Ühe direktori arvamus..

#1
Tartu Postimehe artikkel võõrsilt tulnud lastest Eesti koolis:

http://tartu.postimees.ee/3591929/mujal ... mas-tempos

Lõik sealt:

Direktor mäletab, kuidas mõni aasta tagasi koolitusel õpetati, kuidas mujalt tulnud lastega Eesti koolis toime tulla ning tal on siiani hinges suhtumine, mida ta mõne seal osalenud õpetaja puhul märkas.

«Kuulsin sealt asja, mida ma oma koolis ei kuule: et õppija on hea ja õige siis, kui ta eestlaseks saab. Mind natukene kohutas see kõrge ootus või vähene paindlikkus,» meenutas ta.

Nii ei tohiks direktori sõnul õpetajad jääda kinni krampi, et võõrsilt tulnud lapsed peavad põhikooli lõpueksamitel demonstreerima head eesti keele oskust ning õppekava standardile vastavaid aineteadmisi. Direktori sõnul on tähtsam, et lapsest kasvaks hea ja arenemisvõimeline inimene.

:lol:
Ühesõnaga- kui laps nt kirjutab geograafia eksamilehele, et maailmas on ainult islamiriigid ja neile vastanduv paha USA (nii arvatakse Bangladeshis), siis see on vastuvõetav. Pole vaja demonstreerida õppekava standardile vastavaid aineteadmisi :lol: :lol:

Aga tõsiselt- mis toimub, nagu tegelikult?!
Kui mul sõbranna perega Soome kolis ja seal õppima asus, siis tema ja ta noorem vend jäid esimesel aastal istuma, kuna ei osanud veel keelt piisavalt hästi, et tundides kõigest aru saada.
Kuid meil siin lubatakse õpilased koolidest lihtsalt läbi vedada, ka siis, kui nad keelt ära õppida ei suvatse. Mul ei ole nende noorte vastu mitte midagi, topeltstandardid panevad kulmu kergitama.

Re: Ühe direktori arvamus..

#3
Soome on teine asi - süsteem on eksisteerinud juba kauem, seda on kohandatud. Kas see kõigil juhtudel töötab, ma ei usu, kuid kindlasti on Eestil selles osas rohkem arenguruumi. Hea pool on see, et kogu ülesannet ei lükata üksnes kooli kaela. Igasugune huvitetegevus on palju rohkem arenenud, vähemalt suuremates piirkondades. See on suunatud kõigile teatud vanusegruppidesse kuuluvatele(algkool, põhikool, noored ja täiskasvanud). Ka täiskasvanud või kohe täisealiseks saavatel immigrantidel on võimalus kooli minna, selle jaoks on eraldi programmid. Tahan sellega seletada, et asi ei seisne ainult koolis, kus on tõesti kuus tundi õpet päevas, ja pärast seda õpilased lähevad tagasi oma kodudesse ega taju kohalikku keelt ja kultuuri järgmise hommikuni. See võib tunduda väikse asjana, kuid tegelikult suhtlemine kohaliku kultuuriruumiga ja "kuidagi" kohalikus keeles annab palju juurde.
Olen direktoriga nõus, et arenguvõime on tähtsam, kui täpselt samade standartite piinlik jälgimine. Väga-väga vähesed inimesed saavutavad paari aastaga emakeelt kõneleja taseme, see on praktiliselt võimatu. Paindlikkust oleks rohkem vaja, nii kiiremate ja aeglasemate õppijate osas. Aga kindlasti mitte sellist, et "sina oled aeglane ja ei viitsi õppida, sind jätame paariks aastaks klassi kordama ja siis "veame läbi". Individuaalsus saab liiga vähe tähelepanu praeguses Eesti koolis. Õpetajatel tuleb hakata vaatama õpilasi üksikisikutena ja neid võimaluste piires toetada, kui see pole võimalik, siis neile vastavat toetust otsida. Kust selleks ressursid võetakse, ma ei tea.

Re: Ühe direktori arvamus..

#4
Mental kirjutas:Soome on teine asi - süsteem on eksisteerinud juba kauem, seda on kohandatud. Kas see kõigil juhtudel töötab, ma ei usu, kuid kindlasti on Eestil selles osas rohkem arenguruumi. Hea pool on see, et kogu ülesannet ei lükata üksnes kooli kaela. Igasugune huvitetegevus on palju rohkem arenenud, vähemalt suuremates piirkondades. See on suunatud kõigile teatud vanusegruppidesse kuuluvatele(algkool, põhikool, noored ja täiskasvanud). Ka täiskasvanud või kohe täisealiseks saavatel immigrantidel on võimalus kooli minna, selle jaoks on eraldi programmid. Tahan sellega seletada, et asi ei seisne ainult koolis, kus on tõesti kuus tundi õpet päevas, ja pärast seda õpilased lähevad tagasi oma kodudesse ega taju kohalikku keelt ja kultuuri järgmise hommikuni. See võib tunduda väikse asjana, kuid tegelikult suhtlemine kohaliku kultuuriruumiga ja "kuidagi" kohalikus keeles annab palju juurde.
Olen direktoriga nõus, et arenguvõime on tähtsam, kui täpselt samade standartite piinlik jälgimine. Väga-väga vähesed inimesed saavutavad paari aastaga emakeelt kõneleja taseme, see on praktiliselt võimatu. Paindlikkust oleks rohkem vaja, nii kiiremate ja aeglasemate õppijate osas. Aga kindlasti mitte sellist, et "sina oled aeglane ja ei viitsi õppida, sind jätame paariks aastaks klassi kordama ja siis "veame läbi". Individuaalsus saab liiga vähe tähelepanu praeguses Eesti koolis. Õpetajatel tuleb hakata vaatama õpilasi üksikisikutena ja neid võimaluste piires toetada, kui see pole võimalik, siis neile vastavat toetust otsida. Kust selleks ressursid võetakse, ma ei tea.
Tüüpiline vasakpoolne liberalistlik mula - tuleb teha nii ja naa, seda ja teist, aga kui asi konkreetseks läheb, siin on "ei tea" ja "pole aimugi." Elu pole roosa muumimaa - opereeritakse võimekuse piires. Kui võimekust pole, siis tuleb see arendada. Kui võimekuse arendamiseks kuluva ressursi ja tulemi suhe on ebamõistlik, siis ei ole seda võimekust ka vaja punnitada. Kui kümnetest või koguni sadadest miljonitest eurodest sõltub see, kas mõni immigrant saab endale tõlgi, sots. töötaja jne kätt hoidma, siis see ei tasu mitte kuidagi ära. Ebareaalsete utoopiate ehitamine lõpeb katastroofiga.
Vasta

Mine “Milleks õppida?”