suitsiid.

#1
nonii.siin ma siin istun,just lõppes igapäevane röökimine teisest toast,nutumaik on suus ja taaskord tulevad need lollid mõttet pähe,et enam ei jaxa,ei taha ja ei leia seda viitsimist. või on need üldse nii lollid? ma tulen..no ma ei saa öelda et korralikust perest aga jah. elan meaga kahekesi,ema jättis isa maha kui olin veel paarinädalane ja hiljem läx see nn isa ka vangi. ema leidis uue,aga vägivaldse.vaadanud aastaid kuidas ema kolgiti ja sõimati tahdsin ma hirmsasti ära minna.kujutle ette 5 aastast last keset tävavat nutmas ja palumas ema ,et ei peax enam mitte kunagi selle kohutava mehe maiia minema.ema nõustub,kuid pärast paaripäeva oleme jälle tagasi.lõpuks tuli emal mõistus kohale,et jah peaks vist ära minema.lahkusime-kasuisa tegi paari kuu pärast enesetapu.
elame kaheksi-tema vihkab mind ja mina teda,väga lihtne. meie maailma vaated on lihtsalt nii kohutavalt erinevad.mingi hetk kui ma olin 11 või nii hakkasid mul lõpux ka oma mõtted ja arusaamad kõigest meie ümber toimuvast tekkima.enne oli ikka nii et see mis ema ütles oli puhas kuld.ma mõistsin lihtsalt kui võrd halb inimene ta on.ma hakkasin vaikselt talle vastu vaidlema ja oma arvamust asjade suhtes avaldama. ja siis tuli ta tõeline olemus välja.mix kõigist maailma naistest just temale selline hääl on antud!oi kuidas ta karjus ja mis asju ta veel karjus.isegi praegu kui ma kõike seda mõtetut jura kirjutan kostub tema hääl mis muudkui korrutab milline väike kadakas*,lehm ja ma ei tea mis asi ma veel olen.ta on nii silmakirjalik et see ajab lihtsalt oksele.ta ei vaata kunagi peeglisse ja ei mõista milline ta ise on.ta arvab et ta on pühak ja ingel.ta arvab et ta on kõige kauneim ja kõige parem ,targem.ja ma ei liialda ,ta tõesti usub seda puhtastsüdamest. siis kui olin kaksteist vms hakkasin lõikuma,lõikusin ja nutsin.ja nii igapäev.mingi hetk jõudis ka mulle mõistus kohale kui mõtetu on neid koledaid arme endale tekitada ja need ei lahenda midagi,tekitavad ainult veel probleeme.mingi hetk kadusid ka pisarad ära,lihtalt ei tulnud enam.kuulasin päevad läbi seda jutlust-ikkla seda ühte ja sama.ähvardused,sõim,mõnitamine niimoodi ongi need aastad mööda veerenud.ja mina kõik see aeg mõelnud et mis mõttega,lõpetaks kõik kohe ära.kui oled surnud ei hakka sa tagaigatsema neid kes maha jäid.kui sa oled surnud siis sa oled surnud ja punkt.kuid ei.isegi siit maailmast ei saa lahkda ilma et inimesed sind vihkama ei hakkaks. kuigi ema on selline nagu ta on ,ei julge ma teda üksinda jätta.ma võin küll olla see kohutav laps kes muudkui talle muresi tekitab ja teda ei aita,aga ma olen ikkagi ainuke inimene kes teda talub.tal ei ole sõpru või kavaleri.ja veel vanaema,tema süda murdub ja ta peab jälle lõputult pisaraid valama ta on niigi kannatanud ja siis veel kõikõik teised kes minust vähegi hoolivad.ma tekitaksin neile ju kannatusi.ma ei taha olla nii isekas aga ma ei taha ka enam olemas olla.minust ei saa nagunii tulevikus mitte keegi.ma ei ole üks neist headest õpilastest,kuna ma lihtsalt ei suuda õppida.selle asemel ma istun voodis õpikud nurgas ja mõtlen kui metsas kõik on,kuulan ema lõugamist ja taon pead vastu seina kuni röögitakse et lõpeta ära muidu sein läheb mustaks.ma olen koguaeg lihtsalt nii närvis ja pingul et ma[ võin igahetk plahvatada.peale ema närib mind seest surnuks ka toitumishäire mis mul on.
ma tean täpselt kuidas ma oma enesetapu teeksin. kuid siit tuleb lõpuks ka see küsimus. Kuidas ma peaksin tegutsema et need kes siia maha jäävad nii palju ei kannataks? ma ei taha et mind proovitakse ümber veenda või midagi ma lihtsalt tahad teada kuidas seda teistele kergemaks teha. heh..see tuli veits pikk jutt ,sorry :/

Re: suitsiid.

