Kutsekasse?

#1
Terekest :)

Mure siis selline. Mind ootab kevadel ees põhikooli lõpp ja täna, kui meil oli selline vähe informeerivam tund mu enda kooli gümnaasiumi kohta siis pani see mind mõtlema. Lugesin siin ka paari vanemat postitust, et kutsekoolide kohta rohkem teada, sest praegu tundub see selline hall ala.

Ma pole küll kindlalt otsutanud, aga praegu on mul mingi idee mida ma võiks edasi teha ja selleks on minna edasi Tln Polütehnikumi. Siit-sealt uurides sain ma teada, et sel erialal (telekommunikatsiooni nooremspetsialist) saab vist kutsekeskhariduse, mis võimaldaks edasi minna ülikooli (Balti filmi- ja meediakooli, televisiooni režii jms erialale) (Ma sain aru et ilma keskhariduseta kõrgkooli ei saa...?) Küll aga ei ole ma kindel, kas ma tulevikus valitud erialal ka niivõrd palju tööd leiaks, seega tahaks ma midagi veel õppida (psühholoogia ja/või midagi noorte või spordiga seoses) aga mitte nagu veel peale ülikooli. Ehk siis kas keegi oskab öelda, kas ülikoolis saab mitut asja korraga ka õppida või pean ma selle kõik järjest läbi tegema?

Mul ei ole gümnaasiumi vastu midagi, aga mu vanemad vähemalt räägivad, et kui ma juba tean enamvähem millega ma tegeleda tahan siis oleks mõttekam seda kutsekasse õppima minna ja gümna oleks selles suhtes mõttetu istumine ning kutsekeskharidusega on lihtsam ülikooli saada. On see tõsi?

See kõik on mulle praegu veidi segane, ehk on siin keegi kes täpsemalt selgitaks? Et...
Kas kutsekast saab ka keskhariduse?
Kas kutsekas saaks muidu ka kahte eriala korraga õppida? Aga ülikoolis?
Kui ma kutsekast nt keskharidust ei saa, kas ma pean siis hakkama käima täiskasvanute gümnaasiumis et üldse ülikooli saada?
Ja nt kui ma kandideeriks mitmesse kooli (sh mujale gümnaasiumitesse) siis kuidas see veel toimib? :S

Suured tänud vastuste eest... Või ka selle eest, kui oskate mind kuhugi targemate juurde suunata :)
Tibukee :)
Osaliselt matageenius, kes jagab ka keemia matsu
Muidu
Slowly dying like all of us

Re: Kutsekasse?

#2
Kutsekast nüüd lihtsam küll ülikooli minna ei ole, see jutt unusta ära, seal sa keskharidust niivõrd ei saa, pead ise juurde õppima ja vastavad eksamid normaalsetele tulemustele ära tegema.
Ülikoolis saab mitu eriala pmst korraga õppida küll, aga see on pigem võimekamate inimeste teema, või siis nende, kellel peale õppimise muud kodus teha ei ole.

Variante on mitmeid, loe nt siit http://www.rajaleidja.ee/kutsekoolid
Loomulikult saad sa mitmetesse koolidesse kandideerida, koolide katsed on erinevatel aegadel, kutsekates üldiselt hiljem kui gümnaasiumites. Võid kandideerida mitmesse gümnaasiumisse ja siis veel ka kutsekasse.

idk, kell palju, vast oli abi ;)

Re: Kutsekasse?

#3
Peale põhikooli kutsekasse minnes omastab inimene endale kutsekeskhariduse. Sisuliselt on see ikkagi keskharidus koos kutsetunnistusega. Riiklikud eksamid on kutsekoolis vabatahtlikud, kui tahad edasi õppima minna siis peaksid lisaks 3-4 koolieksami kõrvalt ka need ära tegema kolmanda kursuse lõpus. See võib küll kutsekate puhul erinev olla, kuid enda näite põhjal võin õelda, et kutsekoolis on põhirõhk sinu erialal. Üldainete tase oli 8-10 klassi piires, ehk väga nõrk ja arvan, et see riiklikeks eksamiteks ette ei valmista. Arvestama pead ka sellega, et pead praktikal käima, mis võib ettevalmistust eksamiperioodiks segada.

Re: Kutsekasse?

