Miks me elame ...?

#1
. Olen 13 aastane ja tüdruk. Ma käin väljas ringi mõttega, et tänane päev on ilusam kui eilne, tänases on midagi positiivset.. ma naeratan tänaval, ma olen õnnelik..Mul otseselt ei ole mitte midagi . Ema on nii nagu on , vahel kuri vahel tavaline.Ma läksin aasta tagasi lahku oma poisist.Olen igatsenud teda.Olen nutnud temapärast . Kuid nüüd on see vaid minevik.
Miks ma teile seda juttu räägin sellepärast ,et rääkida ennast tühjaks , et ise jäda anonüümseks .
Mu elu on kurjust täis , viha , nuttu ja pisaraid . Ma tahan lihtslat elada.Ma ei tahaks igapäev mingiseid probleeme , tülisi , vinumisi. Aga nii on see igapäev . Mu isa on kaugel , ei taha minust midagi teada . Tahab elada järelikult nii ,et mind ei oleks.
Milleks me siis tegelikult elame ??
kas selleks ,et igapeäv'' Nutta , naerda , tülitseda'' ?? meile ei ole vaja sellist elu.

Re: Miks me elame ...?

#5
No ma arvan ka, et sa pingutad natuke üle... Ma ei taha hakata mingit "ema" mängima, aga...
Mina sinu vanuselt küll mingit elu mõtet veel taga ei otsinud. Pigem mõtlesin sellele, kuidas koolis häid hindeid saada ja keskendusin õppimisele. Soovitan sul sama teha. Puhtalt muretuma tuleviku nimel.
Ja mis suhtes sa olid 12-aastaselt? Oli see ikka suhe või tegite lihtsalt paar korda musi maja taga ja hoidsite käest kinni?
Tõsiselt. Sa oled nii noor veel. Käi koolis, saa häid hindeid ja pese kodus nõusid. Elu mõtte otsimise jaoks on nagu vähe vara veel... Kui vanemaks saad, siis hakkad mõistma, miks sa siin oled.
Heh
Vasta

Mine “Milleks me elame?”