poiss ei hooli

#1
Selline raske olukord, et igasuguste jamade ja tülide tõttu ongi võibolla et isegi viimane terve aasta kujunenud sedasi, et peale oma poissõbra kellegi teisega ei suhtle ega väljas käi (kui siis tõesti harva) . Aga meie suhe läks hapuks juba aastaid tagasi, kui tema leidis teise tüdruku ning arvas, et nii kaua kui mina teada ei saa, võib täiel rinnal elu nautida. Õnneks neil asjad ilusatest magusatest sõnadest ja kokkusaamistest kaugele ei arenenud, sain enne jälile, aga siiski on halb tunne olla reedetud. Samas ta räägib siiani, et see ei tähendanud midagi ja on kogu aeg mind armastanud. Minu jaoks see muidugi midagi on, kui nad planeerisid salaja kokkusaamisi, kustutasid armsaid sõnumeid et keegi ei teaks, lohutasid üksteist ja tüdruk käis pale et ta minust lahku läheks ja igasuguseid jubedaid asju...ja minu kallis noormees kuulas seda kuid ja kuid, ise selle peale mitte tulles, et see ei ole aus ega kena minu suhtes. Sellest on küll palju aastaid möödas, kuid suurem osa päevi aastas-muuseas nii aasta aasta järel möödub tülitsedes vanade teemade üle kui hea ta on kõigiga olnud, kuid see kuidas ta minuga käitub on õudne! Sedal lihtsal põhjusel- ma ei tunne, et ta mind teistega võrdväärselt kohtleks. Ta ei tule ise ütlemata asjade peale, et võiks vabast tahtest näidata, et ta hoolib, kasvõi midagi väikesti tehes/öeldes. Ilmselt me poelgi lahku läinud vaid selle pärast, et oleme olnud koos põhikooli lõpust alates, ikka väga-väga palju aastaid ja oleme harjunud nii olema. Oleme teineteisele ses mõttes keskendunud, et me oleks justkui muust ümbritsevast välja lülitunud, ei kujutaksi ette, et hakkaks kedagi uut täiesti algusest peale usaldama ja tundma õppima. Enamus aega möödub nii, et ta räägib siin küll suurest armastusest, kuid tegudes ei väljendu see kuidagi. Neid ilusamaid sõnu peab lausa välja tirima. Ma vajan lihtsalt enamat suhtelt kui tühju sõnu. Olen toonud jutuks ka lahkumineku, tuues põhjuseks, et ma ei ole õnnelik temaga, sedasi muutub ta õudukaks, hakkab oma masenduse juttu rääkima ja ei tea kuidas siis eluga toime tuleb ja ei taha kedagi teist kunagi enda kõrvale. Aga ma mõtlen, et kui üks noormees hooliks (seda enam et ma pidevalt rõhun et midagi on puudu just tema panusest asjale), siis ta ju teeks kõik endast oleneva ja oleks huvitatud, et kõik oleks hästi, näitaks seda välja, Pakuks ise midagi välja või paar ilusat sõna või tõestaks ennast kuidagi et ta ei aja niisama tühja...mida iganes...Kas see ei ole nõme, et pean talle nädalas vähemalt 5 korda ütlema, et see mida ta pakub pole piisav ja ma olen õnnetu ja ei taha nii jätkata? Kusjuures see eelmainitud teise tüdruku asi-selle kohta ütles ka, et see oli selle pärast, et olukord oli halb ja ta oli kurb ja ei osanud sellest välja tulla. Samas olukord oligi selle pärast halb, sest ta ise ei suvatsenud mitte midagi teha, et suhtes oleks midagigi head ja positiivset. Kui nende asja kohta kuulsin ja neil sellest tüli taoline asi tekkis, siis ta oli küll väga hõivatud selle neiu lohutamisega ja oli ta jaoks rohkem olemas kui minu jaoks ja tegi kõike mida suutis-samas mina istusin kõrval, kurvana ja reedetult ja vaatasin seda pealt lausa. Ta ei pannud tähelegi. Ta ei ole kunagi vist minuga nii toiminud, et suhet parandada või näidata, et ta tõesti tahab et asjast saaks asja.

