mida edasi teha?

#1
Tere, olen tüdruk, kellel on palju probleeme, kuid mitte ükski sõber neid ei tea, mitte ükski...
Olen tüdruk kellel on kõik mida vaja, söök, vanemad, sõbrad... Kuid isaga ma läbi ei saa, me vaid vaidleme, kui halb ma olen. Mu emagi on õelnud et mul ei vea isaga. Olen ristitud, kuid ei oska kiriku noortega suhelda, sest muutun kirikus lihtsalt nii vaikseks et ise ka ei usu. Kuid sõpradega ma mõnikord suitsetan ja joon.
Mul on nagu kaks elu: 1. Olen kirikus see endasse hoidev inimene kes mõtleb vaid mida minust arvatakse,
2. Ma olen see tüdruk, keda ei huvita, mida suits võib teha.
Need probleemid on viinud mind mõttele: miks ma elan? Miks just mina? Ma ei oska vahet teha kurjusel ega headusel, ma ei oska seda sõbrannadele rääkida, sest kardan, et vingun, ja mis kõige hullem, ma olen mõtlenud liiga palju enesetappule. Ma tahaks olla kristlane, kuid ma ei oska. Mul on ka häid sõpru, kuid ma ei saa ju jätta ka halvad... Mu tülid isaga on kasvanud nii hulluks, et mu närvid on segased... Mu ema on rahulik, kuid isa poole hoidev...
Postega ma tegemist ei tee, sest mu vend räägib oma sõpradele, kuidas ma kodus nõ peeretan iga sekund ja kuidas ma kõik ära kitun, ning sellepärast on mul tunne, et kõik mehed on samasugused.
Ainuke meeskangelane oli mu vanaisa, kuid tema on meie seast lahkunud.. Ma ei oska seda juttu lõpetada, sest ma tahaks veel ja veel sellest kirjutada. Kuid... Mida ma peaks tegema? Palun aidake!!

Re: mida edasi teha?

#3
Võid minuga nendel teemadel arutada. Mul on pisut teadmisi kristlusest ja olen ise kristlane ning ma usun, et saaks Sinusse pisutki positiivsust süstida, sest ma olen Päikesekiir. :) Ma näen, et kuna Sa pole registreerunud kasutaja, siis ma ei saa Sulle ise kuidagipidi kirjutada. Aga saada mulle privaatsõnum palun! :)

Jään ootama,
PS! ära kunagi anna alla!! mitte kunagi. ;)

Re: mida edasi teha?

#4
Ma ei sooviks enda identiteeti avaldada... Kuid ma ei tea, miks ma kirikus muutun. Võibolla, kuna nad paistavad mulle nii korralikud, kellel pole probleeme...
Meil on kirikus noortekas, kus ma käisin, kuid see ei pakkunud mulle huvi ja just sellepärast, et tundsin end seal vaikse ja endasse tõmbununa. Ma tahaks sinna tagasi, sest nad kõik on nii sõbralikud, kuid kas ma julgen? Ei... Ja ma ei oska isegi jumala häält kuulata... Mida ma teen?

Re: mida edasi teha?

#5
postituse autor kirjutas:Ma ei sooviks enda identiteeti avaldada... Kuid ma ei tea, miks ma kirikus muutun. Võibolla, kuna nad paistavad mulle nii korralikud, kellel pole probleeme...
Meil on kirikus noortekas, kus ma käisin, kuid see ei pakkunud mulle huvi ja just sellepärast, et tundsin end seal vaikse ja endasse tõmbununa. Ma tahaks sinna tagasi, sest nad kõik on nii sõbralikud, kuid kas ma julgen? Ei... Ja ma ei oska isegi jumala häält kuulata... Mida ma teen?
Kui sa tunned, et kirik ei ole sulle ja Jumal ei võta sinuga ühendust ja sellel pole mõtet siis see pole sinu asi lihtsalt, see ei ole halb. Aga sa pead vist ennast ennem tõeliselt avastama.
"My heart is just too dark to care,
I Can't destroy what isn't there"

Re: mida edasi teha?

