Iseenda leidmine

#1
Tere. Olen 18 aastne tüdruk, 18 vana eks? Võibolle selle fooriumi jaoks.
Ma ei tea millest alustada. Okei, MILLEKS MA ELAN? Kas mulle on antud siin elus mingi eesmärk, mille ma pean täitma ja siis surema? Tõesti, palun ärge pidage mind napakaks, ma lihtsalt mõtlen nii:S, vist.Ma pole ennast veel leidnud, kuigi olen juba suht kaua elanud siin maailmas, ma olen käinud 6 erinevas koolis oma elus, ja elanud ainult kahes erinevas kohast, aga ma lihtsalt vahetasin kooli sest ma ei tea kes ma olen ja ma tahan midagi uut ja paremat kuid kunagi ma ei leia midagi paremat ega ka iseenda, pole end siiani leidnud, tõesti kes ma siis olen selline? Miks ma siin maailmas olen? Mis eesmärgiks? Mul on selline eesmärk, minna peale kooli lõppu mis juhtub ühe aasta pärast mööda maailma reisima oos sõbrannaga noh kui tema ei tule siis kasvõi üksida, tahas käia ära paljudes erinevates kohtades ja näha teisi kultuure ma loodan leida end mojal maailmas, ma olen juba 2 aastat mõelnud selle kui mitte rohkem et kes ma olen ja miks ma olen aga pole mitte kunagi sellest kellelegi rääkida julgenud, aga täna, täna ma lihtsalt tundsin et ma vaja kõik enda seest üles kirjutada.
Okei tegelikult ma saan aru miks mul võivad sellised küsimused olla mul on üpris nõme elu olnud, noh mitte kõige hullem aga siiski, on olnud palju muresi ja ma olen nnii kange ja sõltumatu inimene et ma ei ole nendest kunagi kellelegi rääkinud, aga ehk peaks seda tegema? Ma ei tea?! Te võite pidada mind hulluks Mul ükskõik ausalt, kuid tõesti ärge palun hakkake kritiseerima:S. Av :P aldage oma arvamust ja äkki on veel peale minu selliseid hulle, andke mulle teada. :
Päikest ja kallikalli.!

Re: Iseenda leidmine

#2
See ei ole minuarvates üldse imelik, et sa ei ole veel ennast avastanud ega ei tea, mida sa elult tahad. Vähemalt sul on mingi idee olemas, mida peale kooli teha. Paljudel lähebki sellega aega, et saada aru, mida nad tahavad, mis on nende elu eesmärk ja miks nad elavad. ;)
Jah, avataril olen mina, et keegi enam seda ei küsiks. :D
Enam väga siin ei käi, aga vahest eksin ära.
Uued tutvused oodatud, võid julgelt kirjutada.

Re: Iseenda leidmine

#3
Ma ka pole iseennast "leidnud" ja ei leia ka. Ma isegi ei mõtle enam selle peale, ei jaksa lihtsalt. ja ei, 18 pole liiga vana selle foorumi jaoks.

Muidu paljud inimesed, kes on läbinud mingi suuremat sorti reisi või seikluse, on öelnud, et see aitab sul endas avastada omadusi millest sa varem teadlik polnud. Asja mõte on vast see, et sa esitad endale väljakutse, seisad silmitsi raskustega ja pead neid hakkama ise lahendama, mistõttu avastad sa enda tõelise pale. Et seda teostada peab olema palju julgust ja pealehakkamist, aga kui sa tõsiselt mõtled seda maailmareisi asja ja kui sul on vahendeid selleks, siis miks mitte. Võib väga hästi juhtuda, et sealt sa "leiadki iseenda", aga selle jaoks ära hakka igas asjas otsima paaniliselt mingit sügavamat ja eepilist tähendust sinu jaoks, vaid lase erinevatel momentidel kulgeda omasoodu ning lõpuks jõuad sa iseenesest järeldustele, kes sa oled ja miks sa oled. Või vähemalt nii arvan mina... ja ma kadestan inimesi kellel on mune, et lüüa käega ja minna oma õnne otsinguile.