Lihtsalt ei tea mida edasi teha, sest asi on halvimast halvim. Mingi pool minust tahaks sellest õudusest kaugele joosta, kuid teine pool mäletab vanu armsaid aegu ning ei tahaks teha lõppu nii kaua kestnud suhtele ja täiesti üksinda jääda. Ma ei tea mida sellest arvata, et ta rikub alati kõik ära, ta ei näita vähimat huvigi, kui teda tõesti huvitaks, ei laseks ta mul ju selles kaheldagi. Olen enda arust piiavalt märku andnud, et asi on minu jaoks halb ja ta võiks ka midagi teha. Ilmselt normaalses ja terves suhtes oleks mees nii mees, et naine ei peaks selles kahtlemagi, ta peaks ise seda oluliseks näidata ja vahel armas olla võ vahel väikeste asjadega üllatada. See oleks lausa ideaalnägemus asjast . Kasvõi mõni ülipisike märk tema poolt. Ei ootagi, et ta kuu ja tähed tooks. Aga tundub et talle selle korrutamsiest ei ole kasu. Ta räägib küll ,kuidas ta unistaks et meil asjad oleks, kuid raske on talle selgeks teha, et kui me saame läbi ja ta seda ei hoia või midagi omalt poolt ei tee, siis asjast asja ei saagi. Suhe on ju siiski mingil määral kahepoolne koostöö.

Sellest jutust võis jääda mulje nagu midagi head polekski kunagi olnud, kuid nii see ka päris pole, muidu me ju poleks kokku hakanudki ;) Lihtsalt halvad asjad on ülekaalus ja mure ongi ilsmelt selles, et see on meie põhiteema ja mõlemaid nii tuimaks muutnud, kuid see ei ole normaalne. Kuhu poole küll liikuda sellise asjaga?

Re: poiss ei hooli

#2
Unustage mõlemad mineviku te olete mineviku kinni minge tehke midagi koos nt minge kinno ütle talle nt ma armastan sind vaata mis vastab selle Peale ära koguaeg korruta talle mis ta peaks tegema las ta proovin ta peab ise sellest aru sama sina ole toatav jaräägi palju sa teda armastad.Kas sa üldse armastad teda veel???

Re: poiss ei hooli

#3
Ma räägin talle seda pidevalt ning üritan olla toetav ja hea. Ootan teda väga tihti kodus mitmekäigulise õhtusöögiga, koristan ta järelt pidevalt, üritan ideid välja käia et päris seisma ka asi ei jääks. Olen öelnud et ta on mulle tähtis ning kahju kui asi halvasti läheks, kuid kui temapoolne panus asjale on null ja ta huvi ei väga harva näitab, siis mina paraku rahuolev olla ei saa. Ta räägib pidevalt unistustest mis ja kuidas võiks olla, kuid ta ei tee nende jaoks midagi.

Re: poiss ei hooli

#5
See suhe ei toimi, usu mind. Tean hästi, et ei usu ja jääb lootus, et küll asjad muutuvad, sest kunagi oli ju natuke aega päris hea. Ütlen sulle täiesti kindlalt - see ei muutu, vähemalt mitte nii oluliselt, et sa selles suhtes täiesti rahul ja õnnelik võiksid olla. Te olete erinevad, teil on suhtele hoopis erinevad ootused ja nii kurb kui see ka ei ole, kunagi lähete tõenäoliselt ikkagi lahku. Kui sellega liiga kaua venitada, võib hiljem olla kahetsus kaotatud aja osas. Hakka end ja kaaslast parem varakult selleks lahkuminekuks ette valmistama. Kuigi jah, see otsus peab seestpoolt tulema ja ilmselt vastad mulle, et nii hull ikka asi pole jne. Been there, done that, samuti on selliseid kogemusi igas foorumis kirjas sadu. Eks see ole tõepoolest selline asi, et tuleb õppida iseenda kogemusest. Ja midagi õpetab iga kogemus, ka halb.

Kuigi meie soovitused su otsust vaevalt palju mõjutavad, soovin edu, mis iganes sa otsustad.

Re: poiss ei hooli

#6
Kas ma sain õigesti aru, et kui Sina ta maha jätaksid, hakkaks ta oma masenduse juttu ajama? No see ei ole normaalne. Mu ema on alati hoiatanud, et ma sellistest eemale hoiaksin, aga see selleks. Okei, ta on sinuga koos hetkel, eks? Mõtle, tal oled ju sina, aga miks ta valis siis kellegi teise, kellega koos olla? Pane ta dilemma ette - kas sina või siis too teine eit. Ja nii ongi.