#2
Kas su vanaema teab, millised suhted sul emaga on? Mina soovitaksin sul kellegi tuttava juurde mõneks ajaks elama minna. Kui su ema sinust hoolib, siis hakkab ta sinu pärast muretsema ning ta mõistab, et on sinuga halvasti käitunud. Ja siis ta saab aru, et kui ta niimoodi edasi jätkab, on ta sinust ilma. Aga kuna tal ei ole ei sõpru ega kavaleri, siis ei taha ta sinust ilma jääda.
Ma arvan, et su ema vajab abi. Ta on ju palju üle elanud (sinu isa vangi minek, teise mehe enesetapp + vägivald). Las vanaema räägib temaga, et ta pöörduks näiteks psühholoogi poole. Ja ma arvan, et su ema ei arva, et ta on pühak ja ingel. Tal on probleemid ja ta valab oma viha sinu peale välja.

Ka sina võiksid kellegagi rääkida.

Jõudu!

Re: suitsiid.

#3
mnjehh..ma arvan ka et ta peax abi otsima ,aga kahjux tal on teema et ta vihkab millegi pärast psühholooge.ta ei luba isegi minul mõne sellise poole pöörduda. vanaemale on aga ta ka selliseid toredaid mõtteid pähe pannud et mina olen see ainuke kurjajuur jne.
ma olen rääkinud koolipsühholoogiga,parim mõte mis temal pähe tuli oli see et ''üllata oma ema millegi meeldivaga,tee talle hommikul pannkooke vms'' talitasin tema soovituse järgi ja asi lõppes jälle sõimuga et ma ta hommikul liiga vara ülesse äratasin.
ma olen ka emale seda rääkinud et ma tõesti tahax mõne hea psühholoogi juurde minna kes mind oma pannkookide jutuga ei ärritax,ma olen grupiteraapia mõtet välja käinud,kuid ei miski ei sobi talle. ma küsisin temalt ka kas ma vähemalt ise võixin mingeid rahusteid hakata tarvitama et ma ise ei lähex vähemalt täiesti hullux..vastusex oli sõim.
sugulaste kohta niipalju et mul ei ole neid..eriti on ainult nees keda ma ei tea,ma mõtlen siis kaugeidkaugeid sugulasi.vanaema ei taha ka enam tülitada.

kuid siiski on see küsimus,kuidas seda teistele lihtsamax teha? :/

Re: suitsiid.

#4
Ole sina parem inimene, õpi koolis. Ja sul on võimalus ära minna oma ema juurest, kui ole piisavalt suur. See ei jää igavesti kestma. Tõsiasi on see, et me ei saa endale vanemaid valida, aga me saame endale uue perekonna luua ja olla parem inimene, kui ole seda su ema.

Re: suitsiid.

#5
Külaline kirjutas:ma küsisin temalt ka kas ma vähemalt ise võixin mingeid rahusteid hakata tarvitama et ma ise ei lähex vähemalt täiesti hullux..vastusex oli sõim.
Kui vana sa oled? Mis klassis sa käid?

Teadmiseks sulle, selleks et käia psühholoogi või psühhiaatri või ükskõik millise arsti juures, pole sulle vaja ema luba. Sa võid minna ka salaja. Sama lugu on ka looduslike rahustitega - neid müüakse apteekides ja sa võid osta nii, et ema teadagi ei saa.

Re: suitsiid.

#7
Külaline kirjutas:head psühholoogid maksavam mingi ülii palju :(
ja ma õgin niigi palderjani tablette nagu komme xD need ei toimi eriti.
millegi pärast keegi ei taha mu küsimusele vastata :/
palderjan on suhteliselt nõrk rahusti kui sul on depressioon (mis sul tundub olevat). Võibolla oskavad siinsed spetsialistid soovitada sulle tasuta kohti, kus on abi kättesaadav. Ema võib sul palju asju keelata, aga ühte ta ei või - ja see on abi saamine. Kui sa tunned, et vajad seda, siis käi üksi või sõbraga ära... enne uuri kus oleks sul võimalik käia. Kui sa räägid sealsele spetsialistile sama mida siingi, siis aitab ta sul nendest mõtetest üle saada ja määrata tugevamad ravimid kui see on vajalik.