Re: Iseenda leidmine

#4
Tere
18 ei ole kindlasti vana (ise olen ka ju)... ma loodan.
Ma arvan, et Sul äkki ongi tõesti kõige suurem see mure (millest tulevad ka teised), et ei ole sellistest asjadest rääkinud ja arutanud neid. Niiet kindlasti peaksid seda tegema. Ennast õpimegi me tundma läbi teiste nii kujunebki välja su isiksus. Ma nüüd ei oska öelda, kui palju sul neid... pinnapealseid suhtleid on, aga oletan, et ka mitte väga palju. (paranda kui eksin : o) Niiet ma usun, et peaksid just sellest rääkima inimestega- siis saad teada, kuidas teised selle koha pealt tunnevad ja saate üksteist aidata : )
"Kes ilu ihkab, see otsib,
kes leiab, see laseb käest,
sest tõelist ei tuntagi ära,
vaid valet ei visata käest."

Re: Iseenda leidmine

#7
[quote="Idioot."]
, mul on neid nn sõpru väga palju ja üks kindel keda tean peaaegu terve oma elu, aga ma lihtsalt ei räägi kellelegi, ma ei saa olen mõeldnud, et nüüd täna räägin temaga kõigest, aga siis hakkab mul nagu häbi ma ei tea küll miks ja ma ei taha enam rääkida, niiet ma ei tea kuidas end ületada et temaga rääkida:S
Mis saab siis armuda armastusse?Mis saab siis kui armuda armastusse nii palju et armumine saab armastuseks?Mis siis kui ainike mida ma teha oskan on armastada armastust nii väga et ei saa enam?

Re: Iseenda leidmine

#8
c2ccu kirjutas: , mul on neid nn sõpru väga palju ja üks kindel keda tean peaaegu terve oma elu, aga ma lihtsalt ei räägi kellelegi, ma ei saa olen mõeldnud, et nüüd täna räägin temaga kõigest, aga siis hakkab mul nagu häbi ma ei tea küll miks ja ma ei taha enam rääkida, niiet ma ei tea kuidas end ületada et temaga rääkida:S
Upsi siis : o Aga tähtis on, et Sa räägiksid. Väga vahet ei ole kellega isegi, aga peaasi, et teed seda : )
"Kes ilu ihkab, see otsib,
kes leiab, see laseb käest,
sest tõelist ei tuntagi ära,
vaid valet ei visata käest."

Re: Iseenda leidmine

#9
Idioot. kirjutas:
c2ccu kirjutas: , mul on neid nn sõpru väga palju ja üks kindel keda tean peaaegu terve oma elu, aga ma lihtsalt ei räägi kellelegi, ma ei saa olen mõeldnud, et nüüd täna räägin temaga kõigest, aga siis hakkab mul nagu häbi ma ei tea küll miks ja ma ei taha enam rääkida, niiet ma ei tea kuidas end ületada et temaga rääkida:S
Upsi siis : o Aga tähtis on, et Sa räägiksid. Väga vahet ei ole kellega isegi, aga peaasi, et teed seda : )
Pole midagi, eks ma vaatan jah võibolla isegi räägin kellegagi..
Mis saab siis armuda armastusse?Mis saab siis kui armuda armastusse nii palju et armumine saab armastuseks?Mis siis kui ainike mida ma teha oskan on armastada armastust nii väga et ei saa enam?

Re: Iseenda leidmine

#10
c2ccu kirjutas:
Idioot. kirjutas:
c2ccu kirjutas: , mul on neid nn sõpru väga palju ja üks kindel keda tean peaaegu terve oma elu, aga ma lihtsalt ei räägi kellelegi, ma ei saa olen mõeldnud, et nüüd täna räägin temaga kõigest, aga siis hakkab mul nagu häbi ma ei tea küll miks ja ma ei taha enam rääkida, niiet ma ei tea kuidas end ületada et temaga rääkida:S
Upsi siis : o Aga tähtis on, et Sa räägiksid. Väga vahet ei ole kellega isegi, aga peaasi, et teed seda : )
Pole midagi, eks ma vaatan jah võibolla isegi räägin kellegagi..
Kinnndlasti teeeee seda! : )
"Kes ilu ihkab, see otsib,
kes leiab, see laseb käest,
sest tõelist ei tuntagi ära,
vaid valet ei visata käest."

