Gümnaasiumisse kodust eemal

#1
Hei!
Olen hetkel 15-aasatne 9. klassi õpilane. Esimese veerandi hinded ei olnud just kiita (kaks kolme tuli), sest vanaema surm jõudis mulle alles kohale ning parima sõbrannaga suhted jahenesid. Kuid olen vaheaja lõpul palju pingutanud. Peas on olnud juba ammu mõte, et minna õppima kuskile Tallinna või Tartu gümnaasiumisse. Enda linna gümnaasiumi tase on aastaga korralikult langenud ja ega ei kipu sinna nii väga. Enim kutsub mind 32. keskkool, kuid on ka teisi koole. Algul oli ema selle vastu, kuid nüüd lubas mul vähemalt proovida. Põhjuseks ei ole halvad suhted vanematega. Saan nendega hästi läbi, vastan neile alati samaga ja see hoiab neid natuke tagasi. Aga tagasi selle teema juurde. Suurim probleem oleks elukoht ja siia jääv huviring. Kellel on sama teekond selja taga? Kas läksite tööle, et üürida korter või maksid vanemad teie elu kinni? Ise olen mõelnud kellegiga koos korter üürida (selleks FB-s grupp ka). Muidugi, kui hinnad on mõistlikud. Ühikasse läheksin juhul, kui jätkaksin Tartus, seal elab mul onu oma perega ning nad saaksid toeks olla. Pean asja veel vanematega arutama, muidugi kui katsed jms möödas, aga see aeg ei ole enam sugugi kaugel. 8) Kardan, et kui tööle läheksin, jääks osa lapsepõlvest nagu ära. Õnneks saan juba 11-ndas klassis 18. Rääkige oma kogemustest :)

Re: Gümnaasiumisse kodust eemal

#4
Eks paljud tahavad minna gümnaasiumisse suuremasse linna. Tean ka mitmeid tuttavaid. Osad on oma endisesse kooli tagasi pöördunud ja seda erinevatel põhjustel: linnakoolis on raskem, koduigatsus, pole ikkagi midagi erilist jmt. Ise ka kunagi mõtlesin maakoolist linna minna ja seda juba kaheksandas klassis. Õnneks ei läinud. Õppe oleksin parema saanud, kuid raudselt oleks olnud muid muresid. Üldiselt ju vist on nii, et väiksemas koolis oled sa keegi, aga suuremas võid lihtsalt eksisteerida, suhtlemata otseselt kellegagi. Koolivägivald, meelemürgid jm vist ka linnas hullemad. Tööle gümnaasiumi kõrvalt küll ei läheks, aga tean paari inimest, kes juba alaealisena läksid ja vist isegi baari. Vanematele on korteri üürimine ka ikka suur väljaminek, seega võimalusel valiks kindlasti ühika. Ise ka kunagi naiivsena keskkooli lõpus kujutasin ette, kuidas linna kolides kohe korteri üürin, mida siis vanemate abi ja ülikooli kõrval tehtava tööga maksan, aga läks veits teisiti (mõne aja pärast jõudsin algse variandini). Selles suhtes.. korterikulud, pluss söök, pluss muu on ikka jõhker ja kui vanemad pole just väga rikkad ja meeleldi nõus neid kulutusi katma, siis mõtleks veel. Kooli tasemest rääkides, siis sa õpid ikkagi ise, õpetaja suunab sind. Kui endal kohalikus koolis otseseid muresid pole ja otsene geenius pole, et vajalik olekski kuskile väga priimasse kooli minna, siis kas on mõtet nii varakult tormata iseseisva ja vanematest eemal oleva elu peale?

Re: Gümnaasiumisse kodust eemal

#5
Mina kolisin 16-aastaselt ühest väikelinnast Tallinnasse ja läksin sinna gümnaasiumisse. Õnneks elan koos noormehega, seega kulud on ikkagi väiksemad, kui üksi elades, aga vanemad peavad tegelikult päris palju rahaliselt toetama. Esimese aasta ma tööl ei käinud ja tulime rahadega küll välja, aga otseselt sellist ülejääki eriti polnud. Nüüd käin nii koolis kui ka tööl ja ausalt, ei ole kerge. Vabu päevi üldse ei ole, kõik nädalavahetused olen tööl (kui just soovipäevi ei küsi, aga seda ka eriti ei taha, sest raha on vaja), lisaks õhtuti nädala sees jne. Samal ajal on kogu aeg nii palju õppida ja uurimistöö tahab tegemist, aga pole aega, viitsimist ega jõudu. Muidugi mul on väga vedanud oma töö ja töökaaslastega, seega kui ma nädalavahetuseti suudan end kuidagi 5:40 üles ajada (tööpäev algab kl 7) ja tööle tirida, läheb olemine ja tuju veidi paremaks ning siis mõtlen küll, et pole tegelikult ju üldse NII hull. :D Minu jaoks on kõige raskem lihtsalt see varajane ärkamine äratuskellaga absoluutselt iga päev ning see, kuidas üldse aega jätkuda ei taha.

