Re: Life..

#2
Heh, ma üldse soovin, et inimkond kaoks maa pealt, sest seda paska, mida inimesed teevad on astatega muutumas järjest hullemaks. Ma ei viskaa välja inimesi enda elust, ma hoian neid ja püüan mitte olla koormaks. Üks asi, mis mind seda koormaks olemise tunnet kaotama aitab ongi teiste toetamine.

Re: Life..

#3
Sa oled käinud psühholoogide juures, aga las ka psühhiaatri? Tema saaks sind vajadusel ravimitega ravima hakata.
Kui sa koolis ei käi ja päevad läbi kodus oled, siis mida sa teed kodus? Kuidas vanemad sellesse suhtuvad, et sa gümnaasiumi pooleni jätsid?
Ma kohati saan täitsa hästi aru, mida sa tunda võid. Ma isegi tundsin vajadust gümnaasium pooleni jätta, sest ühel hetkel ma enam ei jaksanud. Mul vanemad õnneks ei lubanud sellist otsust langetada, käisin nii kuidas jaksasin ja kui tõesti ei jaksanud, siis puudusin. Ehk tasuks sulgi end kokku võtta ning gümna ära lõpetada, saaksid vahelduseks kodust välja ja mõtted mujale. Ei pea minema tavagümnasse vaid näiteks täiskasvanute omasse, seal ei pea nii iga päev kohal käima ning ehk on kergem. Kuigi ärevushäirega ei ole kerge...

Re: Life..

#4
Kas juhtus miskit äkilist, mis sinu rõõmsameelsusele lõpu pani? Kas ärevushäired olid enne või on tekkinud nüüd koduseinte vahel olles? Miks täpsemalt muutusid inimkonna vastu vaenulikuks ja läksid lukku? Oled sa üritanud end selle 2-3 aasta jooksul avada, probleemidele vastu astuda?

"Kõik saab korda" pole ka minu jaoks kuidagi lohutav, kuid kuna oled rääkinud õnnelikkusest, siis vot siinkohal tahan öelda, et õnn on ikkagi oma teha, kuid sageli võib selleni jõudmine olla äärmiselt keeruline ja konarlik, mistõttu osad kaotavad jõu.
Vasta

Mine “Milleks me elame?”