Re: Iseenda leidmine

#11
c2ccu kirjutas:
Idioot. kirjutas:
c2ccu kirjutas: , mul on neid nn sõpru väga palju ja üks kindel keda tean peaaegu terve oma elu, aga ma lihtsalt ei räägi kellelegi, ma ei saa olen mõeldnud, et nüüd täna räägin temaga kõigest, aga siis hakkab mul nagu häbi ma ei tea küll miks ja ma ei taha enam rääkida, niiet ma ei tea kuidas end ületada et temaga rääkida:S
Upsi siis : o Aga tähtis on, et Sa räägiksid. Väga vahet ei ole kellega isegi, aga peaasi, et teed seda : )
Pole midagi, eks ma vaatan jah võibolla isegi räägin kellegagi..
Ma tänans' sind et viitsisid vastata ja palju palju väikest sulle ja edu:)!
Mis saab siis armuda armastusse?Mis saab siis kui armuda armastusse nii palju et armumine saab armastuseks?Mis siis kui ainike mida ma teha oskan on armastada armastust nii väga et ei saa enam?

Re: Iseenda leidmine

#12
Küsimus "milleks me elame?" pole haruldane. Juba inimaegade algusest alates on püütud sellele vastust leida. Küsimusele ei ole ühest vastust leitud ja ma võin käsi südamel öelda, et me ei saagi seda teada seni, kuni elame isekeskis. Kui me seda teada tahame saada, siis peaksime nägema kedagi, kes oleks arenenum kui Homo sapiens sapiens(inimliik). Siis tekiks võrdluspind ning palju kergem oleks aimata, kes oleme meie ja sellest lähtuvalt ka, miks me elame.

Rääkides aga inimese kui indiviidi eesmärkidest, siis on jutt teistsugune. Paljud arvavad, et igal inimesel on mingi missioon või eesmärk, mille lõpetamisel, võib ta siit ilmast lahkuda. Mina seda teooriat ei poolda. Mina usun, et iga inimene loob elades endale ise elu mõtte. Aristoteles on öelnud, et ainus mida inimene tegelikult vajab on õnn ehk rahulolu. Tegelikult ei küsi ju ükski õnnelik inimene teistelt, miks ja milleks ta elab. Õnn ongi inimese elu eesmärk. Õnn ei ole ju midagi muud kui rahulolutunne ehk emotsioon. Seega ongi suur küsimus selline: kui hästi suudab inimene toime tulla oma emotsioonidega? Sest olgem ausad, meie teod sõltuvad enamasti meie emotsioonidest. Kui inimene on rõõmus, siis on ta indu ja tegutsemistahet täis ning miski pole probleem. Kui inimene on kurb, siis lööb ta kõigele käega ja loobub. Põhiküsimus on see, kuidas me suudame nende emotsioonidega toime tulla ja kui palju laseme neil ennast mõjutada.
eraldatus

Re: Iseenda leidmine

#13
Feanor kirjutas:Sest olgem ausad, meie teod sõltuvad enamasti meie emotsioonidest. Kui inimene on rõõmus, siis on ta indu ja tegutsemistahet täis ning miski pole probleem. Kui inimene on kurb, siis lööb ta kõigele käega ja loobub. Tundeid on veel ja veel. Põhiküsimus on see, kuidas me suudame nendega toime tulla.
Õigus küll, kuid samas siin tekib selline väike ring... teod sõltuvad emotsioonidest, emotsioonid sõltuvad tegudest. Kui inimesel puudub emotsioon, siis puuduvad ka teod mille tagajärjel omakorda puuduvad emotsioonid... jne. See on ka üks keeruline küsimus, millele ühtset ja kerget lahendust pole. Halvimal juhul langetakse apaatiasse ja ei üritatagi midagi teha selle jaoks. Samas teiste puhul näiteks kurbus, ükskõiksus ja viha on juba tunded, mis võivad inimeses vallandada selle päästiku, millega hakatakse tegutsema, ehk mille tagajärjel inimese vaimne seisund jälle muutub. Kõigepealt peab tal olema emotsionaalne päästik, mis sündmuste käigus vallandab uusi ja paremaid tundeid, mille mõjul saab juba hakata mõtlema "õnnele".

Teemaalgatajal on tuntavalt mingi emotsioon juba pikemat aega olnud, nüüd ta peab mõtlema, kuidas edasi käituda, et sellest midagi head ja rahulolevat sünniks.

