️❤️❤️

Re: Love

#5
Külaline kirjutas:Sa oled lihtsalt naiivne. Paratamatult inimesed tüdinevad üksteisest. Ma tahaks sinuga 15a pärast sellel teemal vestelda :D

Minu vanaema ja vanaisa on 50 aastat olnud abielus. Paljud inimesed on ka tänapäeval surmani koos.. mõned lahutavad. Ma ei ole naiivne. Mina usun, et kaks inimest võivad olla surmani koos. Ma usun tõelisse armastusse. Kui sina ei usu, siis ole oma mitme mehe või naisega nagu tahad. Ole nagu mänguasi kui tahad. Mina jään enda arvamusele kindlaks. ja mulle ei meeldi selline käitumine kui inimsed pidevalt vahetavad inimesi. See on haige ja seda on valus vaadata. See ajab mind oksele.

Re: Love

#6
Paraku on armumine ja on armastus. Armumine viib lahkuminekuni, armastus hoiab paare koos ka siis, kui nad on vahepeal lahku läinud. Kusjuures inimene on selline loom, kes on võimeline armastama ka mitut inimest ning endiselt jääma truuks ühele ainsale.
1 sõna võib muuta kogu teksti tähenduse.

Re: Love

#7
Ja kui üks hetk avastad, et ei armasta seda inimest, olete lahku kasvanud, muutunud jm, siis ikka jääte kokku, kuna rohkem kui üks kaaslane on rõve? Paraku elu on selline. Ja suhte alguses ei tunne inimest täielikult, seega ei saagi kohe teada, kas tahad temaga kogu elu koos veeta. Mõnel joppab kohe esimese armastusega, teisel on neid rohkem kui üks. Ma arvasin ka kunagi, et igale ühele on olemas vaid üks armastus, kuid enam nii ei arva. Kui üks armastus saab otsa, siis kas elad edasi üksinda kuni elupäevade lõpuni?

Re: Love

#8
Noo vahepeal lihtsalt ei ole muud võimalust, kui lahutada. Minu vanemad sisimas ikkagi armastavad üksteist, aga kuna mu isal on alkoholi probleeme, siis mu ema ja mina lihtsalt kolisime ära, sest mu ema tahtis, et ta kolmas laps saaks vähemalt parema elu, kui kasvada alkohoolikuga.

Re: Love

#9
See "armastuse värk" ei tundu imelik, küll aga on mu seisukohad sel teemal lapsepõlvest praeguseni ikka tohutult muutunud ja muutuvad jätkuvalt. See, et leiad nn juhuslikult kellegi, ja otsustad, et tahad temaga olla, tundub küll normaalne ja loomulik asi. Sõpradega on ju samamoodi - kellega on lahe koos olla ja kes on eriline ja oluline, sellega tahadki rohkem aega veeta.

Eks ma arvasin ka kunagi, et on imelik ja rõve, kui kaaslast vahetatakse, aga noh, eks see olegi nooruse naiivsus, või isegi pigem rumalus, mis suures osas kahjuks kasvatusega kaasa antakse ehk varaseks kahtlemiseks justkui polegi võimalust. Selle imelik olemise lükkab üldiselt ümber elukogemus, kuigi jah, mõnele võib see arusaam, et tihti see ikka ei toimi, et üks ja elu lõpuni, päris valusalt vastu pead anda ja päris korralikult endas pettuma panna. Tekitada selle tunde, et ma ei saanud hakkama - kas siis suhte hoidmisega või esimese korraga õige kaaslase valikuga. Kuigi ei peagi saama, ja juttu polegi üldse mingist hakkamasaamisest, vaid ühest eluperioodist, elukogemusest ja õppimisest. Ise usun, et üsna võimatu on väga noorest peast eluks ajaks kaaslane ära valida. Nagu ütlesin, siis jah, vahel veab ja tuleb eluaegne koosolemine. Aga EI PEA igaühel ei vedama ega olema teadmisi ja oskuseid ja selgeltnägemisvõimet sellist valikut teha. Muid asju ju ka terveks eluks ette ei otsusta (nt elukoht, töökoht, õpingud, huvid, suhted sõpradega jne), miks siis suhte osas peaks seda, ja ammugi nii hirmus varakult, tegema.