#5
tibukee kirjutas:Mul ei ole gümnaasiumi vastu midagi, aga mu vanemad vähemalt räägivad, et kui ma juba tean enamvähem millega ma tegeleda tahan siis oleks mõttekam seda kutsekasse õppima minna ja gümna oleks selles suhtes mõttetu istumine ning kutsekeskharidusega on lihtsam ülikooli saada. On see tõsi?
Mina ja mu ema saadame pers* kõik inimesed, kes ütlevad noorele õpilasele "kui sa tead mida sa teha tahad, siis mine kohe kutsekasse, ära mine gümnasse!!!!". Kui sa lähed kutsekooli, sulguvad sinu ees KA TULEVIKUS muudele töökohtadele uksed. Ja peale gümnaasiumi saad kutsekooli minna (kui sa siis oled kindel oma otsuses, mitte enamvähem) aga vastupidi mitte.
tibukee kirjutas:Kas kutsekast saab ka keskhariduse?
Ei saa. Kutsekeskhariduse, mis on väga madala tasemega nt. matemaatikas
tibukee kirjutas:Kas kutsekas saaks muidu ka kahte eriala korraga õppida? Aga ülikoolis?
Kahtlen sügavalt, samuti läheks see sinu jaoks raskeks.
tibukee kirjutas:Kui ma kutsekast nt keskharidust ei saa, kas ma pean siis hakkama käima täiskasvanute gümnaasiumis et üldse ülikooli saada?
Sa ei saagi kutsekoolist puhast keskharidust, nagu ma juba mainisin. Põhimõtteliselt pead jah, kui mõtled kutsekoolis olles ümber oma ala suhtes.
Seega mina soovitan sul gümnaasiumisse minna, sest ma ei taha, et kahetseksid vanemas eas oma kutsekooli mineku valikut lihtsalt sellepärast, et sina (või sinu vanemad?????) arvasid, et enamvähem tead millega tegeleda tahad. Vaata gümnaasiumi lõpus, kas kõrg/ülikoolides on alasid mis sind SIIS huvitavad. Ja kui ei leia midagi, alles siis kaalu kutsekooli.

Re: Kutsekasse?

#6
Lisaks võib kutsekas õppimine sõltuvalt kursusekaaslaste tasemest üpris keeruline olla. Õpetajatel ei pruugi normaalseks õppetööks uldse aega jääda, sest kogu aur kulub (asjatult) mingite tumbade peale.
«Osa õpilasi on nii lollid, et ei saa aru ööd ega ilma,» imestab Linnus. «Põhikoolilõpetajad on kohati sellisel tasemel, et lausa õudne.
-Võru Kutsehariduskeskuse direktor. Parem katsu gümnaasiumisse minna ja seal korralikult õppida.

Re: Kutsekasse?

#7
Ise käin kutsehariduskeskuses ning enda valikuga jäin ülimalt rahule. Õppimine on ka vähe lihtsam, aga kui sa arvad, et saad hakkama gümnaasiumis, siis muidugi mine sinna (kui hinded on ka sobivad 4-5'd) Kutse tuleks siiski valida, kui endale meeldib rohkem praktiline tegevus.

Re: Kutsekasse?

#9
Tere!

Kas oled kindel, et sellest telekommunikatsiooni spetsialisti erialast ikka õigesti aru saanud oled? See tähendab elektroonikat ja kaableid, mitte televisiooni. Või noh, eks ta mingil määral ole seotud ikka, aga siiski mitte nii otseselt, et ühelt teise edasi õppima minna..

Mäletan, et meie karjääritundides oli see põhiline näide, mida toodi, et mõni ei loe õppekavagi, et mida õppima läheb, ja imestab alles ülikoolis (või siis kutsekoolis), et kas telekommunikatsioon ei olegi televisioon. Kui eesmärk on BFM, siis soovitan pigem gümnaasiumit ja selle kõrvalt ise end vastavalt soovitud erialale harida. Või siis kutsekoolis mõni veidi lähedasem eriala valida, kuigi ega ma midagi täpsemat öelda oska, multimeedia spetsialist on vist sama kauge. Kuna su soovitud eriala on ka sisuline, mitte vaid tehniline, siis gümnaasiumis õpetatav mõtlemisoskus tuleks pigem kasuks ja siin soovitaksin ikka gümna valida.

Eks oleneb erialast, aga üldiselt ei ütleks, et kutsekeskharidusega ülikooli lihtsam saada on. EHK kuskil IT-erialal tõesti on, kui IT-d kutsekoolis õppinud oled, aga muud küll ette ei tule.

Kas kutsekas/ülikoolis saab ka kahte eriala korraga õppida? Vähemalt mõnes ülikoolis saab valida kõrvaleriala, mis ei täida küll õppekava mahtu, aga annab võimaluse end teisel erialal täiendada. TÜ-s võis vähemalt mõnda aega tagasi lisaks muid aineid võtta nii palju, et võidki lõpuks õppekava täis saada, st võidki võtta 180 ainepunkti ka lisaks, lihtsalt see on meeletu koormus. Kuna ühe õppekava täitmiseks on siiski mõeldud täisaeg, siis kaks õppekava korraga on suht enda tapmine ja tähendab, et muud elu sul selle kõrvalt ei ole, kui korralikult teha tahad. Poolikult jällegi ei ole ühegi asja õppimisel mõtet. Ei ole see elu midagi nii lühike, et mitut asja järjest õppida ei jõuaks, kui tõesti tekib suur soov. Kohe alguses mitu eriala samaaegselt ei ole tõesti mõistlik. Edu!

Re: Kutsekasse?

