Mu vanavanaema surm

#1
Ma olin väike 6 aastane mu vanavanaema koos mulle sokke kindaid mutse ja siis ma olin seitse nädak enne kooliaktust sai ta südame infarki ja haigkas ootsime et ta oleks elus ja terve 3 tundi hiljem tuli arst ja ütles et ta on surnud ma ei suuda ilma temata sellest paar aastat tagasi suri ta ta oli mu nii hea õpetas kuduma heegeldama ja nuud teed seda vana ema ma ei suda ma nutad kodus kui ka koolis ma ei suuda kihtsakt ilma temata :cry: :cry: :cry: :cry:

Re: Mu vanavanaema surm

#8
Nii kallis Nukkuke12, palun mõtle ja süvene enda teksti. Sa kirjutasid, et olid 7-aastane kui vanaema suri. Kui Sa nüüd oled väidetavalt 13-aastane, siis ta ei saanud ju surra 3-4 aastat tagasi? Palun ütle kus on loogika. Kas Sul on arvutamisega raskusi? Mulle tundub, et Sa peaksid arstile pöörduma, sest ühes teemas oled 15 ja teises jälle 13. No kas olen mina loll või Sina ei oska valetada. Tõsiselt, kui Sa oled troll ja ajad mingit iba, siis palun lõpeta see. Hoiad meie kõigi aega kokku. Kui Sa troll pole, siis mine psühholoogi juurde ja otsi abi, sest Sa pole täie mõistuse juures. Ma pole kuri, olen aus.

Re: Mu vanavanaema surm

#10
Pärl kirjutas:Niikuinii tuleb ta nüüd siia halama, et teda kiusatakse ja et see solvab teda ja ta tunneb oma sees kurba valu, kui me temaga nii kirjutame. No kui loll võib olla :lol:
Ma tunnen ka kurba valu sees, aga ma ei käi halamas kogu aeg. Kasvatagu omale paks nahk selga, ega elu pole roosiline ja kõik ei kohtle mingeid trolle nagu Kreeka Jumalannasid. Mida mul öelda, pinda käib vaikselt. Minu asi pole küll paika panna ja analüüsida kellegi seksuaalelu ega ka üldist elu, aga selle asemel, et halamas käia, võiks logopeedi juurde minna. Vsjo.
Vasta

Mine “Milleks me elame?”