Hoiatan! Pikk tekst..

#1
Ma räägin teile enda loost mis on minujaoks väga kurb ja mis tekitab minus halbu tundeid. Ma olen elus väga palju kannatanud just sõprade pärast. Ma hoolin väga enda sõpradest, kellega ma saan kõigest rääkida kuid järgnevat lugu ei tea nad. Kui ma veel linnas elasin, oli kõik enam vähem normaalne kuni mu pere (ja mina) olime olude sunnil pidanud endale uue eluaseme leidma. Me kolisime maale. Alguses me isegi enda õega nutsime kui kool oli, et tahame linna tagasi. Ikka ja veel tahan ma linna tagasi, sest leian, et mul ei ole piisavalt võimalusi vaba aja veetmiseks nii nagu soovin
Ma soovin väga et ma saaks endale yhe toreda pundi kellega koos väljas käia kui igav on aga ma elan maapiirkonnas ja lisaks veel mitte selle maapiirkonna sees vaid väljas. Vahepeal ma isegi harjusin ära, sest leidsin endale tegevust ja olin pigem omaette. Ma nii igatsen seda väikest tüdrukut kes ma siis veel olin-iseseisev,abivalmis nagu ka praegu kuid igatsen just neid aegu, ma soovin aega lihtsalt tagasi kerida.. (järgnevalt siis minu loost) Kui ma koolis esimestel aastatel käisin, siis mind kiusati(enda klassivend) kuid too läks ära ja ma lootsin et edaspidi on kergem kuid ei..minust 2aastat vanem tüdruk hakkas mind kiusama siis kui tuju oli kehv, mu klassiode lohutas mind ja ytles et ma valja ei teeks temast, kuna ma ise ei osanud midagi ette võtta õppisin sellest ja järgmine kord isegi oli parem olla, kuid teist korda seda klassiode polnd. Ma sain klassioega isegi päris hästi läbi, kuid ta oli ikka koolis teistega ja ma ei julgenud ise suhelda(ma arvan et selle kiusamise prst) ma püüdsin koguaeg kuid see ei tulnud lih. Välja.. Aeg möödus ja mu klassiode leidis endale niioelda parema sõbra kellega ta sai paremini läbi. Ma muutusin vaiksemaks ja lih. Jälgisin ja ootasin ning mõtlesin mida teha, soovisin et ma lõpuks julgeks olla see kes ma tegelikult olen. Kuid ikka veel ei julge..niisiis kuna see teine tydruk oli õel mu vastu ja koolis sõpru polnd, ss lihtsalt viimane aasta kui oli selle tüdrukuga viimane tüli ühe tühise asja prst. Kuna ma olen koolis teistsugune rohkem nagu siuke emotsionaalsem ja kellele läheb väga korda teiste arvamus, siis panin jope selga ja läksin nutuga koju. Kodus rääkisin sellest emale jne.. Vahetasingi siis kooli. See klassiode kelle prst ma võitlesin oli ykskord koos minuga all rõivistus, sest solvusin ta sõbra prst, et miks tema, miks mitte mina jne.. Ma laksin temaga koos tagasi klassi kust olin pagenud just selle tydruku prst ja see viimane kord, mis sai saatuslikuks otsustas minu puhul see, et mu klassiode tuli 2korda juba alla ja ytles et ma tagasi tuleks kuid ma ei läinud, ja teate miks, sest ta valis juba teise tee.praegu suhtlen enda vana lapsepolvesobraga,(mainisin loo algul) keda ma ei ole nainud kohe tykk aega ja teate vot tema on see mu tõeline sober kuid jahh kahjuks ei ole mul kindlat punti kellega koos olla kuid olen seda väga soovinud..Kuna ma hoolin sõpradest, ss suhtlen ka selle vana klassioega ja noh kellega mul ikka oleks koos olla, kui sõpru kes lähedal oleks pole. Praegu suhtlen ylejaanute sõpradega kellega olen laagrites kohtunud interneti teel, kuid ma vga tegelikult soovin nendega silmast silma ikka rääkida. Ma vihkan enda elu! respekt neile kes jõudsid läbi lugeda:)

Re: Hoiatan! Pikk tekst..

#3
Seal teksti lõpupool tundus, et hakkasid sõbrannale ultimaatumeid esitama, et kas sina või teine sõbranna. Et kuigi sind kutsuti tagasi üles ja sõbranna hoolis, siis sa ikkagi ei läinud. Eks igasugu armukadeduse tekkimine mingitel hetkedel on küll normaalne, aga inimesel ei pea olema ainult üks sõber. Esiteks ei pea olema ainult üks või üks ja kindel parim sõber igavesest ajast igavesti. Võib olla, et on mitu parimat sõpra. Või mitu head sõpra. Või lihtsalt mitu sõpra ja mingeid tiitleid üldse ei jagata.

Kas nende laagrisõpradega ei ole võimalik silmast-silma kohtuda, näiteks bussiga mõnel nädalavahetuse päeval külla sõita vms? Või neil sulle?
Vasta

Mine “Milleks me elame?”