#10
Külaline kirjutas:Peale põhikooli kutsekasse minnes omastab inimene endale kutsekeskhariduse. Sisuliselt on see ikkagi keskharidus koos kutsetunnistusega. Riiklikud eksamid on kutsekoolis vabatahtlikud, kui tahad edasi õppima minna siis peaksid lisaks 3-4 koolieksami kõrvalt ka need ära tegema kolmanda kursuse lõpus. See võib küll kutsekate puhul erinev olla, kuid enda näite põhjal võin õelda, et kutsekoolis on põhirõhk sinu erialal. Üldainete tase oli 8-10 klassi piires, ehk väga nõrk ja arvan, et see riiklikeks eksamiteks ette ei valmista. Arvestama pead ka sellega, et pead praktikal käima, mis võib ettevalmistust eksamiperioodiks segada.
Kooli lõpetamiseks vajalikud koolieksamid määrab tegelikult kool ise. Mul on näiteks vaja sooritada vaid üks eksam ning kutseeksam.
Ise regan end ainult eesti keele eksamile, muud ei näe nagu mõtet teha ka - tase on nii madal, et ei viitsi kümne punkti pärast ka aega kulutada.

Kutsekas on muidu lebo, kahe-kolmelised saavad kutsekas umbes neljalisteks ja neljalised tugevateks viitelisteks. Enda keskminne hinne on hetkel 4,95. 10. klassis oli seevastu see number kuskil 3,7 kanti.

Re: Kutsekasse?

#11
Ühesõnaga... Kutsekate üldhariduslik tase on siis kõvasti madalam kui gümnaasiumite oma? Okei...

Gümnaasiumisse saada mul ei oleks probleem, kuna ma eluaeg puhas viieline olnud ja mu enda kooli gümnas olen ma igal juhul juba sees. Lihtsalt mõte kutsekasse minna tuligi sellest, et ma enne BFMi minekut rohkem midagi teaks antud eriala kohta ja vb oleks natuke rohkem praktikat sel alal. Ma tean ja olen juba praegu kokku puutunud sellega, mida ma kutsekasse õppima läheks... Ma tean et televisioon ei võrdu telekommunikatsioon, aga need on omavahel siiski seotud ja arvasin, et see annaks mulle endale rohkem tuge kui ma kutsekast ülikooli läheks...
Kutse tuleks siiski valida, kui endale meeldib rohkem praktiline tegevus.
Mulle meeldibki. See kõik, nii kutseka eriala kui ka ülikooli oma, ma olen mõlemaga tegelenud juba aasta või kaks ja mulle meeldibki praktiline tegevus rohkem. Lihtsalt ma tahaks väga väga väga kindlalt BFMi saada ja praegu arvan, et ma veel ei tea piisavalt palju sinna vajalike asjade kohta ning ei kujuta ette, kust ma iseseisvalt neid gümna kõrvalt õpiks. Kutsekas tundus seetõttu loomulik lahendus...

Kahe ala õppimisest... Terve elu olnud lahtise peaga ja harjunud suure koormusega... Ma ei julge midagi kindlalt väita aga (egolaks 3...2...1...) :lol: ma ei usu et see mulle nii raske oleks. Keeruline kindlasti, aga mitte võimatu, eriti veel juhul kui mind ennast huvitab see, mida ma teen. Ma eeeeh mõtlen kindlasti selle üle pikalt järgi veel :D

Aitäh ikkagi sisukate vastuste eest! :D
Osaliselt matageenius, kes jagab ka keemia matsu
Muidu
Slowly dying like all of us

Re: Kutsekasse?

#14
Seni kuni sa pole ülikoolis käinud ei oska sa seda koormust ette kujutada. Olen ise ka väga lahtise peaga, aga no ülikoolis on asjad teisiti. Esiteks on sul väga palju iseseisvalt vaja õppida ja olenevalt erialast praktikumid või rühmatööd. Õpetamiseviis on hoopis teine kui see on põhikoolis või gümnas. Aga eks palju oleneb ka koolist kust tullakse ja ülikoolist kuhu minnakse. Ise oskan öelda, et BFMis on kohati pikad päevad (eriti kui tulevad praktilisemad ülesanded) aga muidu väga lahe vahva kirju seltskond.

Re: Kutsekasse?

#15
Alan! kirjutas:Lahtise peaga neiu tuleb lapsemurest kooliabi küsima, tore talv.
Kuna ma koolide kohta eriti ei tea siis google asjade kinnituseks on parem ka reaalsete inimeste arvamust küsida :D Ja talv ongi tore ju ;)
Seni kui sa pole ülikoolis käinud ei oska sa seda koormust ette kujutada.
Ma mingil määral kujutan seda ette, kuna tuttavad õpivad ka praegu Tartus ja Tallinnas ning ma olen nende käest seda uurinud. Muidugi ma ei saa seda võrrelda enda soovitava erialaga...
Osaliselt matageenius, kes jagab ka keemia matsu
Muidu
Slowly dying like all of us
Vasta

Mine “Kus mida õpetatakse ning kuidas seda rakendatakse?”