Milleks?!

#1
Mille kuradi pärast me elame üldse?! Iga päev toimime nii, nagu ühiskond meilt seda ootab. Väga paljud meist on lihtsalt ühed kuradi robotid, kes päevast päeva sammuvad rutiinset graafikut. Inimesed kannavad maske, et kaaslastele meeldida ja nende heakskiitu saavutada. Mu sõbrad on trobikond värdjaid pederaste, üsnagi pealiskaudsed ja materjaalsete huvidega. Ainult üks fucking ilutsemine ja "normaalselt" käitumine. Sügavalt loov mõtlemine on inimestelt kadunud, leidub ainult üksikuid erandeid. Vahel tahaks lihtsalt kõik põlema süüdata ja ära põgeneda siit, üleüldse siit, enestapu sooritada. Oleks ju lihtsam...

Re: Milleks?!

#2
Mina...
1) Sammun päevast päevä rutiinset graafikut mööda.
2) Kannan "maski", et kaaslastele meeldida ja nende heakskiitu saavutada.
3) Olen värdjas pederast.
4) (Tahan loota, et pole loovat oma mõtlemist kaotanud.)

Ja tead, tavaliselt on mul väga hea elu. Mul on mu sõbrad, või noh, peaagu sõbrad. Nad pole mind mu halvematel hetkedel näinud, sellepärast ka suhtlevad minuga. Üsna ebatõenäoline on, et nad mind ka kunagi mingis muus seisundis näevad.
Mul on mu eksootika, mul on palju maid ja üks suur ilm. Lõpuks ometi ei pea mu plaanid mingite asjade taha jääma. Mul on kõik. Kõigil olen mina. Otse loomulikult on praegu üks mu "paremaid hetkesid". Igapäevaselt ma nii õnnelik ei ole. Võiksin olla. Peaksin olema. Alguses olingi. Varsti tuleb uus algus.

Sellepärast inimesed teevadki seda kõike. Teesklevad. Selleks, et saavutada. Et kuhugi jõuda.

Re: Milleks?!

#3
Päris kenasti võtsid kokku need mõtted, mis mulle aeg-ajalt pähe tükivad. Mulle on aga antud mingit rumalat rõõmsameelsust, mis ei lase mul päris põhja vajuda. Miks me elame? Äkki selleks, et rõõmu tunda. Et tajuda, mis asja me siin ajame ja rõõmu tunda. Kui ma loeks seda, mida ma kirjutan praegu, mõnel masendushetkel, siis ma tahaks end selle lolluse eest natuke nüpeldada ilmselt. Võrdlemisi ümmargune jutt, ma tean. Mul pole aimugi, mis asja me siin ajame. Aga ma olen otsustanud, et selle asemel, et seda aega siin ilmas veeta kurvana ja depressiivsena, olen ma hoopis õnnelik ja teen neid asju, mis mind õnnelikuks teevad ja energiat annavad. Olgu siis ma ise või teised kuitahes 'robotid'. Midagi olen ma õppinud - elu ei saa seisma jääda, kui sa ka ei tea, mida sa tahad. Ega see ise su juurde tule. Peab ise avastama, otsima, vaatama, kogema, tunnetama, õppima, arenema. Aga see kõik juhtub midagi tehes.

Ja see sügavuti mõtlemise teema. Ma tunnen jällegi sama. Mulle meeldib mõelda asjade üle, neid tükkideks võtta, kokku panna. Ma mõtlen alatasa üle, ma reageerin üle, ma olen vahel üliemotsionaalne. Ja kui ma näen, et kõik teised ei ole päris sellised, mõtlen ma, kuidas saab neil nii suva olla. Miks nad ometi ei mõtle ja midagi ei tunne? Kuid see on kõige alatum ülekohus. Sest seda mõtleb vaid mu oma rumal pea. Kuigi ilmselgelt on pealiskaudsust ja 'tibitsemist' küll ja veel. Kui sa ise ei ole selline, tuleb mööda vaadata sellest. Mitte ära põgeneda. Tuleb loota ja uskuda. Ma tean, et ma alati loodan ja usun. Alati.

Re: Milleks?!

#5
oeh.. kirjutas:Mu sõbrad on trobikond värdjaid pederaste, üsnagi pealiskaudsed ja materjaalsete huvidega. Ainult üks fucking ilutsemine ja "normaalselt" käitumine.
aga ometi teed sa ilusa näo pähe ja kutsud neid enda sõpradeks, miks? sa kutsud neid "värdjateks pederastideks" ja siis kritiseerid nende pealiskaudsust. kas sa varjad enda arvamust nendest, et nad ikka oleksid su sõbrad ja et sa neile meeldiksid?

Re: Milleks?!

#6
Ma olin 0,5-1 aasta vahelduva eduga masenduses, mille põhjustasid halvad suhted eakaaslaste ja klassikaaslastega. Vahepeal oli tõesti nii halb periood elus et et... Aga ma sain üle sellest. Ma armusin ühte poissi ja tema ongi minu elu mõte nüüd. Ma ei meeldi talle arvatavasti aga meie suhtlemine on muutunud väga. Nüüd on mul isegi vb lootust et ma hakkan talle ka meeldima ja me hakkame käima. Aga asi ei ole ainult selles vaid asi on idees. Tuleb rasketest aegadest üle saada ja küll tuleb aeg, millal päike tuleb tormipilvede tagant välja ja ellu saabub keegi kelle nimel pingutada. ;)
Vasta

Mine “Milleks me elame?”