Ehk siis - arvan, et ega pea ka kaaslase puhul kohe suurt otsust tegema, et nüüd koos ja elu lõpuni. Nii võib minna, ja väga lahe, kui läheb, sest see peab ikka väga hea juhus olema, kui sellise inimese leiad, aga sellest kinnisideest ei maksa liiga kõvasti kinni hoida, sest noh.. palju asju võib tunduda (näiteks seesamune: tahan kindlasti olla just temaga elu lõpuni koos), aga tulevikku ju ette ei näe - inimene võib muutuda, areneda tohutult, vahel aga kaaslasega eri suunas. Soovid ja ootused suhtele ja elule võivad aja jooksul totaalselt muutuda. Pole ju mõtet põhimõtte pärast igavesti koos olla, kui lõpuks on tegemist liiga erinevate inimestega. Vahel on lihtsalt nii, et koos on hea, inimene täiesti õige, suhe õigemast õigem, aga mingil hetkel see end ammendab ehk midagi enam ei paku. Ja võibki öelda, et selle suhte aeg sai täis. Arvan sama, mida eespoolgi arvati, et ka sel juhul pole mõtet ei igavesti koos olla ega ka lahku minnes igaveseks üksi jääda. Ma ei poolda ka kergekäelist lahkuminekut, kuid veel vähem pooldan seda, et kui see "õige" mingil hetkel enam ei ole õige, siis pingutades edasi koos olla, kuigi kummalgi enam päris hea ei ole. Elu on niigi lühike, ei maksa kinni hoida sellest, mis ei toimi. Ja kui ühel enam hea pole, ei saa ka teisel päris õige ja hea olla, seega ka see argument jääb ära, et üks teeb otsuse teise õnne arvelt.

See on ka huvitav küsimus, mis välja tõid, et nii palju inimesi, et kuidas just ühega tekib see soov olla koos ja mõnikord ka elu lõpuni. Eks see või alguses kohati ka pime armumine olla, mis tihti sellise soovini viib, aga kuna inimesi on ilmas palju, siis eks ikka ole neid, kellega sobidki nii, et ongi koos igakülgselt hea. Jällegi võrdlus sõpradega, eriti just nende nn parimate sõpradega, mis paljudele tuttav kogemus, et on imeline kontakt ja üksteise täiendamine, loominguline koostoime jne. Nii et ega see suhte puhul ses osas nii eriline olegi, vaid ikka sama põhimõte, mida juba eespool korrutasin - oled sellega, kellega on hea.

See, et kellelgi on palju suhteid olnud - eks see ole nii ja naa ja lihtne on kõrvaltvaatajana hinnanguid anda. Ehk oskas ta lihtsalt õigel hetkel märgata, et need suhted ei toimi? Ehk tal lihtsalt vedas, et leidis mitmel korral järjest selle õige inimese, kellega koos olla? Mina ei näe, et kaaslase vahetamine iseeneses halb oleks. Tulebki olla seal, kus on hea. Päris suhtest suhtesse ei maksa vast hüpata jah, sest eks suhe mõningast süvenemist justkui siiski eelda, samas eks iga inimene valibki ise, kuidas elab. Kui kellelegi sobivad lühikesed suhted, neile kaaslastele ka, kelle ta valib, siis keda see segada saab? Tegelikult ei tohiks ju kõrvaltvaatajat puudutada.