Re: poiss ei hooli

#8
Ma jälle ei viitsi lugeda. Imestan, et teised viitsivad. Tekstilõigus üldiselt üle 150 sõna ei ole, sul on ainuüksi esimeses lõigus 545 sõna. Ei jaksa sellist teksti lugeda, silme eest läheb kirjuks. Kirjand näiteks hinnatakse automaatselt hindega 2 sellisel juhul, kontrollija ei hakka lugemagi. Õppige korralikult teksti lõigustama.

Re: poiss ei hooli

#9
Minu arust ei ole õige kedagi sedasi valiku ette seada, kuid enam ei olegi ju midagi valida, see on tegelikult ammune teema ja ta niiöelda otsustaski minu kasuks. Kuid jah, kui olen toonud lahkumineku teemaks, siis tuleb sealt sellist masendunud inimese juttu, et ta jääks üksi ja ta ei taha kedagi ega midagi muud, kuid palju toredam kui ta näitaks seda meeldival viisil. Ta isegi ei luba mul lahkuminekut mainida, sest lubab et ei jäta mind rahue ja ei anna kellelegi :D Võimalik, et ta jutus on iva, et ta ei oska erinevates olukordades õigesti läheneda, kuid minu arust ma isegi ei näe initsiatiivi.

Teiste ja minu suhtumise erinevusest nii palju, et olen näinud teda teiste tüdrukutega/naistega vestlemas ja see on hoopis midagi muud. Tema viisakas ja armas pool tuleb välja, ta ei ütle eluski asju, mida minule. Ta peab oluliseks head muljet jätta ja hoida ja see pakub talle pinget. Kui ta suhtleb või kirjutab, siis ta mõtleb läbi ja ootab huviga vastust, minule loobib tühje, isegi inetuid sõnu ja siis jälle kaob. Ta on lasnud nii palju ennast mõjutada-ka see salaasi, millest esimeses kirjas juttu...enne kui nad suhtlemise lõpetasid, üritas ta kõike, reaalselt minu arust tõigi talle tähed ja kuu. Samal ajal et oma reedetud tüdruksõbrale asja seletada ja asja hullemast hoida, oli ta paraku tema lohutamsiega ametis.

Olen tõesti jõudnud aastas vähemalt paar korda veendumusele, et see suhe ei toimi, kuid me oleme päris kaua koos olnud ning kusagile edasi liikuda ka ei oska, me oleme selles tülirutiinis harjunud. Muidugi on see kaugel sellest, mida sooviks, kuid ilmselt ongi lootus, et ehk ikka läheb paremaks. Kui mul temast täiesti ükskõik oleks, ei oleks ma loomulikult siiani jamanud. Ma ei kujuta ette, kuhu selline suhe välja viib, meil on tõesti erinevad ootused nagu näha. Tegelikult mõtleb ta mingil määral minuga ühtemoodi, aga tal on vaid unistused ja jutt mis jäävadki nendeks. Olen tõesti omalt poolt vist kõike proovinud...Olen proovinud temaga rääkida, ilusaid filme näidata, saata mingeid artikleid- vihjega muidugi. Selles suhtes tal ei ole ükskõik, et kui ma mingi muu poisiga läbi käin või isegi suhtlen, siis on kohe suured kahtlused ja küsimused. Aga arvan siiski, et kui kellelgi on keegi kellest ta tõsiselt hoolib, siis küll ta juba teaks ja kuidas seda näidata. Ilusaid hetkeid on olnud ka, kuid paraku väga vähe ja needki poolenisti justkui läbi tüli saavutatud.

Viimasele- Vabandan väga! Eks ma siis üritan edaspidi seda silmas pidada, kuid ei kirjutanudki seda kirjandi eesmärgil, et 5 saada ;)

Re: poiss ei hooli

#10
Tasub lahku minna. Selline suhteolek näitab ka manipuleerimise ohtu ning paraku edaspidises elus võib sellest kujuneda väga halb ja ebaõnnelik suhe. Nõustun teistega, et pigem minna eraldi teid pidi. Eks see valus on, aga tülides suhe, eriti, kus teine Sinust nii kramplikult kinni hoiab aga samal ajal ei klapi teie kummagi ootused ja lootused, siis tasub lahku minna.
1 sõna võib muuta kogu teksti tähenduse.