Edu sulle.

-EDIT-
Sellelt lehelt leiad vajalikud aadressid ja kontaktid.

Re: suitsiid.

#8
Külaline kirjutas:head psühholoogid maksavam mingi ülii palju :(
ja ma õgin niigi palderjani tablette nagu komme xD need ei toimi eriti.
millegi pärast keegi ei taha mu küsimusele vastata :/
alusta perearstist , tema saab sind aidata. Olen ise olnud depressioonis ja sellest välja saamiseks on vaja aeg aja abi, yksi tihti ei saa. Kuid sa oled väärt köigeks heaks ja sul on elutahe , näe vaeva ja sa oled varsti täiskasvanud ja saad hakkama, elu ongi tihti raske ja ebaöiglane aga usun et see valmistab sind ette milleksi , mis sind ainult tugevdaB !!

Re: suitsiid.

#9
Tere :)

Kõigepealt jäi mind piinama see,et sinu arvates ei ole sa mitte millekski võimeline,et sinust ei saa naguinii tulevikus mitte keegi.. see on vale. Iga inimene on kellekski loodud ja sina samuti :) Öeldakse,et see inimene,kellel on unistused ja soov midagi saavutada,ka saavutab selle-see on lihtsalt üks kohustuslik elu ülessanne.Mäletan enda põhikooli aega..olin omadega metsas,aga unistus oli lõpetada keskkool-ma lõpetasin :)
Sinu ema...oihjah-sellist asja on tõesti raske lugeda siin :S lapse elus on kõige olulisem ema tegelikult aga see,miks ta sinuga nii käitub tuleb kas tema enda raskest lapsepõlvest või lihtsalt olid tol ajal "soovimatu" (kahju seda öelda).On palju emasi,kes on öelnud lapsele,et "rikkusid mu elu täielikult". Aga sinna ei ole ju midagi parata,kui ainult see,et püüaksid emaga sooja suhet luua,kui su ema ei ole tark-ole sina :) Püüa talle lähedale saada (hingeliselt) -küsi miks ta sinu peale karjub,mis on selle põhjuseks ja ütle ,et see karjumine teeb sulle väga haiget,sest ta on ju su ema ja emad ei tee ju tegelikult nii :) räägi talle oma kooli probleemidest,et sa ei saa süveneda õppimisele-kuigi hetkel on see kõige oliulisem töö sinu elus ja palu,et ta sind toetaks ja ütle talle,et sa teda armastad tegelikult (kas armastad?)
Aga enesetapule ära palun mõtle.Ma ei tea kui vana sa oled,kuid tundub ,et noor :) Sinu elu on alles ees ja usu,sa saad selle enda jaoks üles ehitada..ole enesekindel,sest see viib sihile.Kõnni mööda neist,kes sulle on halba teinud,aga ära vihka kedagi-sellega hävitad ennast.Naera neile,kes sinu üle naeravad,ole positiivne :) mõtle ilusatele asjadele,see viib su mured eemale .. aga palun sind enesetapp on viga,sest elu on tegelikult ilus ja elamist väärt,lihtsalt sa pead leidma selle õige tee,et olla õnnelik :) Proovi emaga suhet soojendada..proovi vähemalt ehk õnnestub :)!!!

Palju tervisi ja usu ,et ei ole head ilma halvata ja vastupidi :)!

Re: suitsiid.