Esimesel aastal ei olnud mul erilist koduigatsust, eks kõik oli uus ja põnev. Nädalavahetused olid mul ju vabad ja seega sain iga kell koju sõita. Samas nüüd mõtlen küll, et tahaks veel emaga koos elada ja mitte muretseda raha või toidu või maksude pärast. Mõni kuu tagasi oli mul ka üks eriti hull koduigatsuse hoog ja hakkasin lihtsalt iga kord vanemaid nähes ulguma, kuigi tegelikult oli üleüldiselt kõik hästi ja nutmiseks mingit põhjust polnud. Mul õnneks on noormees kogu aeg kõrval olnud, aga kui sul su tulevases elukohas veel sõpru ees pole, siis võid esimesed kuud end väga üksikuna tunda.

Ma tegelikult ei soovitaks nii varalt veel kodunt ära kolida. Iseseisvus on tore asi küll, aga samas kas sa suudad end iga hommik korralikult kooli vedada, kui keegi sulle jalaga tagumikku ei pane? Viitsid kogu aeg oma kulutusi planeerida, poes käia, süüa teha? Eks see olegi nii individuaalne, mõni saab hakkama, mõni mitte. Näiteks on väga oluline hea majandamisoskus, sest vaevalt su vanemad jõuavad sind nii palju toetada, et sa võid poest osta ükskõik mida hinda vaatamata.

Ise ma midagi ei kahetse. Kõik ei ole alati lust ja lillepidu, aga samas need kogemused ja uued inimesed on seda kõike 100% väärt.

Re: Gümnaasiumisse kodust eemal

#6
Kui sa ise tahad minna linnagümnaasiumisse, siis on see juba ülioluline argument. Mina toetan seda väga-väga, sest see valik mõjutab su ülejäänud elu väga tugevalt. Ja minu arvates minek määratult positiivsemalt kui mitteminek, olen näinud mõlemaid valikuid ja tagajärgi väga-väga lähedalt.

Jah, elukoha jms olmelised küsimused on väga olulised, aga kindlasti on võimalik leida mõistlik lahendus. Mina käisin linna gümnaasiumisse 15km kauguselt bussiga (Sakust Tallinna) ja sain seega kodus elada, aga kui saad käia ka nädalavahetustel kodus, siis peaks see juba palju leevendama iseseisva eluga seonduvaid raskusi. Ühikas on kindlasti mõistlik variant, nii on ka lihtsam sotsialiseeruda saatusekaaslastega.

Uuri koole ja leia endale sobivaim. Kui kool on sisukas ja tunned end sellega seotuna, siis on muu juba märksa teisejärgulisem. Sa poleks kaugeltki esimene, kes sellise tee jalge alla võtab, kuid saaksid üheks paljudest, kes sellisest eluvalikust kasu lõikab! ;)
"Don't believe everything you read on the internet."
- Abraham Lincoln

Re: Gümnaasiumisse kodust eemal

#7
Rääkisin sellest kahe sõbrannaga ja ka nemad tahavad samasse kooli minna. Mõtlesime siis, et üürime kolmekesikorterit, kui sisse saame. Vaatasime umbkaudseid korteri üüre ja kõige kallim kahetoaline mustakal on 375 eurot ehk 125 euroot näga + kommunaalid jne. Ehk siis kuskil 200 eurot korterile. Sööki on osta kindlasti kõik koos odavam, aga ema ei usu, et me läbi/hakkama saame. Kuidas teda veenda?

Re: Gümnaasiumisse kodust eemal

#11
Mina läksin peale gümnasiumi Norootsi ja jah, alguses ma kandideerisin igale poole. 32kk sain sisse isegi, kuid isa ei lubanud minna, sest see oleks siiski liiga kalliks läinud ja suvel viimseks võimaluseks jäi Noarootsi, kuhu ta mind ka vägisi tiris. Ma mõtlesin, et olgu, kui sisse san on super, kui sisse ei saa lähen ikka 32kk ja saan hakkama kuidagi. Sisse ma sain ja ma ei olnud alguses üldse vaimustuses. Kool asub 100km Tallinnast ja 35km Haapsalust, aga pakub väga palju võimalusi oma vaba aja täitmiseks ja kõik ühikas, buss jne on tasuta. Ma tean, et tahad linna minna ja ma ise ka ei olnud pärit suurest linnast aga tahtsin Tallinnasse või Tartusse aga Noarootsi muutis mind. Sest tegelikult sa saad alles siis teada, kui heas koolis sa käid, kui sa seal enam ei käi. Ja samal ajal sa ka säästaksid väga palju oma vanemate raha millegi parema jaoks ja väga palju oma aega ja energiat, sest ei pea tööle minema.
Aga oh well, see kõik on sinu kätes, kuidas mis või millal ja kus.
"My heart is just too dark to care,
I Can't destroy what isn't there"

