#3
selleks võib olla et oma mõistust arendada ,arendada seda mõtlema ja treenida mälu
mõndadele on see antud et on lihtne aga mõni näeb väga rasket vaeva kooli läbisaamisega kui raskesti ta ka ei üritaks
inimesed on erinevad ja erandeid kooli puhul ei tehta
see on ühiskond milles meie elame
If it doesn't feel right, it probably isn't.

#4
selle kohta öeldakse ka loomulik intelligentsus...

KUID sams ütlekisn, et ära ütle midagi, et lõdva...kui lähed gümnaasiumisse, siis seal ei saa ilam õppimata kohe kindlasti nelju ja viisi...isegi kolmesid ei saa niisama...õppida on vaja...koguaeg...kui ei õpi põhikoolis ja lähed gümn-sse, siis on su põhi väga nõrk ja sul läheb väga raskeks isegi kui oled tark.

õppida ja veel kord õppida on vaja...see on endale kasuks...

#5
ehee. nagu mina oleksin kirjutanud :)
eelmisele: aga mina tunnen, et mul on tugev põhi, sest 1-5 klassis õppisin ma kõvasti :). Arvan, et kui siis oleks vähem õppind, oleks ka praegu raskem :)
Kõnnin sihitult mööda eluteed sihtide poole...

#7
Õppida on vaja selleks, et saada targaks. Seda on väga lihtne öelda. Aga kui õpid hästi saad häid hindeid, ning pärast, kui teed testi saad üle ka 10 klassi(Loomulikult, kui testi tulemus on positiivne). Kui õpid edaspidigi hästi, võetakse sind vastu ülikooli ja sa saad hea hariduse, väga hea töökoha. Kui saad tööl palju raha, saad osta omale korteri või maja jne. Õppida on vaja selleks, et sinu tulevik oleks ilus, mitte, et sa juba praegu pead ette kujutama oma tulevikku prügikastis.
See on tõesti nii. :)

#10
Õppida tuleb sellepärast,et saada tulevikus hea töö,sest muidu ei saa sa endale elamist,toitu ja muusi asju osta.Mulle ei lähe raha eriti korda,mulle on oluline,et kui see töö mida ma kunagi tegema hakkan meeldiks mulle,mitte et ma peaks mõtlema suurena iga hommik,et miks ma pean sinna jälle minema jne.Ma võiks elada ka ilma rahata,kahjuks on inimesed raha enda jaoks LIIGA tähtsaks muutnud,ja sellepärast ongi maailm täis rahaahneid inimesi,kes on valimis selle nimel isegi tapma.Kahju on vaadata seda,kuidas inimesed maailma hävitavad oma ahnusega,laiskusega(viskavad prügi maha jne.) ja mitte hoolimatusega. :cry:

#13
Milline inimene on TARK?

Mina leian, et tark inimene on see, kes oskab ümberringi toimuvat analüüsida ja mõista, on haritud ja tolerantne. Muidugi on absoluutselt kõigil oma arvamused, aga tarkus ei saa ju väljenduda ainult selles, milliseid hindeid koolis saad/said.

Kunagi (ca 4 aastat tagasi), kui olin samuti kaheksandas, ei saanud ma eriti aru, milleks see õppimine õigupoolest vajalik on. Ma ei viitsinud eriti kodutöid teha ning kontrolltöödeks õppida. Viimased tegin ikka ära nii, et kasutasin seda materjali, mis tunnist meelde oli jäänud. Ma ei kukkunud koolist välja ja siiani käin seal. Ainus vahe on selles, et ma mõistan, MIKS on õppimine vajalik.

Kummutaks mõned arvamused:

1. Õpin vanemate/õpetajate/sõprade jaoks.

Nii on väga rumal mõelda. Õpitakse siiski ENDA jaoks. Teadmisi kasutad ju sa ISE, mitte vanemad ega õpetajad. Miks peaks õpilane õppida oma õpetaja jaoks? See on absurdne. Õpetaja töö on harida õpilasi, anda neile vastav haridus ning mingil määral neid ka kasvatada. Õpilane õpib enda jaoks. Saadud info, materjal (antud juhul õpetajalt) läheb kasutamiseks õpilase isiklikus elus ning läbilöömiseks koolis/tulevikus.