#10
Suitsiid ei ole kindlasti ainus p22setee... see ei pruugi alati 6nnestuda ja neid piinasid nurjunud katse j2rel taluda on v2ga raske. S6prade ja l2hedaste etteheiteid, mis ei ole pooltki nii lihtsalt yle elatavad kui fyyslised valud. Ja m6ned l2hedased ei pruugi seda kunagi sulle andestada, eriti kui nad ei suuda juhtunud endale andestada. Ka mina vihkasin oma isa aastaid... arvasin, et tema on k6iges syydi... oli ju vaja leida syydlane, et enda muredega kuidagi edasi elada. See ei aidanud vaid viis maohaavade tekkeni ja muude tervisevaevusteni. Kui suutsin seesmiselt andestada k6ik selle halva, mis ta mulle teinud oli, siis l2ks ka fyysiline tervis veidi paremaks. Siiamaani on aga t6siseid probleeme siseorganitega, mis ilmselt selle suitsiidikatse t6ttu kannatada said. Samas olen aga nyyd aastate jooksul l6petanud koolid, saanud erinevaid tookogemusi, leidnud t6elised s6brad ja kaotanud need, kes tegelikult ei olnudki s6brad vaid parasiidid ja elan nyyd t2pselt sellist elu, millest kunagi unistasin ja v6imaldan seda ka tulevikus oma lastele. Rajan oma elu ja pere t2pselt selle j2rgi, millest ise lapsep6lves ilma j2in.

Loodan, et see postitus aitab veidigi lootust leida nii lootusetuna n2iva tuleviku ees. Parem on lahkuda siit elust kunagi v22rikana ja vanana, kui aastaid antakse, kui radikaalse otsusena... Kui sa oled ise abi leidnud, siis aastate p2rast oskad juba ema ka aidata. Ta ei vihka mitte sind, vaid tegelikult ennast ja kuni ta ei otsi abi ega leia lepitust iseendaga, seni ei saa ta sind ka aidata ega m6ista. Otsi abi m6nest psyhhiaatriakliinikust. Seal on olemas ka valvearst, kes oskab ehk soovitada m6nda head psyhhoterapeuti. Tablettidest yksi ei pruugi abi olla. Vaja on pigem inimest, kes oskaks sulle selgitada, miks ta (ema/isa)minuga nii k2itub. Palju on ka selleteemalist kirjandust raamatukogudes ja internetis. Nende lugemine ei pruugi aga esmalt alati aidata, kui mure on liiga kaua vaevanud.

Tervitades,
L.

Re: suitsiid.

#11
niiii...jah ma olen see chick kes selle algse postituse tegi...
elu on mõnevõrra muutunud... tulin hiljuti haiglast,kuna realiseerisin oma enesetapu mõtted...minu geniaalne plaan ebaõnnestus ja ma sain südameinfarkti olles ise 17.
emaga on lood samad nagu enne. otsisin arstidelt abi. käin 2 korda nädalas psühhiaatri juures ning xanax on mu elu lahutamatu osa... kuid siiski ei ole kõik nagu võiks olla.
otsin meeleheitlikult tööd ning uurin kuhu korter üürida.küll kunagi leiab ka need ja siis olex nagu kõik korras.
kahtlane tunne on et lõpux lõpetan ma ikkagi kusgil üksinda surnuna, aga tahax loota,et tulevikus saaks eestis kuhugi soojemasse kohta kolida ning puhtalt lehelt alustada,see oleks ääretult raske,aga see tundub hea. uus koht uued inimesed uus algus.
(:

aitähh kes vahepeal vastama olid vaevunud.

Re: suitsiid.

#12
Sa külastasid küll üsna ammu seda foorumit, kuid ... ehk oled veel olemas! ... Jää alles!!! Minul on olnud pisut teised probleemid, kuid ma oleks ka enesetapu teinud. ... Ära seda küll tee! Siis ei ole võimalik enam midagi parandada! Ümber mõelda siis ei saa.

Tunnen sulle kaasa! ... Liiga palju on inimestel muresid! Tekib küsimus, kuidas me üldse nii palju välja kannatame?!

Postitust korrigeeritud, Admin.

Re: suitsiid.

