Ma olen lihtsalt tüdinenud

#1
Igapäev on üks sama mõtetu rutiin.
Mine kooli ja õpi headeks hinneteks,sest sul on vaja ju head haridust,et tulevikus hea töökoht saada.

Aa vot kui ma lihtsalt ei jaksa enam õppida?Ma isegi ei taha enam ôppida.
Tegelt ma ei tea,mida ma üldse gümnaasiumis teen hetkel..
Venitan kuidagi kolmed välja,et saaksin selle neetud 10kl lõpetada.Aga ma olen nii kindel,et ma lihtsalt quitin järgmine aasta kooli.

Mind ei huvita kadakas* mis juhtus aastal 1918,mind ei huvita mingid matemaatilised võrrandid,mind ei huvita poliitika ja mul on nii pohhui mida ütles Newton.Ja kadakas* see haridus mind ei koti üldse enam.Ainult käi koolis ja tuubi pähe jama,mida sul vajagi ei lähe elus.Ainult üks pidev stress selle kõigega.Ma olen öelnud vanematele,et ma ei taha ja ei jaksa enam õppida aga nemad ajavad ainult oma jama:"oi sa saad hakkama"
Sitta ma saan sul hakkama.Ma juba ootan kuidas järgmine aasta hinded lihtsalt nii pekki lähevad,et koolist välja visatakse.Siis ehk keegi usub mind,et ma tõsiselt olen väsinud kôigest ja ma mõtlesin seda kõike tõsiselt.

Re: kadakas* ma olen lihtsalt tüdinenud

#2
Kui pole mingit motivatsiooni praegu õppida, st pole ka tulevikuplaane, mille nimel seda teha, siis ära õpi. Aga mingi visioon, mida siis teha, võiks olla, uisapäisa ei tasu minema joosta. Ja praeguse õppeaasta võiks igal juhul ära lõpetada. Õnneks sul see plaanis ongi.

Kui sa koolis ei käiks, mida sa alternatiivina näeksid, et mida teeksid? Läheksid tööle? Või ehk gümnaasiumi asemel hoopis kutsekooli eriala omandama?

Re: kadakas* ma olen lihtsalt tüdinenud

#5
See väide, et "keegi nagunii aru ei saa", ei pruugi päris vettpidav olla. Neid inimesi on ju ka palju, kes hariduse omandamist oluliseks ei pea või siis samuti ühiskonna või vanemate survel seda teevad. Selles mõttes on kindlasti mõttekaaslased kuskil olemas, iseasi kui lihtsalt sul õnnestub nad üles leida. Lootust siiski on. Samamoodi on ka teiste valdkondadega su mõttemaailmas, millest igaüks aru saada ei pruugi - ma olen päris kindel, et neid inimesi on, kes mõistavad ja paljudes asjades samamoodi arvavad. Raske on sellist inimest ehk leida, aga seda suurem rõõm, kui ta millalgi olemas on.

Pakkusin seda kutsekooli ka nii igaks juhuks, et ehk sul siiski on mingi väike huvi mingi eriala vastu, aga üldainete vastu pole. Midagi suvalist pole tõesti mõtet õppima minna (kuigi mõnel juhul aitavad vale eriala õpingutel saadud kokkupuuted erinevate valdkondadega jõuda millegi järgmiseni, mis hoopis huvi pakkuma hakkab).

Kui saad vanemad nõusse, et võtta alustuseks kas või aasta puhkust, et lihtsalt "olla ja elada rahus", siis miks mitte seda teha. Kui nad aga arvavad, et see on natuke liig, et nemad sind täielikult üleval peavad ja sa enda iseseisvumise nimel justkui midagi ei tee (kuigi, jah, seda saab teha ka mitte koolis ega tööl käies, vaid ükskõik mida tehes ja iseendaga tegeledes, et kokkuvõttes jõuda ikkagi selleni, et mis huvitab, mida teha tahaks jne. Või siis leides mingi huvi või hobi selles valdkonnas end arendama ja tõestama hakates - kool pole kohustuslik), siis tuleks sissetuleku nimel siiski natuke tööd teha. Samas ei pea see olema täiskohaga töö ja võidki valida midagi sellist, et ka endale aega jääks. Igal juhul - kui tunned, et oled täiesti vales kohas, üldse ei taha ega pea seda gümnaasiumis õppimist oluliseks, siis soovitan tõepoolest ära tulla. Eks kui peaks juhtuma, et kahetsed, siis no mis parata, aga täielikule piinlemisele pole ka elu mõtet raisata.

Re: kadakas* ma olen lihtsalt tüdinenud

#6
termomeeter kirjutas:See väide, et "keegi nagunii aru ei saa", ei pruugi päris vettpidav olla. Neid inimesi on ju ka palju, kes hariduse omandamist oluliseks ei pea või siis samuti ühiskonna või vanemate survel seda teevad. Selles mõttes on kindlasti mõttekaaslased kuskil olemas, iseasi kui lihtsalt sul õnnestub nad üles leida. Lootust siiski on. Samamoodi on ka teiste valdkondadega su mõttemaailmas, millest igaüks aru saada ei pruugi - ma olen päris kindel, et neid inimesi on, kes mõistavad ja paljudes asjades samamoodi arvavad. Raske on sellist inimest ehk leida, aga seda suurem rõõm, kui ta millalgi olemas on.

Pakkusin seda kutsekooli ka nii igaks juhuks, et ehk sul siiski on mingi väike huvi mingi eriala vastu, aga üldainete vastu pole. Midagi suvalist pole tõesti mõtet õppima minna (kuigi mõnel juhul aitavad vale eriala õpingutel saadud kokkupuuted erinevate valdkondadega jõuda millegi järgmiseni, mis hoopis huvi pakkuma hakkab).

Kui saad vanemad nõusse, et võtta alustuseks kas või aasta puhkust, et lihtsalt "olla ja elada rahus", siis miks mitte seda teha. Kui nad aga arvavad, et see on natuke liig, et nemad sind täielikult üleval peavad ja sa enda iseseisvumise nimel justkui midagi ei tee (kuigi, jah, seda saab teha ka mitte koolis ega tööl käies, vaid ükskõik mida tehes ja iseendaga tegeledes, et kokkuvõttes jõuda ikkagi selleni, et mis huvitab, mida teha tahaks jne. Või siis leides mingi huvi või hobi selles valdkonnas end arendama ja tõestama hakates - kool pole kohustuslik), siis tuleks sissetuleku nimel siiski natuke tööd teha. Samas ei pea see olema täiskohaga töö ja võidki valida midagi sellist, et ka endale aega jääks. Igal juhul - kui tunned, et oled täiesti vales kohas, üldse ei taha ega pea seda gümnaasiumis õppimist oluliseks, siis soovitan tõepoolest ära tulla. Eks kui peaks juhtuma, et kahetsed, siis no mis parata, aga täielikule piinlemisele pole ka elu mõtet raisata.
Poleks suutnud paremini vastata.

Küll aga mainin ära, et olin samas situatsioonis 3 aastat tagasi. Soe soovitus: ennem kui kooli pooleli jätad, otsi, millega edasi tegeleda, sest aastane auk ei paista hea välja tööturul(selleks augutäiteks võib olla ka vabatahtlik töö või freelance(ehk siis iseõppinu/isehakanu) tegevus, vast kõige kulunumad näited on mehaanikud, programmeerijad ja ka kokad), ja veel hullemaks läheb olukord, kui see auk peaks minema üle aasta.

A, ja siin foorumis leidub alati mõistja.
1 sõna võib muuta kogu teksti tähenduse.
Vasta

Mine “Milleks me elame?”