Just nimelt, milleks me elame?

#1
Nii... Sündisin (kõige loogilisem elu juures), läksin lasteaeda kus valmistatakse kooliks ette. Käin 9a põhikoolis, et minna gümnaasiumi. Gümnaasiumis, et minna ülikooli, ülikoolis käin, et minna tööle. Töötan selleks, et pensioniajal oleks toidu eest maksta. Pensionil olles venitan surma tulekuga...

Ma näen elu sellisena. Ei kujuta ette, kust peaks tekkima see elumõte, kui koguaeg on üks suur ettevalmistus.

Re: Just nimelt, milleks me elame?

#4
Väga hea küsimus muidugi, kes asjast väga huvitatud on, neile soovitaksin lugeda eksistentsialiste.
Kuid mina leian, et elame kogemuste nimel-et kunagi kui sureme, saaksime mõelda, et see elu oli elamistväärt, täidetud kallite inimestega ning huvitavate mälestustega. Enda elu saab väga lihtsalt huvitavamaks elada, eriti noorel inimesel, kel pole 9-st 5-ni tööd või pangalaenu:)
--And bonfires lit up the shores--

Re: Just nimelt, milleks me elame?

#5
Üks õppejõud ütles huvitavalt eile: "Vaadake siis pisut neid materjale ka kui teil meelelahutuse kõrvalt aege üle jääb." :D

Ettevalmistusperioodid on tõsi, aga mingi nauding peaks olema, mis sunnib elama. Kahjuks paljudel see puudub. Ise tuleb teha oma elu elamisväärseks, leida inimesed, tegeuvsed ja hobid enda ümber.
Dr cbble: "Oleme need, kes oleme! Laskem ka teistel elada ja abistame üksteist! "

Re: Just nimelt, milleks me elame?

#8
ei saa aru nendest inimestest, kes ei näe elul mõtet. jah, me sünnime ja sureme. igalühel tekib mingi kindel rutiin, kuid sellega harjume kõik ära ning iga päev toimub ju midagi, mis on meile mingil määral uus. mina ei kurda üldse oma elu üle. mul on superhead sõbrad, toetav pere jne. mul on unistusi, mille ma kavatsen täide viia ja mul on hobid, mida ma armastan. kõigil on ju halbu päevi ja kõik teevad vigu. need ongi selleks, et neist õppida. kogeme ju koguaeg midagi uut, midagi huvitavat. teeme ka tegusid, mida hiljem võib-olla kahetseme, kuid selleks ongi elu. selleks, et katsetada. elus on palju head. et oma eluga rahul olla, peadki selgeks saama oma elu eesmärgi. mina ei näe midagi halba selles, et elu on andnud meile eesmärgid. me täidame need ning otsime uued. iga päeva tuleb võtta kui viimast. :)

loodan, et tekst pole segane ja et keegi leidis sellest abi, kuidas edasi liikuda.
päikest! ;)

Re: Just nimelt, milleks me elame?

#10
Ma näen samamoodi asja, aga ära küsi miks - sa oled siin juba, mõtle, mis sa oma ajaga peale hakkad. Ega kõik elavadki täpselt selle malli järgi. Point on selles, et nende ettevalmistumiste vahel on paaalju aega. Intellektuaalselt arenenud inime mõtleb, mis oma ajaga teha mitte ei nuta pea põlvede vahel, miks temale see aeg anti. Joo, suitseta, pane kõike, millel veri voolab, tegele oma hobidega, arenda ennast, õpi elult mitte õppejõult - vb saad ka siis aru kui mõttetu on küsida, mis elu mõte on - elul on mõte, voodil lebades, lakke vahtides ja sellele mõeldes sa ei saagi teada.

Re: Just nimelt, milleks me elame?

#11
Nojah, pikemalt mõeldes ei ole tõepoolest mõtet, aga see on juba päris.. raske mõte tegelikult.
Ma mõtlesin kord, et elu mõte on pohhuilt keset tänavat vedeleda, haaknõela maha visata, vihaste venelaste eest ära joosta, varahommikul, kui eriti kedagi ei liigu kõndima minna, seinu sodida, joodikute, vaimuhaigete ja muudega elust rääkida. Üldse, vestelda intelligentsete inimestega. Või lihtsalt lampi... kooliajal minna kooli asemel(või vabal ajal kodust lihtsalt... telefon välja) bussijaama või maantee äärde hääletama ja põgeneda kusagile kaugele, lihtsalt niisama ja õhtul tagasi tulla. Täitsa üksinda. Ja võib-olla on elu mõte isegi jões ujuvaid parte kividega surnuks loopida ja unustada kõik ja lihtsalt naerda nagu viimane idioot või.. psühhopaat.

Mõtlen seda siiani.

Ja nagu s0ul kirjutas, joo, suitseta, ni.ku, tõmba ennast pilve... lisaks sellele jää politseile vahele. Veeda mõni aeg arestikas. Satu psühhi, võõrutuskeskusesse... erikooli?
Rai.sk! Kogemused on elu mõte... kui sa tahad omale mingit elu mõtet otsida.
Ma olen endale mõtte enam-vähem leidnud. Avalikult ei räägiks päris kõigest. Oksa tõmban ma end siiski mingiaeg, ka selle-eelne meeleolu on üks... hea kogemus. Ja tunda surma tulemas. Muidu äkki suren vanaduses une pealt... mitte midagi tundes. Mis mõte sellel on? Pole.

Mina tahan teistsuguseid asju teha. Siis ma muudangi maailma enese jaoks täpselt selliseks, millises maailmas ma ise elada tahan. Pohhui, mida arvavad teised.
Vasta

Mine “Milleks me elame?”