Ma vihkan oma ema....

#1
Tere! Ma olen 12-aastane tüdruk ja mul on probleemid emaga... :cry: Asi siis nii et mu ema ei luba mul kuskil käia ega muud sellist. Muidugi ei pea ta laskma mul igalpool käia, aga siiski. Nt: Oma parimat sõpra näen ma umbes 2 korda kuus, kuna meie kodude vahet on 16 km...ühel päeval küsisin emalt, et kas ma võiks äkki tema juurde minna ja tema vastus oli selline (ma polnud oma parimat sõpra 2 nädalat näinud) : sa ju alles käisid. Ja ta on ka muid selliseid kahtlaseid asju öelnud :( . Asi võib muidugi olla ka selles et kui tema väike oli ei pidand ta isegi emalt küsima kui ta kuskile minna tahtis ja ta on mulle rääkinud, et vahel talle tundus et keegi ei hooli temast.... Ja siis ma vahel mõtlen, et äkki ta tahab mulle näidata et ta hoolib minust, aga noh see läheb juba kaugelt üle piiri. Ta ei arvesta kunagi minu arvamuste, soovide ega ka millegi muuga. Temal oli koolis tavalised hinded ehk 4,3, aga mina saan isegi 4 eest õiendada.... minul peavad tema arust kõik 5 olema :cry: aga õnneks on mul hea pea ja siiani ongi õnneks nii läinud, et tunnistustel on mul alati kõik ainult 5 olnud : Samuti tahab ta uut last saada, aga mina olen selleks ajaks kui ta ütleme lähi ajal saaks 13-aastane. Ma olen temaga sellest rääkinud ja ma TÕESTI ei taha, et ta selle mõtte teoks teeks. Ja minu arust see on nata suur vahe. Samuti oleme me temaga sellest rääkinud ja ta saab väga hästi aru et ma ei talu väikseid lapsi... Nad lihtsalt ei sobi mulle... Muidugi ma saan aru, et mina ei saa otsustada kes, kus ja millal lapse saab, aga ta võiks minu arvamusi kas või korragi elus kuulda võtta. Ma olen talle ka rääkinud, et kui tema saab uue lapse, siis mina ja tema lähme pikaks ajaks tülli ja ma olen võimeline tema peale tõsiselt solvuma. Ma ei saa oma 2 väiksema õe ja vennaga niigi läbi, on mul siis veel 1 vaja või?? Tänud, kes jõudis selle kõik läbi lugeda!! :D

Re: Ma vihkan oma ema....

#2
Tere!

On väga hea, et oled mõelnud, miks ema just nii käitub nagu käitub, ja jõudnud ka selleni, et see võib tema enda lapsepõlvekogemusest tulla. On oluline püüda mõista, mis põhjustel teine inimene midagi teeb, mitte kohe hukka mõista.

Kas see, et soovid, et ema veel üht last ei saaks, ei või tulla hoopis mõnest hirmust? Näiteks, et sulle jääb siis vähem tähelepanu? Arvan, et tasuks sellele mõelda ja siis emaga rahulikult rääkida ja oma mõtteid ja hirme selgitada. Otseselt see tõesti sinu otsus pole, kas ema võiks saada lapse või ei. Võid ju mõelda ka nii, et sina lähed ju üsna peagi oma elu peale - ega sinna enam nii meeletult palju aastaid olegi, kui hakkad koolide osas valikuid tegema. Ema aga jääb ju ikka enda elu edasi elama. Kui ta tunneb, et soovib ja jõuab veel ühe lapse üles kasvatada, siis arvan, et sa ei peaks temalt nõudma, et ta seda ei teeks ja kui teised lapsed suured on, hoopis üksi oleks, eriti kui enamik sellest lapse kasvatamise ajast sina tõenäoliselt isegi emaga koos ei ela, seega sind puudutab see otseselt veel vähem.

Tihti, lausa väga tihti on ka nii, et väiksena tõesti ei olda oma õest või vennast vaimustuses, eriti kui vanusevahe suur on, aga kui õed ja vennad suuremaks kasvavad, on kõik õnnelikud, et üksteisel ollakse. Olen seda päris palju erinevate inimeste puhul kõrvalt näinud ja tundnud, et hiljem tõesti väga hoolitakse ning hinnatakse, et õed ja vennad alati olemas on. Eks seda ole raske ette kujutada, kui õed-vennad alles pisikesed või lausa sündimata on, kuid mõelda võib sellele ikka. Et kui oleks sellises vanuses õed-vennad, kellega juba asjalikke jutte rääkida saab, rõõme ja muresid jagada, külas käia jm. Kui kõik täiskasvanud olete, ei anna see vanusevahe enam üldse nii tunda, nagu praegu annab. Ja siis võib nende olemasolu olla sinu jaoks juba puhas rõõm. Ning ka vanematele, kui neil on palju lapsi, kel hästi läheb ja kes omavahel hästi läbi saavad.