Re: Love

#10
termomeeter kirjutas:Kui kellelegi sobivad lühikesed suhted, neile kaaslastele ka, kelle ta valib, siis keda see segada saab? Tegelikult ei tohiks ju kõrvaltvaatajat puudutada.
Ühiskonda. 30-aastane naine, kes "suhtest" "suhtesse" hüppab ning lõpuks viimasel võimalusel ühe lapse saab, sedagi võibolla üksikemana. Siis aga kirutakse valitsust, et miks pensionile 70-aastaselt saab või siis hävitatakse genofondi ja tulevast ühiskonda neegreid importides. Aga siin ultraliberaalses foorumis ruulib ju individualism ning sellist mõttekäiku ei osatagi läbi teha.

Re: Love

#11
nurmenukk kirjutas:Ja kui üks hetk avastad, et ei armasta seda inimest, olete lahku kasvanud, muutunud jm, siis ikka jääte kokku, kuna rohkem kui üks kaaslane on rõve? Paraku elu on selline. Ja suhte alguses ei tunne inimest täielikult, seega ei saagi kohe teada, kas tahad temaga kogu elu koos veeta. Mõnel joppab kohe esimese armastusega, teisel on neid rohkem kui üks. Ma arvasin ka kunagi, et igale ühele on olemas vaid üks armastus, kuid enam nii ei arva. Kui üks armastus saab otsa, siis kas elad edasi üksinda kuni elupäevade lõpuni?
Jah

Re: Love

#12
termomeeter kirjutas:See "armastuse värk" ei tundu imelik, küll aga on mu seisukohad sel teemal lapsepõlvest praeguseni ikka tohutult muutunud ja muutuvad jätkuvalt. See, et leiad nn juhuslikult kellegi, ja otsustad, et tahad temaga olla, tundub küll normaalne ja loomulik asi. Sõpradega on ju samamoodi - kellega on lahe koos olla ja kes on eriline ja oluline, sellega tahadki rohkem aega veeta.

Eks ma arvasin ka kunagi, et on imelik ja rõve, kui kaaslast vahetatakse, aga noh, eks see olegi nooruse naiivsus, või isegi pigem rumalus, mis suures osas kahjuks kasvatusega kaasa antakse ehk varaseks kahtlemiseks justkui polegi võimalust. Selle imelik olemise lükkab üldiselt ümber elukogemus, kuigi jah, mõnele võib see arusaam, et tihti see ikka ei toimi, et üks ja elu lõpuni, päris valusalt vastu pead anda ja päris korralikult endas pettuma panna. Tekitada selle tunde, et ma ei saanud hakkama - kas siis suhte hoidmisega või esimese korraga õige kaaslase valikuga. Kuigi ei peagi saama, ja juttu polegi üldse mingist hakkamasaamisest, vaid ühest eluperioodist, elukogemusest ja õppimisest. Ise usun, et üsna võimatu on väga noorest peast eluks ajaks kaaslane ära valida. Nagu ütlesin, siis jah, vahel veab. Aga EI PEA igaühel ei vedama ega olema teadmisi ja oskuseid sellist valikut teha. Muid asju ju ka terveks eluks ette ei otsusta (nt elukoht, töökoht, õpingud, huvid, suhted sõpradega jne), miks siis suhte osas peaks seda, ja ammugi nii hirmus varakult, tegema.