2. Õppimine on mõttetu.

Kindlasti mitte. Nii võib see olla põhikoolis, kui tahetakse enda nahast välja pugeda ning kuuluda gruppi, kus ei väärtustata õppimist. Mida aeg edasi, seda rohkem saadakse aru, et on vaja iseseisvalt kodus tööd teha, samamoodi kontrolltöödeks õppida. Kui seda juba põhikoolis ei tehta (üldjuhul lõpupoole), siis on suur oht mitte gümnaasiumisse pääseda. Ilmtingimata ei tähenda see lõppu, aga teada tuntud fakt on see, et kes juba põhikoolis ei viitsinud midagi teha, ei viitsi teha seda ka kusagil kutsekoolis pagariks õppides. Samas, nutikadele ja mõistuse pähevõtnutele antakse tavaliselt uus võimalus. Küll natukene madalama tasemega koolis, aga siiski.
Õppimine on üks võimalus end muuta inimeste seas ka huvitavamaks. Tulevikus annab see eriti tunda. Kes tahaks suhelda kellegagi, kes ei oska isegi elementaarseid viisakussõnu, rääkimata 6. klassi matemaatikast?Kes ei tea midagi, mis maailmas toimub, sest teda lihtsalt ei huvita! Õppimine üldjuhul tekitab huvi ka teiste asjade vastu, mis on kõike muud, kui halb.

Üldiselt on raske kellegile öelda, et hakka nüüd õppima ja see on väga tähtis. Kõik tuleb omal ajal ja antud juhul, teemaalgataja puhul on tegemist poisiga. Ei taha nüüd meessoostisikuid solvata, aga nende puhul see areng on veidi aeglasem, kui tüdrukutel. Kui kord juba gümnaasiumis oled, siis kindlasti mõistad, MILLEKS sa ikkagi õpid ja MIKS. Igal inimesel on erinevad põhimõtted. Mõni õpib selleks, et lihtsalt koolis läbi saada ja tulevikust on tal ükskõik. Peamine on lihtsalt see, et koolist välja ei kukuks. Mõni õpib enda jaoks. Tulevikuplaanid on tehtud ning ta soovib olla majanduslikult kindlustatud, sest: haridus -> töö -> raha.

Re:

#15
Nora kirjutas:Milline inimene on TARK?

Mina leian, et tark inimene on see, kes oskab ümberringi toimuvat analüüsida ja mõista, on haritud ja tolerantne. Muidugi on absoluutselt kõigil oma arvamused, aga tarkus ei saa ju väljenduda ainult selles, milliseid hindeid koolis saad/said.

Kunagi (ca 4 aastat tagasi), kui olin samuti kaheksandas, ei saanud ma eriti aru, milleks see õppimine õigupoolest vajalik on. Ma ei viitsinud eriti kodutöid teha ning kontrolltöödeks õppida. Viimased tegin ikka ära nii, et kasutasin seda materjali, mis tunnist meelde oli jäänud. Ma ei kukkunud koolist välja ja siiani käin seal. Ainus vahe on selles, et ma mõistan, MIKS on õppimine vajalik.

Kummutaks mõned arvamused:

1. Õpin vanemate/õpetajate/sõprade jaoks.

Nii on väga rumal mõelda. Õpitakse siiski ENDA jaoks. Teadmisi kasutad ju sa ISE, mitte vanemad ega õpetajad. Miks peaks õpilane õppida oma õpetaja jaoks? See on absurdne. Õpetaja töö on harida õpilasi, anda neile vastav haridus ning mingil määral neid ka kasvatada. Õpilane õpib enda jaoks. Saadud info, materjal (antud juhul õpetajalt) läheb kasutamiseks õpilase isiklikus elus ning läbilöömiseks koolis/tulevikus.

2. Õppimine on mõttetu.