Re: poiss ei hooli

#11
Veel hullem! Nagu eespool öeldi, puhas manipulatsioon. Sina ei pea vastutama teise inimese elu eest. See pole mingi argument, et jääks üksi ja ei taha kedagi, aga tegelikult mingi mõttetu suhe sinu jaoks. Kas sina pead siis enda elu ohverdama selle nimel, et teisel oleks enam-vähem olla ja ei jääks üksi? Nii kurb kui see ka pole, vabalt võib olla nii, et su kaaslane tunneb end ebakindlalt, et äkki ei saa kedagi teist, nii et igaks juhuks hoiab sinust kinni. Eks jah, loogiline mõistus sellises suhtes ja harjumuspärases elus ei tööta, aga no katsu vähegi mõelda - ollakse koos justkui kõige tähtsama ja olulisema inimesega, kellega on kõige parem klapp ja ühised eluväärtused, kelle heaolu jaoks antakse kõik VS sinu kaaslane käitub sinuga halvemini kui kõigi teiste inimestega. See EI muutu! Sa oled andnud sellele juba piisavalt võimalusi. Võta end kokku, lõpeta see mõttetu lootmine ja elu ja õnne raiskamine ja küll mõne kuu või aasta pärast mõistad, kui õige otsus see oli. Edu!

Re: poiss ei hooli

#12
asdfg123 kirjutas:Ma jälle ei viitsi lugeda. Imestan, et teised viitsivad. Tekstilõigus üldiselt üle 150 sõna ei ole, sul on ainuüksi esimeses lõigus 545 sõna. Ei jaksa sellist teksti lugeda, silme eest läheb kirjuks. Kirjand näiteks hinnatakse automaatselt hindega 2 sellisel juhul, kontrollija ei hakka lugemagi. Õppige korralikult teksti lõigustama.
Vabandust, kust kohast sa veel sellise reegli oled välja võtnud? Kui sa mõtled RE kirjandit, siis ikka loetakse küll. Tutvu hindamisjuhendiga.

Re: poiss ei hooli

#13
Olen nüüd teie kirjade ning asja enda üle sügavalt mõelnud ning arvan tõesti, et see ootamine ning lootmine, et midagi paremaks muutuks, kuigi mida pole aastate jooksul muutunud (kui siis vaid korraks), siis vaevalt see enam muutub. Ma olen kohanud vahepeal nii kenasid inimesi. Praegu tundub see küll võimatu, et ma alustaks kunagi veel kellegi täiesti uuega algusest ning õpiks tundma ja usaldama. Praegus poisiga on tunne, et pole midagi, mida ta mu kohta ei teaks. Ma isegi plaanisin temaga sellest tõsisemalt vestelda, kuid tal ei olnud aega kokkugi saada, sest sõpradele oli ammu n.ö ära lubatud. See oli väike pettumus, sest ka tema teab, et asjad on halvad. Ma ei teagi õieti, kuidas lahkuminekust talle rääkida, sest ma olen väga-väga palju öelnud taolisi asju, et ma ei saa temaga õnnelikuks ja ma ei taha elu lõpuni sellises suhtes veeta, kus tema ei hooliks nagu millestki. Kuigi alati on läinud sama konarlikult asi edasi. Ma arvan, et õige oleks tõesti sellele lõpp teha, kuid ma ei oska :oops: Ma ei oska vist ennast piisavalt ja lõplikult kehtestada ning nagu ka varem mainitud, siis sellele järgneb alati see nõme jutt, et ta ei lase mul minna ja tema tahab mind elu lõpuni ja kellelegi teisele ei anna. See asi on hull :cry: Või siis kui mitte päris lahkumnek...Kuidas ma talle piisavalt selgelt saaksin öelda, et me peaksime teineteisest mõnda aega täielukult eemal olema ja asja üle mõtlema, et tema ka seda nii võtaks, sest ilmselt ta arvab et ma olen mingi õnnetu loll kes nagunii mingi aja peale läheb ta juurde tagasi.
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid. Poiss ja Tüdruk”