#13
Paaah. kirjutasin oma vanematele , õele ja vennale kirja valmis. Nutsin lahinal neid tehes aga minu puhul tundub enesetapp möödapääsmatu ja täna 6 jaanuaril 2010 see juhtub . Umbes kümmne üheteist vahel. Ma tahaksin elada aga mul pole pääseteed tervis on paha võlad on kasvanud ülepea, just eraisikutele ja tundub liiga lootusetu seis. Ma armastan väga oma pere vanemaid ja sõpru aga kuna on selline aeg et pole meil kellegil raha ja pole kuskilt seda raha saada et võlad maksta ja elu edasi elada. Olen alles 18 aga jah täna mu eluküünal kustub.Lähen õhtul rahulikult trenni teen emale ja isale näo nagu kõik oleks ikka korras . kirja panen laua peale sest nad nagunii minu toas ei käi eks siis tulevad kui mind kätte ei saa homme ka ja loevad kirja läbi.Uuuuuhhh.. pinge kasvab aga ma tean et ma suudan seda , näen kahte varijanti kas autoga teen maanteel põhjagaasiga rekkaga laubaka , aga arvatavasti söön 200-300 tabletti sisse joon pool liitrit viina kiiresti peale
ja viskan kuhugi lume sisse ennast pikali kus inimesi ei liiguks eriti. Aitäh elu eest!ja mina olin selles ainult süüdi.
Aga ma ei soovita seda mitte kellegile, lihtsalt proovige pääsetee leida, mina seda ei leidnud .

Re: suitsiid.

#14
kurbussss kirjutas:Paaah. kirjutasin oma vanematele , õele ja vennale kirja valmis. Nutsin lahinal neid tehes aga minu puhul tundub enesetapp möödapääsmatu ja täna 6 jaanuaril 2010 see juhtub . Umbes kümmne üheteist vahel. Ma tahaksin elada aga mul pole pääseteed tervis on paha võlad on kasvanud ülepea, just eraisikutele ja tundub liiga lootusetu seis. Ma armastan väga oma pere vanemaid ja sõpru aga kuna on selline aeg et pole meil kellegil raha ja pole kuskilt seda raha saada et võlad maksta ja elu edasi elada. Olen alles 18 aga jah täna mu eluküünal kustub.Lähen õhtul rahulikult trenni teen emale ja isale näo nagu kõik oleks ikka korras . kirja panen laua peale sest nad nagunii minu toas ei käi eks siis tulevad kui mind kätte ei saa homme ka ja loevad kirja läbi.Uuuuuhhh.. pinge kasvab aga ma tean et ma suudan seda , näen kahte varijanti kas autoga teen maanteel põhjagaasiga rekkaga laubaka , aga arvatavasti söön 200-300 tabletti sisse joon pool liitrit viina kiiresti peale
ja viskan kuhugi lume sisse ennast pikali kus inimesi ei liiguks eriti. Aitäh elu eest!ja mina olin selles ainult süüdi.
Aga ma ei soovita seda mitte kellegile, lihtsalt proovige pääsetee leida, mina seda ei leidnud .
samas pole sul ju kiiret, oota kasvõi üks päev veel. räägime õhtul? palun.

Re: suitsiid.

#15
Külaline kirjutas:head psühholoogid maksavam mingi ülii palju :(
ja ma õgin niigi palderjani tablette nagu komme xD need ei toimi eriti.
millegi pärast keegi ei taha mu küsimusele vastata :/
lastele alla 19a on arstiabi tasuta...võid (laste)psühhiaatri juurde minna ja ei pea sealjuures midagi maksma...tema suunab siis ise, kuhu vaja ja kirjutab välja vastavaid ravimeid

Re: suitsiid.

#16
Külaline kirjutas:niiii...jah ma olen see chick kes selle algse postituse tegi...
elu on mõnevõrra muutunud... tulin hiljuti haiglast,kuna realiseerisin oma enesetapu mõtted...minu geniaalne plaan ebaõnnestus ja ma sain südameinfarkti olles ise 17.
emaga on lood samad nagu enne. otsisin arstidelt abi. käin 2 korda nädalas psühhiaatri juures ning xanax on mu elu lahutamatu osa... kuid siiski ei ole kõik nagu võiks olla.
otsin meeleheitlikult tööd ning uurin kuhu korter üürida.küll kunagi leiab ka need ja siis olex nagu kõik korras.
kahtlane tunne on et lõpux lõpetan ma ikkagi kusgil üksinda surnuna, aga tahax loota,et tulevikus saaks eestis kuhugi soojemasse kohta kolida ning puhtalt lehelt alustada,see oleks ääretult raske,aga see tundub hea. uus koht uued inimesed uus algus.
(:

aitähh kes vahepeal vastama olid vaevunud.

mina lohutan end vahel selle mõttega, et olgu suur rõõm või suur masendus - ALATI LÄHEB KÕIK MÖÖDA!
Vasta

Mine “Milleks me elame?”