Kindlasti mitte. Nii võib see olla põhikoolis, kui tahetakse enda nahast välja pugeda ning kuuluda gruppi, kus ei väärtustata õppimist. Mida aeg edasi, seda rohkem saadakse aru, et on vaja iseseisvalt kodus tööd teha, samamoodi kontrolltöödeks õppida. Kui seda juba põhikoolis ei tehta (üldjuhul lõpupoole), siis on suur oht mitte gümnaasiumisse pääseda. Ilmtingimata ei tähenda see lõppu, aga teada tuntud fakt on see, et kes juba põhikoolis ei viitsinud midagi teha, ei viitsi teha seda ka kusagil kutsekoolis pagariks õppides. Samas, nutikadele ja mõistuse pähevõtnutele antakse tavaliselt uus võimalus. Küll natukene madalama tasemega koolis, aga siiski.
Õppimine on üks võimalus end muuta inimeste seas ka huvitavamaks. Tulevikus annab see eriti tunda. Kes tahaks suhelda kellegagi, kes ei oska isegi elementaarseid viisakussõnu, rääkimata 6. klassi matemaatikast?Kes ei tea midagi, mis maailmas toimub, sest teda lihtsalt ei huvita! Õppimine üldjuhul tekitab huvi ka teiste asjade vastu, mis on kõike muud, kui halb.

Üldiselt on raske kellegile öelda, et hakka nüüd õppima ja see on väga tähtis. Kõik tuleb omal ajal ja antud juhul, teemaalgataja puhul on tegemist poisiga. Ei taha nüüd meessoostisikuid solvata, aga nende puhul see areng on veidi aeglasem, kui tüdrukutel. Kui kord juba gümnaasiumis oled, siis kindlasti mõistad, MILLEKS sa ikkagi õpid ja MIKS. Igal inimesel on erinevad põhimõtted. Mõni õpib selleks, et lihtsalt koolis läbi saada ja tulevikust on tal ükskõik. Peamine on lihtsalt see, et koolist välja ei kukuks. Mõni õpib enda jaoks. Tulevikuplaanid on tehtud ning ta soovib olla majanduslikult kindlustatud, sest: haridus -> töö -> raha.
See tekst pani kohe mõtlema minu enda haridusteele. Mõtlesin, et vahel on isegi huvitav ajaloost teada saada ning teada, kuidas kõik muud maailma asjad käivad .Ei meeldi ainult vene keel. Saan aru, et seda läheb tarvis, aga mulle ei meeldi see, et me ei saa keelt valida ( muidugi olek svenku kõige tarvilikum ) , sest hetkel on see vene keel nagu peale surutud ..

Re: milleks on õppimist vaja???

#16
Milleks õppida??? hmmm
ma ka ei õpi
neljad-viied
keskooli kanti on asi raskem
selle poole üritan püüelda. noh kui aus olla, siis koolis käin ma üldse sellepärast, et juhiload saada. Peab ju ennem ikka keskkooli ära lõpetama
Sellepärast ka, et kui mul bändiga midagi peale pole hakata, siis hakkan pankuriks
jeee
:mrgreen:

Re: milleks on õppimist vaja???

#19
Aga tunnis on raske süveneda!
Käin kümnendas klassis ja mõnes tunnis on täiesti võimatu kohe midagi õppida ja aru saada sest kõik segavad ja räägivad omavahel ja see segab mind täiega.Ma isegi õpin halvasti ja mul on väga kõva pea ja siis veel keegi segab ka, noo siis on täiesti pekkis kõik.Kuidagi olen kümnendasse klassi ennast ära venitanud,sest tahan ikkagi kuhugi oma eluga jõuda.Aga tunnis on mul võimatu süveneda ma vajan täielikku vaikust et üldse millegist aru saada.

Re: milleks on õppimist vaja???