Ehk siis - arvan, et ega pea ka kaaslase puhul kohe suurt otsust tegema, et nüüd koos ja elu lõpuni. Nii võib minna, ja väga lahe, kui läheb, sest see peab ikka väga hea juhus olema, kui sellise inimese leiad, aga sellest kinnisideest ei maksa liiga kõvasti kinni hoida, sest noh.. palju asju võib tunduda (näiteks seesamune: tahan kindlasti olla just temaga elu lõpuni koos), aga tulevikku ju ette ei näe - inimene võib muutuda, areneda tohutult, vahel aga kaaslasega eri suunas. Soovid ja ootused suhtele ja elule võivad aja jooksul totaalselt muutuda. Pole ju mõtet põhimõtte pärast igavesti koos olla, kui lõpuks on tegemist liiga erinevate inimestega. Vahel on lihtsalt nii, et koos on hea, inimene täiesti õige, suhe õigemast õigem, aga mingil hetkel see end ammendab ehk midagi enam ei paku. Ja võibki öelda, et selle suhte aeg sai täis. Arvan sama, mida eespoolgi arvati, et ka sel juhul pole mõtet ei igavesti koos olla ega ka lahku minnes igaveseks üksi jääda. Ma ei poolda ka kergekäelist lahkuminekut, kuid veel vähem pooldan seda, et kui see "õige" mingil hetkel enam ei ole õige, siis pingutades edasi koos olla, kuigi kummalgi enam päris hea ei ole. Elu on niigi lühike, ei maksa kinni hoida sellest, mis ei toimi. Ja kui ühel enam hea pole, ei saa ka teisel päris õige ja hea olla, seega ka see argument jääb ära, et üks teeb otsuse teise õnne arvelt.

See on ka huvitav küsimus, mis välja tõid, et nii palju inimesi, et kuidas just ühega tekib see soov olla koos ja mõnikord ka elu lõpuni. Eks see või alguses kohati ka pime armumine olla, mis tihti sellise soovini viib, aga kuna inimesi on ilmas palju, siis eks ikka ole neid, kellega sobidki nii, et ongi koos igakülgselt hea. Jällegi võrdlus sõpradega, eriti just nende nn parimate sõpradega, mis paljudele tuttav kogemus, et on imeline kontakt ja üksteise täiendamine, loominguline koostoime jne. Nii et ega see suhte puhul ses osas nii eriline olegi, vaid ikka sama põhimõte, mida juba eespool korrutasin - oled sellega, kellega on hea.

See, et kellelgi on palju suhteid olnud - eks see ole nii ja naa ja lihtne on kõrvaltvaatajana hinnanguid anda. Ehk oskas ta lihtsalt õigel hetkel märgata, et need suhted ei toimi? Ehk tal lihtsalt vedas, et leidis mitmel korral järjest selle õige inimese, kellega koos olla? Mina ei näe, et kaaslase vahetamises iseeneses midagi halba oleks. Tulebki olla seal, kus on hea. Päris suhtest suhtesse ei maksa vast hüpata jah, sest eks suhe mõningast süvenemist justkui siiski eelda, samas eks iga inimene valibki ise, kuidas elab. Kui kellelegi sobivad lühikesed suhted, neile kaaslastele ka, kelle ta valib, siis keda see segada saab? Tegelikult ei tohiks ju kõrvaltvaatajat puudutada.
Tegelikult on ikka neid ka, kes on elu lõpuni ainult ühega koos. Rõve on ikka vaadata neid inimesi, kes koguaeg vahetavad paarilist.

Leian, et sinu ja minu arvamus ei lähe kuidagi kokku

Re: Love

#13
Suhtest suhtesse hüpata on tõesti nõme.
Samas, inimesed armuvad, inimeste tunded jahtuvad, ning kui ei ole kumbki enam suhtes õnnelik, ei ole mõtet edasi suhtes olla. Samas suhe ei tähenda et kohe voodisse kargad. Veel vähem seda,et teised ei või ka meeldida, peaasi, et prioriteedid ja ka piirid ning ootused on paigas.
Mina näiteks ei pane pahaks suhtekaaslasele seda, et ta vahepeal kellegisse armub ja temaga seetõttu lähedasem veidi on, kuni ta peab kinni piiridest, milles on enda kaaslasega kokku leppinud. Kui aga suhe minuga temale enam ei sobi, las läheb, peaasi, et õnnelik oleks.