Re: Iseenda leidmine

#14
vertigo kirjutas:
Feanor kirjutas:Sest olgem ausad, meie teod sõltuvad enamasti meie emotsioonidest. Kui inimene on rõõmus, siis on ta indu ja tegutsemistahet täis ning miski pole probleem. Kui inimene on kurb, siis lööb ta kõigele käega ja loobub. Tundeid on veel ja veel. Põhiküsimus on see, kuidas me suudame nendega toime tulla.
Õigus küll, kuid samas siin tekib selline väike ring... teod sõltuvad emotsioonidest, emotsioonid sõltuvad tegudest. Kui inimesel puudub emotsioon, siis puuduvad ka teod mille tagajärjel omakorda puuduvad emotsioonid... jne. See on ka üks keeruline küsimus, millele ühtset ja kerget lahendust pole. Halvimal juhul langetakse apaatiasse ja ei üritatagi midagi teha selle jaoks. Samas teiste puhul näiteks kurbus, ükskõiksus ja viha on juba tunded, mis võivad inimeses vallandada selle päästiku, millega hakatakse tegutsema, ehk mille tagajärjel inimese vaimne seisund jälle muutub. Kõigepealt peab tal olema emotsionaalne päästik, mis sündmuste käigus vallandab uusi ja paremaid tundeid, mille mõjul saab juba hakata mõtlema "õnnele".

Teemaalgatajal on tuntavalt mingi emotsioon juba pikemat aega olnud, nüüd ta peab mõtlema, kuidas edasi käituda, et sellest midagi head ja rahulolevat sünniks.
Kõik see mis sa ütlesid on väga väga õige ja ma mõistan seda väga hästi, ma tea et ma pean mõtlema kuidas käituda jne, ma teen seda juba pikka aega ei mõtle välja. On ainult ükskõiksus...
Mis saab siis armuda armastusse?Mis saab siis kui armuda armastusse nii palju et armumine saab armastuseks?Mis siis kui ainike mida ma teha oskan on armastada armastust nii väga et ei saa enam?

Re: Iseenda leidmine

#17
Ma olen kõigega eelpoolmainituga nõus, kuid lisan ka natuke oma kogemustest.
Ma olen ka umbes selline. Olen ka koole vahetanud, et äkki siis saan 'õnnelikuks', sain hoopis tohutult õnnetuks. Õnneks on mul 2 viimast suve väga seiklusrohked olnud ja see on mind täiendanud. Ma käisin välismaal ja kohtusin uute huvitavate inimestega. See suvi sain tänu ühele inimesele tohutult enesekindlust juurde ja ma sain aru, et ma pean olema see, kes ma tahan olla. Ma pole siiski ennast veel päriselt leidnud, aga positiivsed sündmused aitavad mul elus edasi minna ja minevik on väga hea õpetaja.
Samuti olen ma ise õppinud, et kõige tähtsam on oma mõtlemist muuta. Nüüd, kui ma olen vähendanud mõtlemast negatiivsele ja halbadele asjadele, mis võivad juhtuda, on mu elu palju paremaks läinud. Näiteks 1 poiss kogu aeg kiusas mind ja mõnitas. Küll ma ikka mängisin neid sündmusi oma mõttes läbi ning see poiss kiusas mind kaua, kaua aega. Nüüd ei mõtle ma sellele peaaegu üldse ning ta ei kiusa mind peaaegu üldse.
Teine asi, mis on mind aidanud, on see, et ma proovin võimalikult vähe loota ja oodata mingite asjade täitumist. Oota kõigest ja kõigist kõige vähem ja sa ei pea pettuma. Kui sa mõtled näiteks :" oi ma lähen sinna ja, siis juhtub minuga nii palju häid ja imelisi asju," siis seda arvatavasti ei juhtu (see oli minu kogemus kooli vahetamisega, elu läks nii metsa). Need 2 aastat, mil on võimalus olnud välismaal, ootasin ma oma reisidelt kõige vähemat ja ma võitsin palju. (Samuti peaksid sa olema just siin, just praegu (kogu aeg) rahul oma eluga.)
Ma olen ka kuulnud sellist ütlust: "Selleks, et võita kõik, pead sa kõigest loobuma." See tähendab, et sa pead vaimselt ja psühholoogiliselt kõigest loobuma, mitte nii väga materiaalselt. Ära hoia millestki kinni!
- Pane siiski tähele, et see on lihtsalt minu vaatenurk ja kogemus. (PS. ma olen ka 18, ma loodan, et te ikka mõistate mu juttu.)
Vasta

Mine “Milleks me elame?”