#6
iamanxiety kirjutas:
postituse autor kirjutas:Ma ei sooviks enda identiteeti avaldada... Kuid ma ei tea, miks ma kirikus muutun. Võibolla, kuna nad paistavad mulle nii korralikud, kellel pole probleeme...
Meil on kirikus noortekas, kus ma käisin, kuid see ei pakkunud mulle huvi ja just sellepärast, et tundsin end seal vaikse ja endasse tõmbununa. Ma tahaks sinna tagasi, sest nad kõik on nii sõbralikud, kuid kas ma julgen? Ei... Ja ma ei oska isegi jumala häält kuulata... Mida ma teen?
Kui sa tunned, et kirik ei ole sulle ja Jumal ei võta sinuga ühendust ja sellel pole mõtet siis see pole sinu asi lihtsalt, see ei ole halb. Aga sa pead vist ennast ennem tõeliselt avastama.
Sellist nõu andes sa küll jumala põlvele istuma ei pääse. Häbene, patune pagan!

Re: mida edasi teha?

#7
Eks ongi see, et kui teised paistavad nii tublid ja head, siis tekib tunne, et miks mina samasugune ei saa olla. Tavaliselt aga teiste sisse ei näe ja kui kohtuda ainult ühes keskkonnas ei pruugi üldse teadagi, kuidas nad mujal end tunnevad ja käituvad.

Kui seltskond on sõbralik, siis mine ja katseta veel. On vähe inimesi, kes kohe esimesel kohtumisel end avavad ja kõigiga sõbrad on. Selline alguse katsetamine, nurgast piilumine ja vaikne olemine on täiesti normaalne.

Re: mida edasi teha?

#8
buck kirjutas:
iamanxiety kirjutas:
postituse autor kirjutas:Ma ei sooviks enda identiteeti avaldada... Kuid ma ei tea, miks ma kirikus muutun. Võibolla, kuna nad paistavad mulle nii korralikud, kellel pole probleeme...
Meil on kirikus noortekas, kus ma käisin, kuid see ei pakkunud mulle huvi ja just sellepärast, et tundsin end seal vaikse ja endasse tõmbununa. Ma tahaks sinna tagasi, sest nad kõik on nii sõbralikud, kuid kas ma julgen? Ei... Ja ma ei oska isegi jumala häält kuulata... Mida ma teen?
Kui sa tunned, et kirik ei ole sulle ja Jumal ei võta sinuga ühendust ja sellel pole mõtet siis see pole sinu asi lihtsalt, see ei ole halb. Aga sa pead vist ennast ennem tõeliselt avastama.
Sellist nõu andes sa küll jumala põlvele istuma ei pääse. Häbene, patune pagan!
Ma ei pürgigi Jumala põlvele istuma.
"My heart is just too dark to care,
I Can't destroy what isn't there"

Re: mida edasi teha?

#9
Olen postituse autor ja ma olen nii õnnelik sinu vastuse üle. Vähemalt said sa aru, et ma soovin seal olla! Ma ei tea, eks ma proovin siis veelkord seal suhelda. Kui nad näevad mind ka halvast küljest natuke, siis tean, et nad ei mõistaks hukka ja ma saaks muuta end paremuse poole.
Võibolla tõesti peaks ma alustama uue lehega, muidugi mitte täiesti uuelt lehelt... Ma käin kiriku noortekas ära ja vaatan mis saab, see ei saa olla ju nii hull?

Re: mida edasi teha?

#11
Olen selle postituse autor, ja möödunud on aasta. Eelevalt võtsin aega ja läksin kirikusse alles paar kuud hiljem, peale seda postitust. Minu mured isaga on läbi, saame hästi läbi ja saan kiidusõnu. Poistega ma ikka ei tegele, kuid arvan, et see on hea- hoian ennast kellelegi, keda ma võibolla praegu ei teagi. Jumalaga on mul tekkinud side. Ja teen ka vahet heal ja halval! Alkohoolsed joogid ja suits ei tõmba mind enam. Olen ka ise palju positiivsem. Tahan lihtsalt tänada neid häid ja motivatsiooni andvate sõnade eest, te päästsite mind halvimast!
Vasta

Mine “Milleks me elame?”