Re: Love

#14
starsss kirjutas: Minu vanaema ja vanaisa on 50 aastat olnud abielus. Paljud inimesed on ka tänapäeval surmani koos.. mõned lahutavad. Ma ei ole naiivne. Mina usun, et kaks inimest võivad olla surmani koos. Ma usun tõelisse armastusse. Kui sina ei usu, siis ole oma mitme mehe või naisega nagu tahad. Ole nagu mänguasi kui tahad. Mina jään enda arvamusele kindlaks. ja mulle ei meeldi selline käitumine kui inimsed pidevalt vahetavad inimesi. See on haige ja seda on valus vaadata. See ajab mind oksele.
Muidugi on neid, kes on surmani koos. Üldiselt lihtsalt nii ei lähe - st nii ei vea. See peab olema suurel määral hea juhus, mitte vaid otsus. Ainult otsus võib päris õnnetu eluni viia. St vastukaaluks sinu 50-aastasele abielu näitele võin tuua oma suguvõsast näiteid, kus samuti on eluaeg koos oldud, aga inimene teadvustab ise, et polnud õnnelik ja ütlebki, et mõttetult elatud elu. Kui õige see siis on?

Ja pole ju ka ainult kaks äärmust, et kas surmani koos või pidevalt vahetamine..

Re: Love

#15
Külaline kirjutas:Suhtest suhtesse hüpata on tõesti nõme.
Samas, inimesed armuvad, inimeste tunded jahtuvad, ning kui ei ole kumbki enam suhtes õnnelik, ei ole mõtet edasi suhtes olla. Samas suhe ei tähenda et kohe voodisse kargad. Veel vähem seda,et teised ei või ka meeldida, peaasi, et prioriteedid ja ka piirid ning ootused on paigas.
Mina näiteks ei pane pahaks suhtekaaslasele seda, et ta vahepeal kellegisse armub ja temaga seetõttu lähedasem veidi on, kuni ta peab kinni piiridest, milles on enda kaaslasega kokku leppinud. Kui aga suhe minuga temale enam ei sobi, las läheb, peaasi, et õnnelik oleks.
`vahepeal kellegisse armub ja temaga seetõttu lähedasem veidi` - ma põletaks ta maja maha ja viskaks teda kööginõudega

Re: Love

#16
Külaline kirjutas:
Külaline kirjutas:Suhtest suhtesse hüpata on tõesti nõme.
Samas, inimesed armuvad, inimeste tunded jahtuvad, ning kui ei ole kumbki enam suhtes õnnelik, ei ole mõtet edasi suhtes olla. Samas suhe ei tähenda et kohe voodisse kargad. Veel vähem seda,et teised ei või ka meeldida, peaasi, et prioriteedid ja ka piirid ning ootused on paigas.
Mina näiteks ei pane pahaks suhtekaaslasele seda, et ta vahepeal kellegisse armub ja temaga seetõttu lähedasem veidi on, kuni ta peab kinni piiridest, milles on enda kaaslasega kokku leppinud. Kui aga suhe minuga temale enam ei sobi, las läheb, peaasi, et õnnelik oleks.
`vahepeal kellegisse armub ja temaga seetõttu lähedasem veidi` - ma põletaks ta maja maha ja viskaks teda kööginõudega
See külaline on lihtsalt cuck, pole mõtet kuulata teda.

Re: Love

#17
Külaline kirjutas:Sa oled lihtsalt naiivne. Paratamatult inimesed tüdinevad üksteisest. Ma tahaks sinuga 15a pärast sellel teemal vestelda :D
Täiesti nõus. Laps kes pole veel elu näinud ega suhetest aru saaanud.

Re: Love

#18
starsss kirjutas:
Külaline kirjutas:Sa oled lihtsalt naiivne. Paratamatult inimesed tüdinevad üksteisest. Ma tahaks sinuga 15a pärast sellel teemal vestelda :D