#28
Mõni ei peagi kodus õpikut lahti tegema, kõik tuleb loomulikust intelligentsist. Kõigile seda aga kaasa antud ei ole, nii et paraku ongi nii, et üks peab mitu tundi õppima ja ikka ei jää midagi meelde, teine loeb korra läbi ja kõik.
jennifer blackrose kirjutas:No aga tõesti?! miks see õppimine nii kohustuslik on?! las inimene ise valib, kuidas ta elama hakkab ja kuidas toime tuleb.
ps vampiiridele: kui olete kooli eas, ei pea õppima. teie hakkate nigunii teistmoodi elama, liht opite selleks et inimeste moodi olla
Õppimine ongi kohustuslik 9. klassi lõpuni. Sealt edasi ongi nii, et oma valik. Ei saa aru inimestest, kes arvavad, et kool ei peaks üldse kohustuslik olema. Kas nad tõesti arvavad, et oleks hea mõte anda selline vastutus mingi 13-aastase kätte? Sellises vanuses mõeldaksegi, et ah pohhui see kool, nii mõttetu koht, aga tegelikkuses on nad veel ebapädevad selliseid otsuseid langetama ja tulevikus nad ka hakkama ei saa. Koolis omandab inimene peamise hariduse, päris haiglane oleks, kui kool ei oleks üldse kohustuslik ja mõned vanemad otsustaksidki lapsi üldse mitte kooli panna (ja pärast laps kahetseb, aga selles vanuses on otsustusvõime siiski vanemate käes) ja tulevikus ei ole tema teadmised suuremad kui 7-aastase omad?

Re: milleks on õppimist vaja???

#29
Külaline kirjutas:Okei saan aru neljad ja viied on väga head hinded aga kui lähed vanemasse klassi pead väga pingutama ja et saada hea töökoht :D
Miks on nii, et üldiselt väiksemates klassides saadakse rohkem neljasid ja viisi ja vanemates klassides on raskem õppida? Ehk on viga õppekavades kus õpitav aine ei ole ühtlaselt või õiglaselt jaotatud?
Kavalpead igatahes õpivad juba väiksemates klassides ära palju aineid mis on ette nähtud õppida vanemates klassides ja nii on neil hiljem palju kergem.
Kuidas on kergem õppida? Kas klassis õpetaja juttu kuulates või ise õpikust lugedes?
Minul oli kergem ise õpikusat lugedes asi selgeks saada. Peab muidugi hea õpik olema. Õpikust õppides saab alati lehte tagasi pöörata ja segaseks jäänud koht uuesti üle vaadata. .

Re: milleks on õppimist vaja???

#30
Tõenäoliselt ka seetõttu, et kasvab erinevate ainete maht ehk üldkoormus, asjad lähevadki keerulisemaks, sest õppida on ka rohkem ja õpilase enda motivatsioon õppida väheneb. Lisaks tulevad ka muud huvid (sõbrad, huviringid jne), mistõttu paljud kulutavad vähem aega ainetele.

Ning tõesti, kõigile ei olegi jõukohane kooli lõpuni ilma pingutama neljasid ja viisi saada.

Re: milleks on õppimist vaja???

#31
Metsik roos kirjutas:...ja tulevikus ei ole tema teadmised suuremad kui 7-aastase omad?
Kas sa arvad, et kui laps kooli ei lähe, ei õpi ega oska ta midagi? Et ta ei õpi kunagi ära lugemist, kirjutamist, arvutamist? Või ka näiteks kella järgi aja arvestamist? Selle kõik õpib ta ära, lihtsalt hiljem, võibolla ka varem. Kunagi ikka. Lihtsalt siis kui ta selleks valmis on, mitte mingi õppekava järgi, et selleks vanuseks või selleks klassiks peab laps oskama seda ja seda. Ja kui ei oska siis on halb ja loll laps.
¯\_(ツ)_/¯

Re: milleks on õppimist vaja???

#32
Ta võib seda hiljem õppida, aga nooremana on see reeglina lihtsam. Põhimõtteliselt tasub ette kujutada ust, mis ühel hetkel läheb kinni. Aktsendivabaks keeleõppeks peetakse parimaks kuni 10a vanust. Pärast seda antud "uks" sulgeb. Ja nii ka teistes valdkondades.

See, et uks on kinni, teeb reeglina õppimise palju keerulisemaks ja aeganõudvamaks. Harvematel juhtudel pole üldse võimalik. Nt need nn hundilapsed, keda on metsast leitud liiga vanadena ja kes on elanud inimestest eraldi, ei suuda reeglina ära õppida enam ühiskonnas tavapärast kõnelemist ja ka käitumist. Nende "uks" on igaveseks kinni.
Vasta

Mine “Milleks õppida?”