Re: Gümnaasiumisse kodust eemal

#12
iamanxiety kirjutas:Mina läksin peale gümnasiumi Norootsi ja jah, alguses ma kandideerisin igale poole. 32kk sain sisse isegi, kuid isa ei lubanud minna, sest see oleks siiski liiga kalliks läinud ja suvel viimseks võimaluseks jäi Noarootsi, kuhu ta mind ka vägisi tiris. Ma mõtlesin, et olgu, kui sisse san on super, kui sisse ei saa lähen ikka 32kk ja saan hakkama kuidagi. Sisse ma sain ja ma ei olnud alguses üldse vaimustuses. Kool asub 100km Tallinnast ja 35km Haapsalust, aga pakub väga palju võimalusi oma vaba aja täitmiseks ja kõik ühikas, buss jne on tasuta. Ma tean, et tahad linna minna ja ma ise ka ei olnud pärit suurest linnast aga tahtsin Tallinnasse või Tartusse aga Noarootsi muutis mind. Sest tegelikult sa saad alles siis teada, kui heas koolis sa käid, kui sa seal enam ei käi. Ja samal ajal sa ka säästaksid väga palju oma vanemate raha millegi parema jaoks ja väga palju oma aega ja energiat, sest ei pea tööle minema.
Aga oh well, see kõik on sinu kätes, kuidas mis või millal ja kus.
Tohoh, sa elad veel.

Re: Gümnaasiumisse kodust eemal

#13
Külaline kirjutas:
iamanxiety kirjutas:Mina läksin peale gümnasiumi Norootsi ja jah, alguses ma kandideerisin igale poole. 32kk sain sisse isegi, kuid isa ei lubanud minna, sest see oleks siiski liiga kalliks läinud ja suvel viimseks võimaluseks jäi Noarootsi, kuhu ta mind ka vägisi tiris. Ma mõtlesin, et olgu, kui sisse san on super, kui sisse ei saa lähen ikka 32kk ja saan hakkama kuidagi. Sisse ma sain ja ma ei olnud alguses üldse vaimustuses. Kool asub 100km Tallinnast ja 35km Haapsalust, aga pakub väga palju võimalusi oma vaba aja täitmiseks ja kõik ühikas, buss jne on tasuta. Ma tean, et tahad linna minna ja ma ise ka ei olnud pärit suurest linnast aga tahtsin Tallinnasse või Tartusse aga Noarootsi muutis mind. Sest tegelikult sa saad alles siis teada, kui heas koolis sa käid, kui sa seal enam ei käi. Ja samal ajal sa ka säästaksid väga palju oma vanemate raha millegi parema jaoks ja väga palju oma aega ja energiat, sest ei pea tööle minema.
Aga oh well, see kõik on sinu kätes, kuidas mis või millal ja kus.
Tohoh, sa elad veel.
Hahaha, elan jah. Ja kuidas veel. :D
"My heart is just too dark to care,
I Can't destroy what isn't there"

Re: Gümnaasiumisse kodust eemal

#14
iamanxiety kirjutas:
Külaline kirjutas:
iamanxiety kirjutas:Mina läksin peale gümnasiumi Norootsi ja jah, alguses ma kandideerisin igale poole. 32kk sain sisse isegi, kuid isa ei lubanud minna, sest see oleks siiski liiga kalliks läinud ja suvel viimseks võimaluseks jäi Noarootsi, kuhu ta mind ka vägisi tiris. Ma mõtlesin, et olgu, kui sisse san on super, kui sisse ei saa lähen ikka 32kk ja saan hakkama kuidagi. Sisse ma sain ja ma ei olnud alguses üldse vaimustuses. Kool asub 100km Tallinnast ja 35km Haapsalust, aga pakub väga palju võimalusi oma vaba aja täitmiseks ja kõik ühikas, buss jne on tasuta. Ma tean, et tahad linna minna ja ma ise ka ei olnud pärit suurest linnast aga tahtsin Tallinnasse või Tartusse aga Noarootsi muutis mind. Sest tegelikult sa saad alles siis teada, kui heas koolis sa käid, kui sa seal enam ei käi. Ja samal ajal sa ka säästaksid väga palju oma vanemate raha millegi parema jaoks ja väga palju oma aega ja energiat, sest ei pea tööle minema.
Aga oh well, see kõik on sinu kätes, kuidas mis või millal ja kus.
Tohoh, sa elad veel.
Hahaha, elan jah. Ja kuidas veel. :D
Ehk siis hästi või:D? No tore, kui siit foorumist keegi hästi ka elab:D.
¯\_(ツ)_/¯
Vasta

Mine “Kus mida õpetatakse ning kuidas seda rakendatakse?”