Minu vanaema ja vanaisa on 50 aastat olnud abielus. Paljud inimesed on ka tänapäeval surmani koos.. mõned lahutavad. Ma ei ole naiivne. Mina usun, et kaks inimest võivad olla surmani koos. Ma usun tõelisse armastusse. Kui sina ei usu, siis ole oma mitme mehe või naisega nagu tahad. Ole nagu mänguasi kui tahad. Mina jään enda arvamusele kindlaks. ja mulle ei meeldi selline käitumine kui inimsed pidevalt vahetavad inimesi. See on haige ja seda on valus vaadata. See ajab mind oksele.
Ja kas sa t6esti arvad, et need inimesed on õnnelikult koos? Nende suhetest on ka käinud läbi selliseid probleeme, mida nad ei andesta teineteisele kunagi, mida einsuuda unustada ja mille tõttu usaldus on kahanenud. Nad võivad olla teiste silmis koos, aga suure tõenäosusega on kunagigi pidanud armukest, ausalt. Nad võivad olla koos, sest kardavad v ei taha üksi olla. Võisiis selle pärast, et kardavad, mida teised arvavad, kui nad lahku lähevad. See on elu.
Siiralt teineteist armastavaid 30aastat koos olnud paare on vähe. Pole mõtet ennast piinata, kui suhe enam ei toimi.

Re: Love

#19
Külaline kirjutas:
Külaline kirjutas:Suhtest suhtesse hüpata on tõesti nõme.
Samas, inimesed armuvad, inimeste tunded jahtuvad, ning kui ei ole kumbki enam suhtes õnnelik, ei ole mõtet edasi suhtes olla. Samas suhe ei tähenda et kohe voodisse kargad. Veel vähem seda,et teised ei või ka meeldida, peaasi, et prioriteedid ja ka piirid ning ootused on paigas.
Mina näiteks ei pane pahaks suhtekaaslasele seda, et ta vahepeal kellegisse armub ja temaga seetõttu lähedasem veidi on, kuni ta peab kinni piiridest, milles on enda kaaslasega kokku leppinud. Kui aga suhe minuga temale enam ei sobi, las läheb, peaasi, et õnnelik oleks.
`vahepeal kellegisse armub ja temaga seetõttu lähedasem veidi` - ma põletaks ta maja maha ja viskaks teda kööginõudega
Olin ise sellises suhtes, kus mu naine mõnikord jalutab teisega käest kinni hoides ning nende vahel musid huultele on tavaline minu jaoks. Me pidime kõik kolmekesi maha istuma ja piirid paika panema, ning kõik kolm austavat üksteist ning usaldavad üksteist. Et üldse sellise asjaga leppida, peab olema usaldust ja avameelsust. Sest nii nagu on vahe armastusel erinevate inimeste vastu, on ka vahe armastusel ja armumisel. Nüüdseks on tal see faas möödunud, nad püsivad endiselt lähedased ja me saame kõik läbi, ilma et, keegi tahaks kellegi maha või korteri maha põletada.

Re: Love

#21
Külaline kirjutas:
Külaline kirjutas:Sa oled lihtsalt naiivne. Paratamatult inimesed tüdinevad üksteisest. Ma tahaks sinuga 15a pärast sellel teemal vestelda :D
Täiesti nõus. Laps kes pole veel elu näinud ega suhetest aru saaanud.
Pigem olete teie lapsikud ja ebaratsionaalsed. Kooselu armastuse - tunde - pärast, muutus laialdaseks romantismi levikuga, mis oli vastuseks valgustusajastu ratsionaalsele mõtlemisele. Enne romantismi levikut said inimesed kokku eesmärgi pärast, armastus tuli aga aja jooksul üle elatud raskuste kiuste, ja tuleb ka praegu. Tänapäeval pole enam inimestel kannatust, nende elu juhivad kirg ja ebaratsionaalsus, unustatud on ka eesmärk.

Re: Love

#23
Külaline kirjutas:Justninelt ratsionaalsus juhibki - inimesed saavad nüüd m6istusega aru, et nad pole kohustatud olema suhtes, kus nad pole õnnelikud.
Kas tunnetest ja kirest lähtumine on ratsionaalne? Pealegi ei räägi ma teismeliste "suhetest".
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid. Poiss ja Tüdruk”