Re: Ma vihkan oma ema....

#3
Termomeeter, ma ei mõista, kuidas see koolide valik siia puutub? Sellel ajal oleks uus laps veel väike ju niivõinaa? Samuti ma ei usu, et teemaalgataja hoobilt oma elu peale läheks kui 18 täis- vanemad ei jõuaks ehk tema üüri maksmist toetada kui endalgi vaja toime tulla.

Aga teemaalgataja, kas sa oled pidanud/pead oma väikseid vendi-õdesid kasvatama ja korrale kutsuma? Sest siis saaksin täielikult aru, millest see sallimatus laste suhtes. Nimelt on mul tuttav mitmelapseline pere, kus suured lapsed pidid mõistagi väiksemaid päevad läbi kantseldama, nüüd näitavad nad kodus vaevalt end näolegi ja elavad vanavanemate juures, kus pole ühtegi titte, ainult rahu :)

Re: Ma vihkan oma ema....

#4
Mul isaga sarnane asi selle hinnete suhtes kuid see on sellepärast, et ta tahab, et mul tulevikus lihtsam tööd leida ja ülikooli minna oleks. Ta ise ei õppinud just kõige eeskujulikumalt ja seetõttu pidi ülikooli hilises vanuses minema. Sellepärast m mõistan, kui ta mu hinnetega alati rahul ei ole jasellega soovib, et ma hästi õpiks.
Välja minemise koha pealt ütlen seda, et mind ka ei lastud nii noores vanuses välja. Võisin oma kodukohas ringi käia kuid vahepeal ei lastud kõrvallinnagi minna. Siis olin ise ka vihane ja ei saanud aru miks jne aga see kõik on selleks, et sind hoida.
Lapse koha pealt see, et see tõesti pole sinu öelda kas su ema saab lapse või ei ja solvuda sellise asja peale, et sinu ema tahab veel ühte last on natuke nõme. Ega mulle endale ka väikesed lapsed ei meeldi kuid ma siiski armastan oma õdesid.
Ja see pealkiri tegi mulle kõige enam haiget. Just sellepärast, et mul endal ei ole ema ja sina vihkad teda selliste väikeste asjade pärast. Tere tulemast pubekaellu, kui sa paari aasta pärast siit välja saad siis läheb paremaks, ausalt. Proovi leida head nendes asjades, mida su ema teeb ja proovi teda mõista, sa oled ta laps, ta ei tee seda sinu kiuste.
"My heart is just too dark to care,
I Can't destroy what isn't there"

Re: Ma vihkan oma ema....

#5
Aga vb su emal just oli noorena halb kogemus kui oma emalt väljaskäimist ei pidanud luba küsima (käis väljas niipalju kui tahtis ) Pigem tee ettepanek et sõber tuleks sinule külla ehk kompromissi leidmine.
Kahju on see et saad õiendada kui saad hinde 4. Olin ise suht 3 ja 4 tüdruk. Mata oli alla selle aga mis sa teed kui pea ei lõika siis. Vanaema õpetas ja karjus kuna vanemad kolhoosis töötasid. Nüüd mul omal firma ja 9a poja.kasvatanud üksi ja õnnelik kui ta 4ad 5ed,kasvõi 3ed koju toob.Näen et püijab. Tähtis ei ole hinded, tähtis on see mida meelde jätad.
Uus laps perre on alati muutus. mul oli vanem vend (lapsepõlves lasusa kohutav-polnud hoolivust ja armastust) saime täiskasvanuks ja ikka polnud meis hoolivust-kuigi soovisin,kuniks võõrandusime teineteisest. Tahan öelda seda et kui õdedes-vendades pole seda hoolivust omavahel siis ei tule seda ka kunagi hiljem.
Mäletan kuidas ootasin seda 18a saamist et saaksin minema aga kus siis sellega..tulid rahalised probleemid,et raha saada siis tööle minna, et tööle saada pidi olema töökogemust,et töökogemust tõestada pidid näitama enne et suudad vastutust kanda (õigel ajal tööle jõuda ja et võtad asja tõsiselt)
Sinu pealkirjaga olen natuke samamoodi päri..sest minu ema ei osanud isaga koostööd teha ja meid vennaga kasvatada. Õigemini nimetaksin seda pettumuseks. Aga kord selline elu on et oma lastega tehakse teistmoodi. Mõni käitub teistes asjades rangemalt ja kolmandates asjades leebemalt.
Vasta

Mine “Erinevad koduprobleemid”